ESTIS Rumeenias: rohkelt hüdroenergiat ja riigiettevõtteid

Eesti Soojustehnikainseneride Seltsi (ESTIS) koolitusreisil Rumeeniasse saadi ülevaade energiatootmisest riigis, mis on Eestist pindalalt 15 korda suurem ja kus elab 5,3 korda rohkem inimesi kui meil. Muljeid jagavad ESTIS-e projektijuht Anette Piirsalu ja seltsi aseesimees Leo Rummel.

Rumeenial on üsna tasakaalustatud tootmisportfell, kuid peale PV-paneelide ja tuulegeneraatorite on enamik tootmisüksuseid üsna vanad.

Eelmise aasta seisuga jagunes energiatootmine järgmiselt: kivisüsi 25 protsenti, nafta ja gaas 17 protsenti, hüdroenergia 28 protsenti, tuumaenergia 18 protsenti, tuuleenergia 10 protsent, päikesepaneelid (PV-paneelid) kaks ja biomass alla ühe protsendi.

Riigis on märkimisväärsed nafta- ja gaasivarud ning suured kivisöemaardlad, kuid ikkagi imporditakse naftat ja gaasi nii mujalt Euroopast kui ka Venemaalt.

Rumeenias domineerivad riigiettevõtted. Riigi omanduses on: ainus kohalik tuumajaam Cernavodăs (ettevõte Nuclearelectrica), 208 hüdroelektrijaama (ettevõte Hidroelectrica) ja kümme kivisöejaama (98 protsenti kivisöejaamadest).

Eesti soojustehnika spetsialistid külastasid Vidraru hüdroelektrijaama, Iernuti gaasielektrijaama ja kahte Bepco Brasovi koostootmisjaama.

Vidraru hüdroelektrijaam kuulub riigifirmale Hidroelectrica. Jaam, mida ehitati viis ja pool aastat, alustas tööd 1965. aastal. Tänaseks on see suuremate renoveerimisteta töötanud juba 54 aastat. Järgmisel aastal planeeritakse paisjärv tühjaks lasta ja 98 protsenti seadmetest välja vahetada. Kokku kestab projekt umbes kuus aastat.

Vidraru järve tühjendamiseks kulub ligi kaheksa kuud. Järv lastakse tühjaks etappide kaupa, kusjuures pidevalt jälgitakse laseritega, et maalihkeid ei tekiks. Lisaks registreerib maa-aluseid tõukeid seismoloogiajaam. Nende andmete põhjal on pais stabiilne, kuid mägedes toimub liikumine olenevalt ilmast umbes 2 cm ulatuses. Iga liikumine pannakse kirja.

Vidraru pais on osa suurest jõgede ja paisude süsteemist. Pais on 166 meetrit kõrge, paisjärve maht on 450 m³. Vesi kukub 180 meetri kõrguselt nelja turbiini, mis on valmistatud Škoda tehases ja pärit Tšehhoslovakkiast.

Iernuti elektrijaam kuulub riigifirmale RomGaz ja seal kasutatakse kütusena maagaasi. Territooriumil asub vana elektrijaam ja lisaks ehitusjärgus uus elektrijaam, mida ESTIS-e delegatsioon võis uudistada. Kokku oli vanas elektrijaamas 800 MW elektrivõimsust, millest 2×100 MW üksust olid peatatud, kuna need ei täitnud EL-i heitmenorme. Teised üksused tohivad töötada 2020. juuni lõpuni, kuid tulenevalt elektrituru seisust kasutatakse praegu ainult 1×100 MW plokki. Et olla konkurentsivõimelisem, otsustas RomGaz teha suure investeeringu ja ehitada uue 430 MW CCGT (kombineeritud tsükliga gaasi- ja auruturbiini) üksuse. Kui hetkel töötava elektrijaama kasutegur on 35 protsenti, siis uuel on see 56 protsenti. Uus jaam peaks valmima 2020. aastal. Selle ehitusel kohtuti inseneridega, kes osalesid ka Auvere Elektrijaama rajamisel.

Brasovi koostootmisjaamad kuuluvad eraettevõttele Bepco. Jaamu tutvustas omanik isiklikult. Vanemas ehk aastal 2010 rajatud jaamas oli 4×1 MW Jenbacheri gaasimootorit, uuemas (rajatud 2013) 4,4 MW Jenbacher. Kokku on ettevõttel Brasovis neli sarnast jaama. Lisaks linna kaugküttesoojuse tootmisele pakutakse kiiresti reageerivate jaamadega põhivõrgu operaatorile elektrisüsteemi reservi teenust. Ka osalevad jaamad elektriturul 24 tundi ette hinnapakkumistega igaks tunniks, kusjuures Rumeenial on plaanis minna 2021. aastal üle veerandtunnistele hinnapakkumistele, mida tehakse kuus tundi ette.

Lisaks on omanikul plaanis rajada 20 MW Wärtsilä gaasimootoritega jaam, sest tema hinnangul on Wärtsilä mootorid süsteemiteenuste pakkumiseks paremad ja ühtlasi on nende hooldus soodsam, kuigi alginvesteering on kallim. Seni on ta olnud sunnitud kasutama Jenbacherit, kuna rõhk linna gaasivõrgus on väga madal. Uus jaam tuleb aga linnast natuke eemale, kus rõhk on kõrgem. Huvitav oli info, et linn müüb tarbijatele soojust odavamalt, kui jaam müüb seda linnale. Grupi külastatud kahe jaama kõrval kõrgus 1987. aastal ehitatud söeelektrijaam, mis pankrotistus juba 15 aastat tagasi. Riigi katsed seda jaama müüa pole vilja kandnud.

Eesti soojustehnikainsenerid on väga tänulikud Maailma Energeetikanõukogu Euroopa regiooni juhile, ESTIS-e liikmele Einari Kiselile, kes aitas külastusi korraldada. Eestlaste grupi vastuvõtt oli kõigis kolmes jaamas tipptasemel ja tutvustused väga põhjalikud.

ESTIS-e koolitusreis Rumeeniasse toimus 14.-21. septembril 2019. Selts korraldab oma liikmetele taolisi õppereise juba enam kui kümme aastat. Varem on käidud näiteks Bulgaarias, Hollandis ja Taanis.