EVEL Hispaanias: veepuudus ja merevee magestamine

Eesti Vee-ettevõtete Liidu hiljutisel õppereisil Hispaaniasse tutvusid veespetsialistid heitvee taaskasutuse ning veekäitlusega olukorras, kus magevee ressurss on piiratud. „Arusaamine, kui veerikkas keskkonnas Eesti ikkagi asub ja millistest muredest, nagu näiteks veepuudus, oleme pääsenud, oli värskendav,“ nentis EVEL-i inseneeria nõunik Lauri Lagle.

Teadmiste ja praktika kogemiseks külastati kohalikke veekäitlejaid, vee-ettevõtete katusorganisatsiooni (AEAS – Spanish Water and Wastewater Association) ning valdkonda kureerivat põllumajandus-, toidu- ja keskkonnaministeeriumi (MITECO). Lisaks pakkus huvi Euroopa Liidu veemajandust puudutavate õigusaktide rakendumine riigis, mille kliima on Eestist olulisem soojem ja kuivem.

Veemajandus Hispaanias

Hispaania veevarustussüsteem toetub põhiliselt pinnaveele (67 protsenti) ja põhjaveele (28 protsenti). Lisaks magestatakse merevett (ligi 5 protsenti), tehes seda peamiselt Kanaari saartel ja Pürenee poolsaare idarannikul.

„Näha on, et mujal maailmas, mitte ainult lõunamaades, kasutatakse üha rohkem veepuhastuse tehnilise lahendusena merevee magestamist. Kõige lähem analoogse lahenduse koht Eestile on Rootsis Ölandi saarel ja seda sesoonselt suvekuudel turistide suure arvu tõttu,“ jutustas Lagle.

Sarnaselt Eestiga peavad ka hispaanlased mõtlema, kuidas elada edasi pärast 2020. aastat, kui lõpeb Euroopa Liidu poolne kaasrahastus.

Erinevaid tariife on Hispaania veemajanduses palju. Näiteks eksisteerivad eraldi hinnad lasterikastele peredele, tavakodanikele, vaesemale elanikkonnale ja ka tööstustele. Kui eraisiku tavatariif on ligikaudu 1,8 eurot kuupmeetri kohta, siis tööstused peavad maksma keskmiselt 2,8 eurot kuupmeetri eest. Joogivee kasutus inimese kohta on ca 200 l/päevas. Euroopa Komisjon on aga avaldanud survet veehinna tõstmiseks.

Hispaanias viiakse läbi vee korduvkasutust. Ülesvoolul paiknevad asulad kasutavad jõevett joogiveena, misjärel heitvesi suunatakse jõkke tagasi. Allavoolul olevates asulates toimub ringlus samamoodi, kuid selle vahega, et jõgi muutub iga ringluse järel reostunumaks ning vee puhastamine kallimaks.

„Loomulikult kasutatakse nii mõneski rahvarohkes riigis lahendust, kus linnu läbivad jõed on veeallikaks ja samas ka heitvee väljalasuks. Näha aga reaalselt, kui suure hoolega püüavad hispaanlased tagada jõgede puhtust, on hoopis teine mõttemaailm.“

Hispaanlased on leidnud kasutuse ka reoveesettele, suunates sellest 60 protsenti põllumajandusse, ca 16 protsenti põletatakse ja ülejäänud kasutatakse ära mujal, näiteks ehitusmaterjalide tootmises.

„Tehnilises lahenduses jäid kõige rohkem meelde kontroll- ja juhtimiskeskused, mille kaasaegsed lahendused andsid, läbi tänaste andmete ja ajalooliste trendide, võimaluse hinnata olemasoleva torustiku tarnekindlust ning anda kohe häiret, kui midagi toimus trendiväliselt. Eraldi väärib märkimist vee-ettevõtte kriisikeskuse olemasolu, mis meile seostub pigem politsei tegevusega,“ jutustas Lagle.

Madridi sadeveemahuti

„Kliimamuutused ei tähenda ainult kuiva perioodi, vaid heitlikke perioode,“ räägib Lagle. „Valmisolek heitlikeks perioodideks avaldus kõige paremini Madridi üüratult suure sadeveemahuti rajamises – et joogiveeallikaks olevasse jõkke ei sattuks ühtegi kuupmeetrit linnatänavatelt kogutud puhastamata sademevett. Kokku kogutud sademevesi suunati puhastamiseks reoveepuhastisse.“

Operaatorfirmale Canal de Isabel II kuuluv mahuti rajati eesmärgiga suunata Madridi piirkonna tänavatelt kogutud sademevesi ühtsesse mahutisse, et seeläbi vähendada Madridi läbiva Manzaranes´i jõe reostust.

Rajatud sademevee mahutit saab üldiselt nimetada lähedal asuva reoveepuhasti ühtlustusmahutiks, sest suurem osa mahutisse suunatud sademeveest läbib hilisemas astmes reoveepuhastuse protsessi. Üldjuhul täitub mahuti ainult väikeses osas.

Arroyo del Fresno mahuti ehitustööd algasid 2005, objekt valmis 2009. aastal. Mahuti on kogu mahus täitunud kolmel korral, viimati märtsis 2018. Seal on ülevool Manzaranesi jõkke, kuid seda pole kordagi kasutatud. Mahuti mahutavus on 400 000 m³; väljakaevatud pinnas – 1 mln m³; ehituses kasutati 185 000 m³ betooni; rajatud on ca 500 tugisammast, kogupikkusega 9600 jm.

Arroyo Cuebro reoveepuhasti

Reoveepuhasti teenindab ca 500 000 Madridi piirkonna elanikku ja töötab tavaolukorras 50-protsendise võimsusega. Puhastusjaama võimsus on 1,2 mln PE, väljundi piirmäärad Manzaranes´i jõkke on fosforile 1,0 ja lämmastikule 15.

Kogu investeeringu maksumus oli ca 46 miljonit eurot. Lagle sõnul väärib tähelepanu, et investeering teostati vee-ettevõtte ja KOV omavahenditest, ilma EL kaasfinantseeringuta.

Tänavate pesuks ja kastmiseks planeeritud taaskasutatav vesi suunatakse pärast reovee puhastust täiendavale UV-puhastusele. Tööstusele (lähedalasuvale paberivabrikule) suunatav heitvesi puhastatakse lisaks traditsioonilisele heitveepuhastusele ka söefiltrites ja pöördosmoosi seadmetes, misjärel saavutab heitvesi destilleeritud veele sarnased omadused. „Osad õppereisil osalejad proovisid heitvee destilleeritud väljundit ning tõdesid, et väljundvesi on suhteliselt maitsetu,“ märkis Lagle.

Juhul, kui sissevool ületab puhasti vastuvõtuvõimet, suunatakse täiendavad vood ca 10-minutilise autosõidu kaugusel asuvasse teise reoveepuhastisse. Reoveesete kompostitakse 60 protsendi ulatuses. Ülejäänud osa, mis enamasti on kõrge raskmetallide sisaldusega, kasutatakse ära tsemendi tootmisel.

Majadahonda Canal de Isabel II kontrollkeskus

Kontrollkeskus teenindab ca 6,5 miljonit Madridi piirkonna elanikku. Veeteenust ei osutata siiski kõigis Madridi piirkonna kohalikes omavalitsustes (ca 137 KOV-i). Vastavalt reeglile kehtib kõigile tarbijatele, olenemata tema asukohast üks ja sama hind ehk 1,84 eurot kuupmeetri eest. Suvekuudel on joogiveele kehtestatud aga erihind. Samuti sõltub tariif kasutatavast vee kogusest: mida suurem kasutus, üle 25 m³ kohta kuus inimesele, seda kõrgem tariif.

Piirkonna elanikud kasutavad vett 180 l elaniku kohta ööpäevas. Kogus on oluliselt kõrgem EL-i keskmisest, kuna tegemist on kuiva ja sooja kliimaga ning veekasutus sellevõrra suurem – basseinid, kastmine jne. Uuringud on näidanud, et suure osa veekasutusest hõlmab toidunõude käsitsi pesemine.

Barcelona vee-ettevõtte AGBAR juhtimiskeskus

Vee-ettevõte teenindab Barcelona piirkonnas 23 omavalitsust ehk ca 3 miljonit inimest. Kontrollkeskuse analüüsitarkvara on vee-ettevõtte enda välja töötatud. Seal toimub anduritest saabuvate andmete pidev analüüs. Ettevõte kasutab oma tegevuses öist odavamat elektrit nii palju kui võimalik. Vee-ettevõtte AGBAR puhul on tegemist PPP tüüpi ettevõttega, kus algselt KOV-le kuuluvad veepuhastusjaamad ning eravalduses olnud linnavõrk ühinesid ühtseks vee-ettevõtteks, kus olulisem osa kuulub erainvestoritele. Argiteemade seas on mured joogiveeallikate ja kliimamuutustega.

Barcelona Plant Sant Joan Despí veepuhastusjaam

Jaama abil kaetakse 60 protsenti Barcelona veevajadusest. Lisaks saadakse 3–4 protsenti merevee destilleerimisest, mis on pigem võimalus tagada joogivee varustuskindlus. Ülejäänud joogivesi ammutatakse puurkaevudest. Veekäitlusjaama toorvesi pumbatakse lähedalasuvast EI Llobregati jõest. Jõgi on üsna saastunud, sest ülesvoolul asuvad tööstuspiirkond, mille väljunditest tulevad jõkke saasteaineid – tsink, kaadmium. Lisaks on jõevesi soolane, sest ülesvoolul asub soolakaevandus.

*Õppereis Hispaaniasse oli viimane omataoliste seas, mille eestvedajaks oli EVEL-i senine tegevdirektor Vahur Tarkmees. Novembrist täitab tegevdirektori ülesandeid õigusnõunik Pille Aarma, Tarkmees juhib aga OÜ Kohila Maja.