Hoonete ja rajatiste virtuaalse „ehitamise“ võimalust kasutavad projekteerimisfi rmad üha laiemalt, innovatsiooni jõudmiseks taristuprojektidesse läheb vaja teadlikke tellijaid ja julgust uuendustega kaasa minna.

Iga algus on raske ja nii on mõistlik kaardistada ära teedesektori tänane seis ja probleemid, et leida lahendusi ning sillutada teed uutele võimalustele. Mudelprojekteerimise (BIM ehk building information modelling) areng sõltub enamasti ühiskonnast ja e-ehituse (VDC ehk virtual design and construction). Tänane madalaimal maksumusel põhinev riigihangete süsteem ei motiveeri investeerimist uuendustesse ning selleks ei jätku ka ressursse. Meil peab olema tarkust analüüsida, mida ja kuidas tehakse teistes riikides ning fi ltreerida välja vajalik. Samas ei tasu ootama jääda, vaid sihtide seadmisega tuleks alustada juba täna. Eestis pole suuri mastaape ega võimalust suurteks investeeringuteks, kuid Eesti eeliseks tänu väiksusele on paindlikkus.

Teedeehituse hetkeseis

Eestis kasutatakse BIM-i peamiselt lihtsamaks kolmemõõtmeliseks modelleerimiseks ja ka mahtude määramiseks. Projekteerijatelt saadud mudeliga ei ole ehitajal aga sageli midagi peale hakata – probleemi on teadvustatud ning sellega on hakatud tegelema.

Teedeehituses on ehitajad astunud suure sammu edasi 3D-tehnoloogia kasutamises objektil masinjuhtimise vallas. Masinad on valmis koordinaatide abil end juhtima ja mudelit kasutama. Kuna enamik projekte antakse üle 2D-vormingus või masinatele mittesobivas formaadis, siis on ehitajad ise sunnitud tegema masinjuhtimise toimimiseks 3D-mudeli.

Mitmed suuremad peatöövõtjad tegelevad BIM-i ja VDC kasutuselevõtuga organisatsiooni siseselt, oma töö hõlbustamiseks. Need, kes tahavad töötada Eestist väljapoole, peavad kindlasti olema BIM-iks valmis.

Maanteeameti huvi BIM-i rakendamise vastu on kuni viimase ajani olnud tagasihoidlik. Positiivse momendina on riigiamet välja kuulutanud mõned 3D-mudeli nõudega hanked, aga 3D-mudelit kasutatakse projekti visualiseerimiseks ja analüüsimiseks. Näiteks Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 184,12–185,90 asuva Tartu ümbersõidu II ehitusala eskiisprojekti hanke (vt Joonised 2,3).

Vormistatud projektid esitatakse paberkandjal ja CD-l, DWG AutoCad formaadis ning koopia PDF-formaadis. Eesmärk on see muuta mudelipõhiseks, et andmed oleksid sisestatavad ja kättesaadavad ühest andmebaasist.

Maanteeamet alustas mullu TEIS-i (tee elukaare infosüsteemi) välja töötamist andmete süstematiseerimiseks, haldamiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juures on e-ehituse töörühm, kes püüab e-ehitust ja ka BIM-i juurutada.

Tellija kui uuendusmeelne vedur

BIM-i rakendamisel taristuprojektides peaks olema initsiaatoriks tellija, kuna suure tõenäosusega võidab tema sellest enim. Maanteeamet kui suurim teetööde tellija, võiks olla selle valdkonna arengu eestvedajaks. Ehitussektor on üldiselt väga traditsiooniline, kasutatakse aastaid kasutuses olnud lahendusi ja uuendustega ei taheta väga kaasa minna.

BIM-i ja VDC kasutuselevõtu peamine takistus on vajadus muuta ärimudelit , mis on enamasti kinni inimeste mõttemaailmas. Innovaatiliste lahenduste omaksvõtmiseks peab keegi, näiteks avaliku sektori tellija, olema uuendusmeelne eestvedaja. Eesti teedesektoris on juhtohjad kindlasti Maanteeameti käes.

Eeltoodust lähtuvalt peab tellija või ehitaja olema see, kes ütleb, millist mudelit tal info kasutamiseks on vaja. Oluline on tehnilised nüansid kokku leppida, kuidas on mudel paremini kasutatav ja tellija peab saama sellest teadlikuks. Peab tekkima arusaam, et virtuaalne vigade parandus on kordades odavam kui ehitatu ümbertegemine.

BIM- ning 3D-mudelite koostamine ja visualiseerimine vajab suuremat kõlapinda. On ju 3D-visualiseerimine üks lihtsamini ja kiiremini arusaadavamaid väljundeid BIM-i kasust – 2D-joonis, kus on kümneid jooni ja tingmärke versus virtuaalne 3D mudel, kus võib iseseisvalt navigeerida ja analüüsida erinevaid rajatisi. Mudeli kasutamine aitab näha konfl ikte ja projekteerimisvigu.

Oluline on mõista, et BIM mudelite koostamine enne ehituse algust on aja ja raha kokkuhoid, mitte projekti lisakulu.

Eesti ei ole teemakäsitluses lootusetult maha jäänud, viimane aeg on alustada koostööd partnerite ja teiste riikidega. Tuleb oma mõttemalle muuta, investeerida ning arengutega kaasa minna. Koordineeritud tegevuse korral on reaalne BIM-tehnoloogiale juurutamine lähimate aastate jooksul.

Mis on BiM?

BIM ehk ehitusinfo mudel ei ole ainult 3D-projekt, vaid andmeterikas mudel, mis sisaldab projekteerimise ja ehitustehnoloogia komponente koos maksumustega ning ehitise rajamise ajalist mõõdet. BIM-tehnoloogia hõlmab rajatise elutsükli protsessi alates tellija/omaniku tegevusest läbi rajatise kavandamise, projekteerimise, ehitamise, järelevalve, hooldamise kuni rajatise lammutamiseni. Võimaldab kontrollida vastuolusid ja tuvastada vigu projektistaadiumis.

***

Tehnikakõrgkool õpetab BIM-koopas orienteeruma

Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) virtuaalreaalsuse laboris ehk BIM-koopas (ingl k BIM-cave) koolitatakse üliõpilasi, kuid virtuaalreaalsuse võimalusi tutvustatakse teistelegi. Koostöö riigi Kinnisvara AS-iga ulatub aga juba aastasse 2010. „Koostöö sai alguse ühisest suurimast projektist – mudelprojekteerimise ehk BIM juhendmaterjali COBIM uuendamine eestis. RKAS tegi esimese versiooni soomlaste mudeli põhjal 2009. aastal ning sealt edasi 2012. aastal tuli uus versioon, mida tehti juba koos,“ meenutab ehitusteaduskonna dotsent Aivars Alt.

TTK üliõpilased käivad väga palju RKAS-is praktikal, ülesannete lahendamine üliõpilastega on üks koostöö vormidest. „RKAS toetab ka erinevaid uuringuid ning TTK-s on näiteks praegu käimas uuring „BIM protsessiskeemid ehitustegevuseks“, mille tulemuseks peaks olema see, kuidas neid mudeleid kasutada ehitustegevuse juures ja kuidas seada projekteerijatele nõuded valmistehtud digitaalsele mudelile. eelmine aasta tegime analoogse juhendi projekteerimisstaadiumi jaoks,“ täiendab Alt. „hetkel oleme koos kolleegidega tegemas liitreaalsuse kasutatavuse uuringut ehituse valdkonnas. uuringus anname ülevaate liitreaalsuse arengust, uurime milliseid liitreaalsuse tarkvarasid pakutakse nutiseadmetele ja hindame nende kasutatavust,“ lisab labori koordinaator Egert-Ronald Parts.

Mis on liitreaalsus, kuidas seda BiMkoopas rakendatakse?

„Liitreaalsus on meie tegeliku keskkonna rikastamine mingi digitaalse info läbi,“ selgitab parts. „digitaalse info lisamiseks on erinevaid lahendusi. Kokkuvõtteks on meil mingi nutiseade, mille ekraanile kuvatakse digitaalne kujutis ja see rikastab meie keskkonda. Olgu tegu seadme ekraanile liikumisjuhiste kuvamisega, konstruktsiooni sisse vaatamisega, viibitavasse ruumi objektide lisamisega või keskkonnas olevatelt objektidelt täiendava informatsiooni saamisega.“

„Seda põhimõtet saab kasutada nii ehituses kui ka sisekujunduses. Ideaalis võiksime jõuda selleni, et töömees tuleb, paneb prillid ette ja näeb täpse asukoha, kuhu ta peaks mingi detaili paigaldama. tahaksime jõuda oma arendusega sinnamaani, et tekiks nn seina sisse vaatamise võimalus. see tähendaks, et ruumis olles saab peita ära seinakihi ja vaadata, mis seal taga on. eeldusel, et see on masinasse õigesse kohta varem sisse joonistatud. see oleks väga praktiline, sest nii teaks täpselt, kuhu saab paigaldada kipsikruvid, puidukruvid ja kus on veetorud jne,“ avab Alt lahenduse potentsiaali.

„Kui tellisime BIm-cave’i TTK-sse, siis oli meie üks lähtetingimus, et tahaksime kõiki 3d asju vaadata ja see on täna ka võimalik. meil ei ole vahet, kas tulevad ehitajad, rõivadisainerid, autotehnikud, teedeehitajad, sest läbi vaheformaadi saame korraliku stereopildi,“ ütleb Alt. „ehitamine muutub järjest rohkem It-põhiseks, üha rohkem genereeritakse informatsiooni. õige info välja fi ltreerimine, näitamine ja jagamine sellele, kes seda parasjagu vajab, on omamoodi nii vajadus kui ka oskus.“

* TTK innovaatilistest laboritest kirjutasime Inseneeria juuninumbris. Lähemalt tutvustasime neist viit.