Simulaatorikeskuses võib õppida kalapüüki või sissesõitu Rotterdami sadamasse

TTÜ Eesti Mereakadeemia laevasimulaatorite keskus on kõrgtehnoloogiline ja innovaatiline ning ainus omalaadne Eestis – laevaohvitserid õpivad seal näiteks juhtima ükskõik millist laeva ja sisenema mistahes maailma sadamasse. Mereakadeemia asub Kopli poolsaare tipus, ligi 100-aastase ajalooga endises Vene-Balti laevatehase administratiivhoones. Kuigi esimene Transase* simulaatori versioon jõudis kõrgkooli kümme aastat tagasi, on keskusena tegutsetud viimased kaks aastat. Simulaatorikeskus koosneb kaheksast erisuunalisest simulaatorist: laevasilla-, mereside-, masinaruumi-, külmakoolituse-, VTS-, traalpüügi-, kriisi, keemia- ja naftareostuse juhtumi haldamise simulaatorid ja ECDIS simulaatori õppeklass. Kirjutab Jane Niit.

Käigusilla simulaator

Kooli üks populaarsemaid erialasid on laevajuhtimine ja nii kasutatakse enim käigusilla simulaatoreid, millel on 69 oma laevamudelit. Laevatüüpidest on esindatud kruiisilaevad, suured konteinerilaevad, VLCC-tüüpi tankerid, puistlastilaevad, pukserid, autoveolaevad, ro-pax-laevad, kalalaevad, kiirlaevad, lisaks veel lootsikaatrid, väikelaevad, päästelaevad, rannavalvelaevad jne. Käigusilla simulaator võimaldab erinevate laevatüüpidega ligilähedaselt läbi mängida sõidurajoonile omaseid ilmastikutingimusi. Keskust kasutavad Mereakadeemia ja Eesti Merekooli õppurid ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste mereväe suuna kadetid, lisaks tegevmeremehed täiendusõppeks. Simulaatoritreening on ka väikelaevajuhi koolituse üks osa.

200 arvutit ja 400 kuvarit

Simulaatorikeskuses on hea harjutada, sest reaalseid õnnetusi seal ei juhtu. Simulaatoriõnnetuse puhul tehakse arvutile lihtsalt restart ning ülesanne läheb edasi. Tegemist on peenete IT- ja elektroonikaseadmetega, millel hoiavad silma peal õppetehnika insener ning treeningseadmete ja tarkvara peaspetsialist, seda lisaks tarkvaratootja Transase koolitatud instruktoritele. „Kogu simulaatorikeskuse kompleks on hinnanguliselt läinud maksma 1,5 miljonit eurot. Keskust jooksutab 200 arvutit ning erinevate tööde teostamiseks on siin 400 kuvarit. Arvutisüsteeme ja tarkvara on kogu aeg vaja uuendada, sest tehnoloogia muutub pidevalt,“ kirjeldab treeningseadmete ja tarkvara peaspetsialist Mihhail Fetissov. „Mõelge, kui tihti oma mobiilirakendusi uuendate või telefoni, arvutit, televiisorit välja vahetate. Siin on sama asi, aga mastaabid kordades suuremad ning ulatuslikumad uuendused maksavad kümneid tuhandeid eurosid.“

Mihhail on õppinud süsteemiprogrammeerijaks, kuid oma magistritöö tegi TTÜ-s keskkonnakaitse erialal. Praegu on ta aga Tartu Ülikooli doktorant, kelle teadustöö teema on „Meretranspordi keskkonnariski hindamine ja juhtimine“. Mereakadeemias peetakse Mihhaili keskuse „ajuks“, kuna ta tunneb keerulisi süsteeme peensusteni ja oskab instruktoreid tehniliselt toetada ka kaugjuhtimise teel, kontrollides kogu simulaatorikeskust oma sülearvutist. Kui korraga töötab 200 arvutit, tekib instruktoritel alati küsimusi või esineb tehnilisi probleeme, mida tuleb lahendada ja nii peab ta olema kogu aeg kättesaadav.

Kalapüügifunktsioon

Tehnoloogia kiire arengu tõttu peab simulaatorikeskus ajaga kaasas käima. Mullu installeeriti ühele käigusillasimulaatorile kalapüügifunktsioon, milles on modelleeritavad kolm püügiviisi – traal, seinnoot ja õngeliin. Treeningu läbiviimiseks on vastavad traallaevamudelid ja püügirajoonid ning tarkvara võimaldab uusi rajoone juurde luua. Lisaks installeeriti simulaatorikeskusesse ka VTS (laevaliikluse korraldamise teenistus) simulaator, mis on oluliseks abiliseks VTS-operaatorite koolitamisel. Hiljuti renoveeriti simulaatorikeskuse viiendat korrust ja käigusilla simulaatoritele ehitati uus lahendus – ekraanidena kasutatakse nüüd uusi LCD-monitore ning sildadel on laiem nägemisulatus – 150 kraadi vööris ning 80 kraadi ahtris.

Erinevate osapoolte ühisharjutused

Laevasillasimulaatorite (st kõigi nelja täisfunktsioonidega laevasilla ning kümne töökohaga ECDIS õppeklass), GMDSS-i ehk raadioside simulaatorite, VTS-i ja kriisihalduse simulaatorite (PISCES II) seadistused võimaldavad läbi viia erinevate simulaatorite koostööl põhinevaid ulatuslikke harjutusi, mis imiteerivad reaalseid meretranspordisüsteemis (Maritime Transportation System) esinevaid situatsioone.

Kõige ulatuslikum harjutus võimaldab simuleerida erinevate osapoolte, nt laevade, VTS-keskuse operaatorite, Politsei- ja Piirivalveameti, merevalvekeskuse, kiirabi jne, koostööd otsingu- ja päästeoperatsiooni läbiviimisel. Fetissovi sõnul on suur võimalus, et Mereakadeemia simulaatorikeskuse saab ühendada Euroopa merendussimulaatorite võrku (European Maritime Simulators Network), mis võimaldab läbi viia treeninguid ja sooritada harjutusi koostöös teiste simulaatorikeskustega.

Virtuaalne sadam kopeerib tegelikku

Fetissovi n-ö parem käsi on süsteemiinsener Oksana Davidtšenko, kes lisab olemasolevale tarkvarale uusi sõidurajoone, elektroonseid navigatsioonikaarte, 3D-mudeleid, radaripilte jms. Simulaatorikeskusel on 52 sõidurajooni seal asuvate sadamatega, sh Tallinn, Muuga, Helsingi, Antwerpen, Gdansk, Rotterdam, Riia, Klaipeda, New York, Peterburi jne. Tarkvara võimaldab kasutada erinevaid maailmamerede sõidurajoone, näiteks Bosporuse ja Singapuri väinasid, Inglise ja Suessi kanaleid ning manöövreid erinevates sadamates. Kõik virtuaalsed sõidurajoonid peavad olema võimalikult ligilähedased päriselule ja näiteks, kui reaalsesse sadamasse ehitatakse uus hoone või lahte paigaldatakse uus poi, siis Oksana ehitab selle kohe ka kaardile. Lisaks võib ta luua ka täitsa uue sõidurajooni ja seda vastavalt simulaatori kasutajate vajadusele. Näiteks valmisid hiljuti uued Kihnu-Munalaiu, Sillamäe, Rohuküla-Heltermaa ja Paldiski sõidurajoonid ning ehituses on Pärnu.

*Transas on ülemaailmselt tunnustatud simulaatoritarkvara tootja.

***

Merekultuuriaastal rohkem tehnoloogiat ja merendust noorteni

Mereakadeemia üks eesmärk on nii merenduse kui sellega seotud tehnoloogiate populariseerimine noorte seas, mistõttu korraldatakse simulaatorikeskusesse ekskursioone. Kapten-instruktorid on koos laevajuhtimise eriala kolmanda ja neljanda kursuse tudengitega paari viimase aasta jooksul läbi viinud üle 100 simulaatorikeskuse ekskursiooni lasteaialastest täiskasvanuteni. Simulaatorite laialdane kasutamine selleks koolitamata inimeste poolt võib viia süsteemitõrgeteni. Käigusillasimulaatorid on varustatud samade funktsioonidega, mis on olemas päris laevade sildadel, seda aga ühe erinevusega – kõik funktsioonid töötavad matemaatilise mudeli alusel. See tähendab seda, et süsteem tervikuna on kapriisne ning simulaatoritega tuleb ümber käia teadlikult ja hoolikalt. Kokkuvõtvalt võib öelda, et simulaatorikeskuste eesmärk ei ole ajaga kaasas käimine, vaid ajast ees olemine.