Murumets: Krakuli tehnoloogia liigutab nii droone kui nutikat pudeliavajat

Uue põlvkonna elektroonikaettevõte Krakul on oma rida ajades kerkinud gasellistaatusesse, aidates nutistu ehk IoT ja autonoomsete süsteemide valdkondades arendada välja tehnoloogiat ja muuta tooteid skaleeritavamaks. Droonide ja pakirobotite kõrvalt osaleti ka nutika pudeliavaja väljatöötamises. Firma tegevjuht Jaan Hendrik Murumets (28) tunnistab, et tunneb alati suurt uhkust, kui näeb kuskil tooteid, millesse on nende meeskond panustanud.

Aastast 2013 tegutsev ettevõte on kasvanud ühe mehe ettevõtmisest 17 töötajaga firmaks. Murumetsa kutsus tööle mees number üks, Krakuli asutaja Markus Järve. „Krakuli töömaht kasvab iga aastaga, kusjuures kliente on meil tänaseks juba rohkem kui 25. Praegu tegeleme peamiselt IoT ja autonoomsete süsteemidega seotud projektidega. Mõned säravamad projektid, milles osalemise üle oleme uhked, on näiteks Bikeepi rattaparklad, Starshipi pakirobotid ja Threod Systemsi UAV-d.“

Lisaks on Krakulil väga huvitav projekt WeCheer.io-ga, kellega koos arendati välja tark pudeliavaja, millega kogutakse reaalajas andmeid õllepudelite brändide avamise kohta. Viimaste andmete järgi on nende pudeliavajaga avatud enam kui 9 miljonit pudelit.

Murumets õppis veidi Tartu Ülikoolis ja seejärel Tartu Kutsehariduskeskuses ning astus siis Tallinna Tehnikaülikooli elektroonika ja telekommunikatsiooni erialale. Krakuliga ristus tema tee veidi enne tehnikaülikooli astumist „Tagantjärele vaadates on selge, et mind tõmbab rohkem riistvara ja käega katsutavate asjade poole. Selles on midagi joovastavat, kui saad uue seadme esimest korda vilkuma-piiksuma-liikuma ning elektroonika-mehaanika-programmeerimise koosluses hakata looma midagi, mida saab nii vahetult kogeda,“ tunnistab ta. „Mäletan siiamaani esimest edukat katsetust, kus internetivahendusel sai lukku avada.“

Õpingud tehnikaülikoolis avardasid Murumetsa sõnul silmaringi ja andsid teoreetilist tausta, mida sai Krakulis kohe rakendama hakata. „Usun, et teoreetilised teadmised, mida ülikool pakub, on parim võimalus mõista oma eriala laiemas kontekstis ning uute asjade õppimisel. Inseneri töö on kindlasti selline, kus peab kogu aeg uusi asju õppima,” räägib Murumets.

Üks aine, milles nooremana oli väga raske väärtust näha, oli matemaatika. „Läksin suhteliselt matemaatilisele erialale nii, et olin neli aastat varem lõpetanud humanitaarklassi. Mälestustesse liialt süvenemata võin öelda, et see oli väga omamoodi kogemus. Tagantjärele olen õppinud hindama seda puhast ilu, mis matemaatikast väljendub. Ja kui palju võib leida seoseid igapäevaelust!”

Väikeses ettevõttes töötamine on ääretult põnev ja väga hea võimalus kiiresti õppida. „Naljatame kolleegidega tihti, et üks aasta Krakulis on nagu kolm aastat mõnes suuremas ettevõttes. Tegeleda tuleb ka asjadega, mis ei jää otseselt õpitud valdkonda, kuid see ongi õppimise alus! Võin ausalt öelda, et ma ei ole siiamaani kordagi tagasi vaadanud ja mõelnud, et oleksin võinud midagi teisiti teha.“

„Elektroonika ei ole mingi must ja lihtne töö, mida tehakse odavalt kaugel Aasias. Vastupidi – elektroonika on igal pool meie ümber ja mõjutab meie igapäevaelu nii märgataval kui märkamatul moel,“ kinnitab ta. „Väga paljud lahendused, mille peale isegi ei oska tulla, on tehtud ja loodud väga ootamatutes kohtades. Elektroonikatööstus on meeletult suur ja ülemaailmne. Iga seadme, vidina või tööriista taga on sadu või tuhandeid inimesi, kes kõik mängivad oma rolli selleks, et meie elusid paremaks muuta.“

Murumetsa kinnitusel on IKT valdkond väga lai ja pakub kõikvõimalikke töökohti. „Ükskõik, millist rolli selles valdkonnas täita, on suur kasu, kui omad erialast ülevaadet. Eestis ja maailmas on automatiseerimine, IoT ja muud nutikad lahendused meeletult kiiresti kasvav valdkond ja tööjõupuudus on ülemaailmselt karjuv probleem. Kui mõelda tulevikule ja sellele, millised töökohad jäävad pärast paratamatut digitaliseerimis- ja automatiseerimislainet alles ja mida väärtustatakse, siis usun, et IKT on esirinnas. Võib isegi öelda, et IKT haridusega on raske töötuks jääda,” usub ta.

Krakul kuulub Eesti Elektroonikatööstuse Liitu (EETL), Murumets on aga mullu suvest alaliidu volikogu liige. „Olin väga meelitatud, kui mulle tehti ettepanek kandideerida EETL-i volikogusse. Julgustaksin kõiki rohkem osalema Eestit edasiviivates ettevõtmistes,“ märkis ta.