Küberturvalisuse aastaraamat: mullune turvanõrkuste aasta saab tänavu järje
Veel samal teemal:
Aasta 2021 oli turvanõrkuste aasta, kus võidujooksus aja ning kurjategijatega tuli võtta vastu valusaid õppetunde, selgub Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) väljaandest „Küberturvalisuse aastaraamat 2022“. Turvanõrkustest oli kõige laiaulatuslikum logimisrakenduses Log4j tuvastatud haavatavus, kuid oli ka neid, mis puudutasid ainult Eesti e-riiki. Eesti ühiskonda mõjutas mullu ilmselt kõige valusamalt teadmine, et üks ründaja leidis turvanõrkuse RIA […]
Aasta 2021 oli turvanõrkuste aasta, kus võidujooksus aja ning kurjategijatega tuli võtta vastu valusaid õppetunde, selgub Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) väljaandest „Küberturvalisuse aastaraamat 2022“. Turvanõrkustest oli kõige laiaulatuslikum logimisrakenduses Log4j tuvastatud haavatavus, kuid oli ka neid, mis puudutasid ainult Eesti e-riiki.
Eesti ühiskonda mõjutas mullu ilmselt kõige valusamalt teadmine, et üks ründaja leidis turvanõrkuse RIA enda hallatavas süsteemis ning sai ligi sadade tuhandete inimeste dokumendifotodele.
Turvanõrkus hõlmab ka seadistusvigu. Ühe sellise avastas tähelepanelik inimene eesti.ee ettevõtjatele mõeldud iseteeninduskeskkonnas, kus olid näha juriidiliste isikutega seotud enam kui 300 000 inimese ees- ja perekonnanimi, isikukood, töökoht ning osa puhul veel seosed varasemate ametikohtadega. Viga parandati enne, kui avalikkus või võimalik ründaja andmeid nägi.
Ka sai mullu selgeks, et turvauuendustega ei maksa viivitada. Lisaks hakkas silma, et finantspettused on muutunud mitmekesisemaks. Need on vaid mõned näited.
Kokku laekus 2021. aastal turvanõrkustest 73 826 automatiseeritud teadet, mida on 18 191 enam kui aastal 2020. Automatiseeritud teateid nakatumisest oli 14 332 (-1398), CERT-EE registreeritud teavitusi 20 077 (-2819) ja mõjuga intsidente 2237 (-485).
Millised oli mõjuga intsidendid? Sinna kuulusid: õngitsusleht (775), pahaloomuline ümbersuunamine (262), teenusekatkestus (254), kasutajakonto ülevõtmine (170), kompromiteerimine (168), pettus (99), robotvõrgustiku liige (98), pahavara (79), teenustõkestusrünne (47), kasutajaandmete leke (43), SEO-spämm (34), lunavara (30), muud (178).
Mida võiks oodata küberruumis aastal 2022?
Turvanõrkuste aasta saab järje, pikenedes aastasse 2022. Detsembris 2021 maailma vallutanud Log4j põhjustatud probleeme tuleb välja kogu aasta vältel. Tuleb teateid uutest suurtest, Exchange’i või Confluence’i haavatavustega võrreldavatest nõrkustest.
Eestis tuleb aga olla valmis järgmisteks taakvarast põhjustatud intsidentideks, mis võivad lõppeda veelgi tõsisemate tagajärgedega, kui suvel 2021 RIA-s või sügisel 2020 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) haldusalas aset leidnud juhtumid. Probleeme jäävad tekitama nn anti-patcher’id – turvajuhid või administraatorid, kes ei uuenda oma asutuses kasutatavat tarkvara, kui selles on avastatud haavatavused ja tootja on need paiganud.
Riiklike sidemetega toimijad (APT) muutuvad üha jultunumaks. On aja küsimus, millal tugeva kübervõimekusega riikide juhtimisel või tellimusel tegutsevad rühmitused SolarWindsi intsidendiga sarnase suurusega n-ö skalbi skoorivad.
Õngitsemine ja petukõned ei kao ka aastal 2022 mitte kuhugi. Nii pangakonto kui meilikontode õngitsuslehed saavad ajapikku aina tõetruuma väljanägemise ja eesti keele õigekiri muutub üha paremaks, mistõttu on endiselt oht langeda kurjategijatest raha- ja andmekalastajate ohvriks. Samuti on tõusuteel krüptorahadega seotud skeemid (nii telefonikõnede kui õngitsuskirjade näol).
Lunavararünnakute arvukus ja kahju maailmas kasvavad. Eesti on seni suurmatest paukudest pääsenud, abiks nii meie väike keel kui ka tõik, et Eesti ettevõtted ei ole oma sektoris maailma suurimad ja rikkaimad. RIA küberturvalisuse teenistuse reageerimiskiirus ja -võimekus kasvavad. RIA KTT võimekus on viimase viie aasta jooksul püsinud üsna samasugune, ent 2022. aastal on oodata arenguhüpet. CERT-EE saab mitu uut tööriista ning kasvavad ka järelevalve, analüüsi ja kriitiliste infrastruktuuri kaitsega tegelevate üksuste ressursid. Uute võimekuste loomine võtab oma aja, kuid aasta vältel hakatakse ohte loodetavasti aina kiiremini avastama ning kogukonda, ettevõtteid, riigiasutusi ja avalikkust üha nobedamalt neist teavitama ja asjakohaste vastumeetmete osas juhendama. „Koos Eesti elanike järjekindlalt kasvavate teadmistega küberhügieenist, viib see loodetavasti selleni, et meie inimesed, ettevõtted ja asutused on küberruumis senisest paremini kaitstud,“ on kirjas väljaandes „Küberturvalisuse aastaraamat 2022“.