Dr Andreas Abel: digilahendused on meditsiini tulevik

Meditsiinis on innovatsioonil ja uutel tehnoloogiatel olnud läbi aegade oluline roll, koroonakriisi järgselt panustatakse kaugteenustele ja aina enam tuleb vaadata digilahenduste poole. „Meditsiinis on möödapääsmatu üha suurem koostöö riikliku ja erasektori vahel,“ kinnitab Qvalitas Arstikeskuse esmatasandi ja digimeditsiini juhtivarst dr Andreas Abel.

Arengut meditsiinis ja tervishoiuvaldkonnas tõukab tagant vajadus olemasolevaid ressursse võimalikult efektiivselt ära kasutada. Arenenud maailm, sealhulgas Eesti, seisab silmitsi rahvastiku vananemise ja sellega kaasnevate probleemidega. Kui ÜRO andmete kohaselt oli 1950. aastal maailmas 33 899 saja-aastast, siis möödunud aastal tähistas oma sajandat sünnipäeva 573 423 inimest – pea 17-kordne kasv 70 aastaga. 

Surve tervishoiusüsteemile üha kasvab. Selle leevendamiseks peab sektoris olemasolevat tööjõudu ja tehnoloogiat paremini ära kasutama. Qvalitas Arstikeskuse esmatasandi ja digimeditsiini juhtivarst dr Andreas Abeli hinnangul peaksime enam vaatama erinevate digitaalsete lahenduste poole. Häid näited on hulganisti juba praegu.

Dr Abel toob näiteks infarkti saanud patsiendi, kes vajab kiiret ja korrektset abi. Arusaadavalt puudub ka kõige rikkamates riikides võimalus mehitada iga kiirabiekipaaž neuroloogiga. Küll aga saab erialaarst esmase ülevaatuse teha ja kiirabibrigaadi juhendada just telemeditsiini vahendusel. 

Üheks väljakutseks arstide töös on ka üha parema kvaliteedi tagamine haiguste diagnoosimises ja ravis. Näiteks radioloogiliste uuringute kvaliteet ja ohutus on viimase paarikümne aasta jooksul tohutult arenenud. Kompuuteruuring, mille tegemine veel 20 aastat tagasi võis võtta 30 minutit, saab tänapäevaste vahenditega tehtud 1–2 minutiga. Operatsioonirobot annab kirurgile detailse ülevaate lõikuspiirkonnast ja aitab protseduure läbi viia erakordse täpsusega. 

Koroonakriis kui innovatsioonikiirendi

„Märkimisväärse lisatõuke innovatsioonile meditsiinis ja tervishoiuvaldkonnas andis kahtlemata koroonapandeemia,“ tõdes dr Abel. Ühest küljest on kiire arengu ja arendamise tinginud võitlus koroonaviiruse endaga. Uute vaktsiinide ja potentsiaalsete COVID-19 ravimite väljatöötamine ning kasutusele võtmine on toimunud erakordselt kiiresti. Dr Abeli kinnitusel pole mitte mingisugust hinnaalandust tehtud protsesside kvaliteedis. Kiiruse taga on töö tõhusamaks muutmine. Näiteks, kui varem tehti ravimiuuringu erinevaid etappe vaid kindlas järjestuses, siis nüüd viiakse neid läbi paralleelselt. 

Teisalt mõjutas pandeemia tugevalt tervishoiuteenuste kättesaadavust. Kriis on positiivselt muutnud suhtumist erinevatesse digimeditsiini lahendustesse ja seda nii riiklikul tasandil kui tervishoiutöötajate ja patsientide seas. Turule on tulnud ja on veelgi tulemas mitmeid uusi kaugmeditsiini lahendusi. Plahvatuslikult on kasvanud enne koroonakriisi kasutusel olnud rakenduste menu.

Meditsiinisüsteem on alati olnud suhteliselt konservatiivne. Selleks, et digilahendused populaarsemaks muutuksid, peavad need olema hästi läbimõeldud, turvalised ja mugavad – nii et patsient tõesti kogeks selle eeliseid tavavastuvõtu ees. 

Kuigi ka telefonitsi või videolahenduste teel toimuvad vastuvõtud kvalifitseeritakse teinekord kaugmeditsiinina, siis Qvalitas Arstikeskuse esmatasandi ja digimeditsiini juhtivarsti dr Andreas Abeli sõnul ei vähenda need üldjuhul patsiendi jaoks vajadust järjekorras oodata või oma aega vastavalt arsti ajale planeerida.

Kaugvastuvõtt vähendab ravijärjekordi

Märgatav muutus on toimumas esmatasandi tervishoius, kus digilahenduste abil saab teenuse kiiremini ja mugavamalt patsientidele kättesaadavaks teha. Paljude tervisemurede puhul piisab kaugkonsultatsioonist. Hiljuti ilmunud OECD riikide ülevaate järgi leidis 83% kliinilise tõhususe uuringutest kaugvastuvõtu olevat vähemalt samaväärse füüsilisel kohtumisel saadava abiga.

Loomulikult on kaugmeditsiinil omad piirangud. Olukorras, kus on vaja näiteks patsiendi kõhtu katsuda või kopse kuulata, tuleb ta suunata tavavastuvõtule. Samuti ei saa kaugvastuvõtu käigus võtta analüüse. Teisalt on näiteks erinevad nahaprobleemid, allergiad, kerged viirushaigused või silmapõletikud enamasti lahendatavad e-konsultatsiooni abil.

Digikliinikute suurt potentsiaali kinnitab Soome kogemus. Sealne juhtiv tervishoiuettevõte Mehiläinen, kes sai tänavu Qvalitas Arstikeskuse omanikuks, käivitas digikliiniku juba viie aasta eest. 2020. aastal registreeriti 800 000 e-visiiti. 92% abi otsinud klientidest sai oma terviseprobleemile kaugkonsultatsiooni käigus lahenduse. „Pole põhjust arvata, et Eesti patsientide vajadus digitaalsete lahenduste järele väiksem oleks,” arvas dr Abel. 

Eestlaste valmisolekut kaugmeditsiini võimaluste kasutamiseks näitab ka Qvalitase esmane kogemus juuni lõpus avatud digikliinikuga. Distantsilt toimuv vastuvõtt annab patsiendile võimaluse arstiga suhelda kodust või töölt lahkumata, kasvõi suvilas puhkust nautides. Eesti tugevuseks on kahtlemata digivõimekus ja see, et inimesed on harjunud oma isikut turvaliste lahenduste abil tuvastama.

Eeskujuks Soome

„Tulevikus sooviksime Qvalitases kindlasti üha enam viia ka näiteks krooniliste haiguste jälgimise üle digikliinikusse, nii et patsient saab vajalikud andmed regulaarselt turvaliselt üles laadida ning arst kokkulepitud ajal need üle vaadata. Vajadusel teeb arst seejärel ravis korrektuure,“ tutvustas dr Abel tulevikuplaane. 

Arenguteel vaadatakse põhjanaabrite poole. Soome tervishoiusüsteem erineb paljudes aspektides Eesti omast. Alustades näiteks maksusüsteemist, kus tööealiste inimeste tervise eest hoolitsemisel on väga suur roll töötervishoiul, milles omakorda on väga olulisel kohal erameditsiiniettevõtted. 

Soome erakliinikutel on olnud võimalus ja tahe digilahendusi arendada ning samas piisav arv patsiente, kes neid teenuseid kasutavad. Vähem tähtsad ei ole ka vajalike oskuste ja teadmistega inimesed, kellel on olnud piisavalt usku digiteenuste tulevikku. 

Kaugmeditsiini edus mängivad olulist rolli tööandjad. Tööealised inimesed moodustavad ligi poole Eesti elanikest. Tööandjad saavad oluliselt kaasa aidata ja panustada nende inimeste tervise edendamisse. Dr Abelit rõõmustab, et üha enam tööandjaid mõtleb selle peale. Kauglahendused võimaldavad töötajatel kiiremat ja mugavamat ligipääsu tervishoiuteenusele, mis võib tähendada varasemat sekkumist terviseprobleemidesse ja ka vähem haiguste tõttu töölt puudutud päevi.

Qvalitas Arstikeskuse esmatasandi ja digimeditsiini juhtivarsti sõnul teevad riik ja erasektor meditsiinivaldkonnas tugevat koostööd, et tagada inimestele kvaliteetne tervishoid. Innovatsioon ja kiired lahendused tulevad aga tahes-tahtmata enamasti pigem era- kui avalikust sektorist.

„Usun, et ka Eestis on tervishoius möödapääsmatu üha suurem koostöö riikliku ja erasektori vahel,“ rääkis dr Abel. „Kindlasti on meil veel suur töö teha, et võita inimeste usaldus, kuid see saabki tulla ainult ajaga ja kvaliteetseid digilahendusi luues. Erameditsiin saab pakkuda kiiremaid ja uuenduslikke lahendusi ning koostöös riigiga saame leida viise, kuidas neid tervishoiusüsteemi efektiivsemaks muutmisel rakendada.“