Tehnoloogiauudised: nutikas mask, hävitajaid aitav drooniparv, HP ehitusprinter ja inimesi lennutav droon

Tuntud printeritootja HP tegi ehitusprinteri, mis joonistab märke maha

Robotid spetsialiseeruvad – HP, mis on tuntud kui printerite ja arvutite tootja, sai äsja valmis ehitusplatsidel töötava roboti, mis sarnaneb robotmuruniiduki või robottolmuimejaga. See suudab koordineeritult ringi liikuda ning selle eesmärk on ehitusplatsil näiteks vaheseinte ja kommunikatsioonide maha joonistamine.

Robot võtab oma info ehitise digitaalsetelt ehitusjoonistelt ja märgib selle maha reaalse ehitise põrandale või siledale ehitusplatsile. Selline lähenemine pidi tohutult tööaega kokku hoidma, sest inimestel kulub joonistest arusaamiseks, liikumiseks ja mõõtmiseks kordades enam aega ja vaeva. Tööjõud on pealegi palju kallim kui masin.

Lahenduse võttis kasutusele rahvusvaheline ehitusfirma Skanska. HP SitePrinti nimelist lahendust katsetati kahel USA suurehitusel, millest üks oli New Yorki Penn Station.

Robotit saab juhtida tahvelarvutiga, liikur väldib takistusi nagu kodune robottolmuimeja ning oskab kaamerate ja radari abiga väga täpselt navigeerida. Kui palju masin maksma hakkab, ei ole veel teada, aga ehitusettevõtetele plaanitakse seda müüma hakata 2023. aastal.

Haiguste hooaeg läheneb – teadlased arendasid välja lähedal lendlevast viirusest teavitava maski

Palju on vaieldud selle üle, kuidas ja millistes tingimustes koroonaviirus õhus levib ja kas mask aitab või mitte. Hiina Tongji ülikoolis varustati Hiina standardi järgi viiruskindel ehk N95 standardile vastav respiraatormask anduriga, mis tuvastab maskikandja läheduses oleva viirusekandja kümne minuti jooksul. Seejärel antakse maskiomaniku mobiiliäpile üle Bluetoothi ühenduse vastav hoiatus ja kasutajal on võimalik kiiresti turvalisemasse kohta lahkuda.

Viirusemääraja on veel arenduse algstaadiumis ja ei ole päris kindel, kui täpselt see praeguseid koroonaviiruse tüvesid tuvastab. Maski on katsetatud kahe gripitüve, H5N1, H1N1 ja SARS-CoV-2 ehk koroonaviiruse algse tüve suhtes.

Teadlaste arvates võiks tulevikus haiguste hooajal kanda seltskondlikel koosviibimistel alguses maske. Kui need viirust kümne minuti jooksul ei tuvasta, saab maskid eest võtta ja rahulikult edasi suhelda.

Viiruste tuvastamine toimub näomaski õhuklappide ees kasutatavate aptameeridega, mis seovad oma nii-öelda sihtvalkusid viirustest. Nende elektrilaeng muutub selle käigus, kui valkusid on piisavalt tuvastatud ja seda saab mõõta mikroskoopilise kiibiga. Edasi on juba lihtne: kiibi võib varustada Bluetoothi mooduliga ja panna selle kaudu avastatud viirusest mobiilile teateid saatma.

Uued hävituslennukid saavad endale iseseisvalt tegutseva drooniparve

USA kaitsetööstusettevõte Lockheed Martin arendab hävituslennukitele uut platvormi, mis lisab juhitavale F-35 hävitajale parve iseseisvaid droone, mida piloot saab kasutada, kuid ei pea neid ise juhtima. Tehisintellekti ja pardaarvutiga võetakse piloodilt teiste lennuvahendite juhtimine madalamal tasemel üle ning inimene peab andma vaid üldisema lahinguülesande, mida masinad täitma ruttavad.

Hävitaja saatjateks on sama kiirelt lendavad Multi-Mission Truck (CMMT) tüüpi droonid, mis lendavad koos F-35 Joint Strike Fighteriga. Lockheed Martini projekt Skunk proovib luua inimese ja masina koostööks sobivat lahendust, millega piloot näiteks ütleb, mida ta tahab lahingus saavutada ja võib-olla annab ka sihtmärgid. Parvlevad droonid aga hakkavad neid ülesandeid automaatselt ringi liikudes täitma. Kui vaenlase sihtmärke on vaja alles avastada, siis mitme funktsiooniga droonid lendavad neid otsima ja edastavad tuvastatud koordinaadid. Nüüd võib taas inimene sekkuda ja valida, millised neist tuleks hävitada. Seega võivad parves kaasa lendavad droonid kanda ka lõhkelaenguid. Selline koostöö muudab ühe piloodi kordades efektiivsemaks ja lahinguväljal on ta võimeline vaenlast ründama mitmekordse jõuga.

Droonifirma alustas inimest kandvate droonide tellimuste vastuvõtmist, juhtida võib tavalise autojuhiloaga

USA droonifirma Doroni on nüüd inimest kandva lendava elektrimootorratta valmis saanud. Vastu võetakse tellimusi ja masina prototüüpe katselendudel ka testitud. Sellel istutakse sadulas nagu mootorrattal (või nagu hobusel – kuidas kellelegi meeldib) ja lennatakse madalal kõrgusel mõõduka kiirusega. Kaheksa propellerit (kaks igas propelleriaugus) tõstavad lennuvahendi õhku, kaks tagumist propellerit annavad aga edasiliikumiseks lisatõukejõudu.

Pardale mahub kuni kaks inimest. Esimene mudel H1 on tehtud piisavalt kompaktne, et seda saaks vajadusel tavalises garaažis hoiustada.

H1 lendab tippkiirusega 225 km/h, kruiisikiirus on rohkem kui 160 km/h ja sõiduulatus umbes 96 km. Doroni sihiks on saada lennumasina kaal alla 650 kg ja kandevõime peaks olema 200 kg ehk ligikaudu kaks täiskasvanut. Inimesi kandvate droonide projekte on teisigi, kuid H1 võib olla üks esimesi, mis jõuab seeriatootmisse ja müüki.