SMT-tootmisliiniga astus Incap sammu innovatsiooni suunas

Mullu märtsis oli Saaremaal asuv Incapi elektroonikatööstus üks esimesi Eestis, kes astus sammu tööstusliku innovatsiooni suunas, tuues tehasesse rendi-põhimõttel finantseeritud uue kohandatava SMT-tootmisliini. Sellest, kas investeering on end tõestanud, räägivad tehase juht Otto Richard Pukk ja hooldusjuht Taavi Haandi.

SMT-tootmisliin ongi see liin tehases, mis valmistab toodete olulisimaid osasid ehk paigaldab trükkplaatidele elektroonika- komponente. „Piltlikult öeldes lähevad liini ühest otsast sisse tühjad rohelised trükkplaadid ja vajalikud elektroonikakomponendid ning teisest otsast tulevad välja vastavalt klientide projektidele monteeritud elektroonikaplaadid, mis ühe või teise seadme sisse lähevad,” selgitab ta 30 meetri pikkuse robotseade tööpõhimõtet.

Liini nimetus SMT pärineb ingliskeelsest terminist surface-mount technology ehk pindmontaaži tehnoloogia, mis kujutab endast tootmisprotsessi, mille käigus pisikesed detailid asetatakse automatiseeritud robotite abil trükkplaatidele ja mille tulemusel valmivad elektroonikaseadmete „ajud”.

Pukk märgib, et kuigi Incapi tehases on ka juba varasemast kolm SMT-tootmisliini, võimaldab uus liin tootmisprotsessi veelgi paindlikumaks muuta. „Uuema ja oluliselt kaasaegsema liini peamine eelis vanemate ees on võimalus sellele erinevaid seadmeid juurde rentida ja kohandada sellega tootmist vastavalt konkreetsetele projektidele või kliendi soovile, et olla tootjana oma protsessides veelgi paindlikum.”

Lühidalt öeldes tähendab see, et üle 1,3 miljoni eurose tootmisliini erinevaid osasid saab lihtsasti teiste vastu välja vahetada ja täiendada masinat vastavalt vajadusele ning teha kõiki neid muudatusi rendi-põhimõttel. “Kuigi laome komponente justkui samasugustele trükkplaatidele ja toodame seega elektroonikakoostusid, on tulemus iga toote ja projekti puhul erinev. Seega on oluline, et meil ei oleks tehases ainult üks n-ö ühe plaadi kallis masin, vaid et saaksime oma seadmete tööd vastavalt vajadusele kiirelt ümber organiseerida, näiteks siis, kui uue projekti töösse võtame või mõnda lühiajalist tellimust täita tahame,” räägib Pukk.

Uue lahenduse põhimõtteks on võimalus rentida endale just nii palju seadmeid kui vaja ning hoiduda ebamõistlikust investeeringust seadmesse, mis jääb tootmise muutudes jõude seisma.

Incapile uue tootmisliini lahenduse pakkunud SMT House AB juht Ole Thers tõi liini avamisel Kuressaares välja, et kohandatavaid ja vajadusel lihtsasti väljavahetatavaid tootmisliine nõutakse Euroopa tööstustes üha enam. Ka tema sõnul on üheotstarbelise liini soetamine ettevõtte jaoks väga riskantne investeering, samas kui seadme uuendamata jätmine tõukab ettevõtted kiirelt konkurentsist välja. Seetõttu ongi tootjad üha enam eelistamas ja otsimas alternatiivseid võimalusi, nagu seadmete rentimine, et toote muutumisel või projekti lõppedes liine ümber komplekteerida või täiendada ning sel moel tihedas konkurentsis edukalt toime tulla.

Esimesed elamused uuelt liinilt

Juba uue tootmisliini avamisel oli selge, et Incapi senine tootmisvõimekus kahekordistub. „Nüüdseks on meil juba aasta aega olnud võimalus laduda trükkplaatidele ühes tunnis kuni 60 000 komponenti rohkem kui varem. Päris tippvõimsusi me veel proovinud pole, sest ei ole olnud vajadust, kuid oleme jõudmas sellele üsna lähedale,” selgitab Incapi hooldusjuht Taavi Haandi.

Ühe trükkplaadi tootmiseks laob seade esmalt komponendid plaadile ning seejärel pildistab plaadid üle, et kontrollida korrektsust ja tuvastada võimalikke vigu. „Just madalam defektide määr on võimekama ning täpsema liini üheks olulisimaks tugevuseks,“ leiab Haandi. „Aga ka need vähesed vead, mis toodete kontrollimisel tuvastatakse, on kasuks, sest aitavad tootmisliini veelgi täpsemaks seadistada.“

Nii SMT-liini ülespanekut ja seadistamist koordineerinud kui ka sellel töid korraldav Haandi toob välja, et võrreldes teiste tehase masinatega teeb uus liin oma tööd kiiremini ja täpsemalt. Ta märgib ka, et väga suuri ümberseadistusi Incap täna veel seadmes teinud pole, kuid on täiustanud masinat nii, et tõsta tootmiskiirust ja optimeerida tegevust. „Tulevikus võiks mõelda isegi võimalusele täiustada tootmisliini nii, et sellel saaks ilma suuremate ümberseadistusteta mitu erinevat toodet toota – ja see polekski tegelikult keeruline, sest piisab vaid spetsiaalsete vaheosade lisamisest ning kogu masinavärki ju selleks välja vahetama ei peakski,” mõtiskleb Haandi.

Iseenesestmõistetav robootika

Otto Richard Puki sõnul on automatiseeritud robootika kasutamine tehastes täna nii iseenesestmõistetavaks muutunud, et keegi enam ei mõtlegi, kuidas aasta aega Incapis töötanud liin teeb tegelikult ära ca 200 inimese töö – juhul, kui komponente tuleks trükkplaatidele käsitsi paigaldada. „Tegelikult ei oleks see isegi mõeldav, sest osad detailid on ikka väga-väga väikesed – umbes 0,5 x 1 mm,” selgitab ta.

Samas pole masin muutnud tehase vajadust spetsialistide ja inseneride järele, kes masina seadistamisel kaasa aitaksid ja vastutaksid töölõikude eest, mida robot täna veel ise teha ei suuda.

Tootmisliini oluliseks eeliseks on Puki sõnul Incapi võimalus pakkuda nüüd klientidele veelgi paindlikumaid lahendusi. „Me ei pea täna pakkuma ainult seda, mida meie masinad võimaldavad, vaid saame võtta lähtekohaks kliendi vajadused ja kohandada seejärel oma seadmeid nii, et saaksime neid lahendusi tootma hakata,” selgitab Pukk. Nii pakubki Incap täna oma toodangut ettevõtetele alates Skandinaaviast ja Põhja-Ameerikast kuni Hiinani välja.

Pukk usub, et eestimaisel elektroonikasektoril on olemas kõik vajalik selleks, et Eesti maailma tipptehnoloogiakaardile märkida. „Tehniline tase ja toodangu kvaliteet on meie ettevõtetel väga hea. Selleks aga, et elektroonikatööstust nii Eestis kui ka rahvusvahelisel turul rohkem esile tõsta, tuleks meie siinsetel ettevõtetel omavahel rohkem koostööd teha,” usub Pukk, kes kuulub ka Eesti Elektroonikatööstuse Liidu juhatusse.

„Robootika ja kõrgtehnoloogia Eesti elektroonikatehastes võimaldab juba täna tõsta eestimaise elektroonikatoodangu kvaliteedi maksimumini ja arendada tööstust digitaliseeritud andmete analüüsi abil pidevalt edasi. Koostöös nii elektroonikatööstuse ettevõtete kui ka teiste tööstussuundadega saaksime aga leida veelgi rohkem viise, kuidas toodangule lisaväärtust anda,” usub Pukk.