Mereakadeemia veeskas Tuulelinnu
Veel samal teemal:
TTÜ Eesti Mereakadeemia ostis kaasaegseks meresõidupraktikaks uhiuue avamerejahi Tuulelind, mis ristiti ja veesati iidsete kommete järgi 26. aprillil. Õppejahi ristiemaks oli laevajuhtimise teise kursuse tudeng Marii Metsmaa. Mereakadeemia eelmine õppejaht Tormilind teenis kooli väärikalt 22 aastat, aga kuna iga asi vananeb, tekkis vajadus modernse jahi järele. Kõrgkooli välja kuulutatud hanke võitis Alter Electric OÜ. Õppejahi […]
TTÜ Eesti Mereakadeemia ostis kaasaegseks meresõidupraktikaks uhiuue avamerejahi Tuulelind, mis ristiti ja veesati iidsete kommete järgi 26. aprillil. Õppejahi ristiemaks oli laevajuhtimise teise kursuse tudeng Marii Metsmaa.
Mereakadeemia eelmine õppejaht Tormilind teenis kooli väärikalt 22 aastat, aga kuna iga asi vananeb, tekkis vajadus modernse jahi järele. Kõrgkooli välja kuulutatud hanke võitis Alter Electric OÜ. Õppejahi kogumaksumus on 217 200 eurot. Tuulelind on 44 jalga ehk 13,15 meetrit pikk ja 4,18 meetrit lai, jaht kaalub 11,2 tonni, alumiiniummasti pikkus on 18,25 meetrit ja süvis 2,2 meetrit.
„Nüüdsest saame purjeõpet jätkata uue kaasaegse jahiga. Kõik TTÜ tudengid saavad võtta õppeainet „Purjetamise teooria ja praktika“, mille käigus viiakse läbi praktilisi harjutustunde merel. Purjetamine võimaldab tudengitel harjutada meeskonnatööd, veeta merel sportlikult aega ning rakendada teoreetilisi teadmisi praktikas,“ selgitas Mereakadeemia direktor Roomet Leiger.
„Iga hooaja oluline avaregatt meie jaoks on kindlasti Mereakadeemia korraldatav Tuulelind Cup, mis toimub alati iga aasta maikuu viimasel laupäeval,“ lisas ta.
Varianta 44 – cruiser-racer tüüpi avamerejaht
Tuulelind on Varianta 44 tüüpi cruiser-racer avamerejaht. Illustreerimaks jahi omadusi, võib võrdlusena tuua puhtad cruiserid ja racerid. „Cruiseritele on oluline, et oleks palju ruumi, jaht oleks võimalikult mugav ning saaks palju inimesi peale võtta. Kiirus ei ole nii oluline, peaasi, et edasi liiguks. Seega pole cruiseritel ka väga suur purjepind ning mast ei ole väga kõrge. Raceritel on olulised täpselt vastupidised omadused – jaht peab olema võimalikult kiire ja kerge, kõrge mastiga ja palju purjepinda. Kokpit on tavaliselt suur ning salongi/kajuti osa väiksem,“ selgitab Alter Electric OÜ juhatuse liige Roland Silluta. „Tuulelind on cruiser-racer tüüpi lameda põhjaga jaht, sest eesmärk on, et kui jaht liigub, siis selle toimel tõuseks ta rohkem vee peale. Seda ikka selleks, et veetakistus oleks võimalikult väike ning jaht liiguks kiiresti edasi. Samas on oluline, et töötegemine ehk purjesõidu õppimine oleks võimalikult mugav ning jahile mahuks võimalikult palju õppureid, kes saaksid ka jahis vajadusel ööbida, siin süüa teha ja pesuruumi/tualetti kasutada.“
Optimaalne purjestus ja suur rooliratas
„Vastavalt nendele parameetritele arvutavad insenerid välja jahi optimaalse purjestuse. Tuulelinnul on peal mugavalt kokku rullitav eespuri foka, samuti grootpuri, lisaks muidugi allatuult sõitmiseks gennaker ja spinnaker. Ja sellest täiesti piisab. Samas puhtad cruiserid saavad hakkama vaid kahe purjega, kuid racerid jällegi vajavad rohkem kui nelja purje,“ kirjeldab Silluta jahitüüpide erinevaid vajadusi. „Samas on kiil see, mis hoiab tegelikult jahti püsti. Võimalik on näiteks see, et tugeva tuule ja tormiga käib jahi masti ots vees ära, kuid kiilu abil ajab jaht end n-ö jonnipunnina tagasi püsti.“ Kuigi Varianta 44 tüüpi jahile on omistatud A-kategooria, mis tähendab, et selle alusega võib seilata üle ookeani, siis hea ja mugav purjeilm on kuskil 7 m/s tuulega. Tormihoiatusega, mis on umbes 17 m/s ja enam, pole mõtet jahti lõhkuma minna. Jahisõidu suur pluss on see, et kui tuul on soodne, siis punktist A punkti B liikumine on täiesti tasuta või väga soodne. Tuulelinnul on neljasilindriline Volvo Penta 39kW diiselmootor, mis on väga ökonoomne ning kasutab tunnis kütust ca 5 liitrit.
Tuulelinnu kokpit on varustatud suure roolirattaga, et kaptenil oleks mugav jahti vastavalt ilmastikuoludele juhtida. „Rooliratas on nii suur, et krüssates (vastutuult sõitma – toim) saab hästi poordi peal istuda,“ näitab Roland. „Siin on ka kaardiplotter ehk multifunktsionaalne ekraan, kuhu saab kuvada radaripildi, erinevaid sonareid ja instrumente ehk kõiki andmeid, mis NMEA süsteemis ringlevad ja on vajalikud navigeerimiseks. Samas on jahil ka kajalood, mis mõõdab sügavust ning täiendab elektronkaardi informatsiooni. Ohutu sõidu seisukohalt on alati hea, kui kõik näidud on dubleeritud.“
Õppejahi sisemus on väga lihtne ja varustatud vaid kõige vajalikumaga. Jahis on kümme koikohta, kolm kajutit ja salong, köök ning pesuruum. Salongi kasutatakse lisaks magamisele ka õppeklassina, kus on olemas suur laud ja telekas, millele kapten saab dubleerida kokpitis asuva kaardiplotteri pildi. Kuigi koikohti on kokku kümme, siis korraga saab pardal olla 12 inimest.
Tuulelinnule on paigaldatud ka AIS (Automatic Identification System) süsteem, mis saadab jahi andmeid teistele alustele ning omakorda võtab vastu teiste aluste andmeid. Kuigi nii väikestele alustele nagu Tuulelind AIS tegelikult kohustuslik pole, siis ohutuse ja turvalisuse seisukohalt on see igal juhul vajalik ja kasulik.
*veeskama – vette laskma