Naatriumakud lõpetavad liitiumipuuduse

Elektriautode ja mobiilse elektroonika keskkonnajäljes kuulub suur osa liitiumakudele ja seda eelkõige mürgise tootmistehnoloogia pärast. Selle haruldase muldmetalli varud kipuvad peagi ammenduma, kui elektritransport hoo sisse saab. Samas on juba olemas alternatiivseid tehnoloogiad, mis vajavad küll veel täiustamist, kuid materjalipuudust uut tüüpi akude valmistamisel olla ei tohiks.

Juba mõnda aega eksisteerinud naatrium-ioonakude tehnoloogia on seni olnud kõrvale heidetud tootmise keerukuse ning akude kehvemate omaduste pärast. Nimelt mahutab naatriumiga aku vähem ja on samal ajal raskem, kuid poes peaks sellise kehvema toote eest rohkem raha küsima. Põhjus on lihtne – erinevalt liitiumakude tehnoloogiast on naatriumakusid vähem arendatud ja seega on nende tootmine kallim. Kuid mitte enam kauaks.

Naatriumakusid võib elektriautode asemel edukalt kasutada näiteks statsionaarsetes akupankades, mida on taastuvallikatest elektrit tootes aina enam vaja. Raskus ei ole siis probleemiks – majapidamises olevad suured akupangad püsivad paigal ja neid ei pea ringi vedama.

Samuti on naatriumakud üsna ohutud ega sisalda mürgiseid aineid, seega võib neid eluruumides hoida. Lisaks oleks võimalik naatriumakusid toota näiteks mereveest soola välja võttes – tehase tootmisjäägiks oleks magevesi.

Hiljuti avaldatud uurimistöös leiti, et naatriumakude senised puudused, sealhulgas ka lühem eluiga, on kõrvaldatavad. Teadlased töötasid välja uue elektrolüüdi koostise, mis ka kõrgema pinge puhul tagab akule mõistliku eluea.

Hiina suur akutootja CATL plaanib järgmisest aastast naatriumakusid massiliselt tootma hakata. Uut tüüpi ja liitiumakudele lähedaste näitajatega naatriumaku võib aga turule tulla alles viie kuni kümne aasta pärast, asendades liitiumi täielikult.