Milliseid ametimehi vajavad tuleviku megaprojektid?

Euroopa Liit rahastab mitmed uusi tehnoloogilisi megaprojekte Eesti efektiivsemaks ühendamiseks Euroopaga, alates Rail Balticust kuni Balticconnectori gaasijuhtmeni, esitades uusi väljakutseid ja tuues kaasa eriti suure nõudluse kindla valdkonna spetsialistide järele. „Eesti taristu ühendamine Euroopaga annab hindamatu võimaluse nii meie geoloogidele kui ka mäeinseneridele, kellest osad on juba täna seotud mitme megaprojekti ettevalmistustööga,“ kinnitab Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) geoloogia instituudi lektor, mäetingimuste labori juhataja Tõnu Tomberg.

„Kui veel aastakümme tagasi oli näiteks Balticconnectori gaasijuhe Soome lahes eestlaste jaoks pisut ulmeline valdkond, siis täna toimuvad juba reaalsed ehitustööd. Täpselt sama juhtub varem või hiljem ka Rail Balticu ning Tallinna-Helsingi tunneli projektidega, mis juba täna geoloogide ja inseneride hulgast töökäsi otsivad.“

Keda lähiaastatel suurtes ehitus- ja taristuprojektides kõige rohkem vaja läheb? „Eesti-Soome vahele ehitatav 150 km pikkune gaasijuhe Balticconnector vajab täna eelkõige kivimimehaanikat valdavaid spetsialiste, kes oskaksid teostada merepõhjaga seotud vajalikke analüüse ja toetada ehitustegevust sellest tulenevate järeldustega.“

Seoses juba eespool mainitud Balticconnectori gaasijuhtme rajamisega on nõudlust ka allvee-ehitiste rajamise spetsialistide järele, kuna kogu ehitusspetsiifikat arvestades on oluline pidada silmas Soome lahe ökoloogilist olukorda. „Juba täna õpetab ka TalTechi geoloogia instituut geoloogiatudengitele, kuidas gaasijuhtme trassi ja sobivat sügavust määrata, millised settekihid merepõhjast torujuhtme teelt enne selle ehitamist eemaldada jne.“

Rail Baltic raudteetrassi ehitamise peatne algus toob kaasa suure tarviduse looduslike materjalide kaevandamise järele nii raudteetammi kui rööbastee aluse ballastkihi tarvis. „See tähendab, et Eestil tuleb keskkonnasäästlikult ja efektiivselt kaevandada ning töödelda palju erineva kvaliteediga looduslikke ehitusmaterjale, mis tingib suure vajaduse insenerteadmistega avakaevandajate koolitamise järele,“ räägib Tomberg.

Lisaks avamaa kaevandamisele muutub Rail Balticu projektiga oluliseks ka maavarade töötlemise, rikastamise ning väärindamise võimekus. „See tähendab, et lisaks sadu kilomeetreid pika raudtee ehitamiseks vajalikule kruusale ja killustikule on tarvis leida parimad lahendused ka maastiku muutuva reljeefiga kaasnevatele väljakutsetele,“ selgitab ta.

Praeguse seisuga on Tallinna-Helsingi tunneli ehitus küll alles arutelude faasis, kuid maailma transpordivaldkonna arengute valguses on tegemist üha realistlikumaks muutuva projektiga. „Selle trass hakkaks ju asuma veelgi sügavamal maa all kui meie põlevkivikaevandused,“ jutustab ta. „Tallinna-Helsingi tunnelist saab kindlasti üks Eesti mäeteaduse tippsaavutusi, sest asume seda kaevama oluliselt sügavamalt ja oluliselt suuremalt, kui kõik Eesti senised kaevandused mahult kokku on olnud.“

Nii oma kilometraažilt kui ka kaevemahtude poolest tõeliste megaprojektide realiseerumine tähendab seda, et juba täna tuleb koolitada tugevaid geolooge ja mäeinsenere, kes suudaksid vajalikke allmaarajatisi reaalselt projekteerida ja ehitada – sh teostada läbindamist, toestamist, mäerõhu juhtimist, puur-lõhketöid, tuulutust, veekõrvaldust ja transporti.

Nii ehitusgeoloogilised arendusprojektid kui ka mäetööstuse tehnoloogia on täna jõudnud tasemele, kus kaeveplaanid pannakse suures osas paika IT abil ning töö toimub tihti eelprogrammeeritud seadmetega – seetõttu vajab töö maavaradega üha enam just infotehnoloogiaga seotud teadmisi ja sellele keskendutakse ka uues maapõueressursside õppes.