
EL-is võivad sisepõlemismootoriga autod sõita ka pärast 2035. aastat! Seda aga ühel tingimusel…
Veel samal teemal:
Teatavasti võeti Euroopa Liidus hiljuti vastu määrus keelustada kõikide uute sisepõlemismootoriga autode müük alates 2035. aastast. Üks suurimaid selle nõude vastu sõdijatest oli Saksamaa, kus peeti keelustamist ebareaalseks. Just Saksamaa soovil suruti läbi erand, millega võib traditsioonilisi mootorikütusega autosid veel müüa. Nimelt peavad need kasutama sünteetilisi kütuseid, mille süsinikujälg on null. Sünteetilised kütused on üsna […]
Teatavasti võeti Euroopa Liidus hiljuti vastu määrus keelustada kõikide uute sisepõlemismootoriga autode müük alates 2035. aastast. Üks suurimaid selle nõude vastu sõdijatest oli Saksamaa, kus peeti keelustamist ebareaalseks. Just Saksamaa soovil suruti läbi erand, millega võib traditsioonilisi mootorikütusega autosid veel müüa. Nimelt peavad need kasutama sünteetilisi kütuseid, mille süsinikujälg on null.
Sünteetilised kütused on üsna uus nähtus ja näiteks vesinik, kui see ei ole saadud maavarast, vaid elektrolüüsiga taastuvat energiat kasutades, on sellele tingimusele vastav. Vesinikutehastes sünteesitakse veel ka metaani, mida saab samuti sisepõlemismootoriga autode energiaallikaks kasutada.
Selle ettepanekuga on aga üks probleem. Nimelt peab olema võimalik mootoritel tuvastada, kas tegemist on rohelise ehk sünteeskütusega ja juhul, kui tangitakse fossiilset kütust, peab auto kuidagi selle kasutamist takistama ja mitte käivituma. Samas on sünteeskütused toodetud töötama senistes juba olemasolevates sisepõlemismootorites. Seega on vaja ikkagi uusi mootoreid toota, mis varustatud seniteadmata tehnoloogiaga, mis kütuseid tuvastab ja blokeerib.
Teiseks probleemiks on sünteetiliste ehk nn e-kütuste tootmismaht, mis ei pruugi nõudlusele järele jõuda.