Estonia kaevandus sai omale maa-aluse remonditöökoja
Veel samal teemal:
Estonia kaevanduse suuremõõtmelist tehnikat remonditi varem maa peal, kuid nüüd saab suuremaid remonditöid teha ka maa all. Maa-alune töökoda, mille pindala on enam kui 3000 m², on hea näide insenertehnilisest lahendusest, mis on suunatud põlevkivi kaevandamise protsessi tõhustamisele. „Kuni praeguse maa-aluse remonditöökoja valmimiseni tehti maa all üksnes väiksemaid remonditöid, tõsisema remondi jaoks saadeti tehnika maa […]
Estonia kaevanduse suuremõõtmelist tehnikat remonditi varem maa peal, kuid nüüd saab suuremaid remonditöid teha ka maa all. Maa-alune töökoda, mille pindala on enam kui 3000 m², on hea näide insenertehnilisest lahendusest, mis on suunatud põlevkivi kaevandamise protsessi tõhustamisele.
„Kuni praeguse maa-aluse remonditöökoja valmimiseni tehti maa all üksnes väiksemaid remonditöid, tõsisema remondi jaoks saadeti tehnika maa peale, mis tähendas esmajoones ajakulu, see omakorda on seotud suurema majandusliku kuluga,“ ütles Eesti Energia kaevandusettevõtte Enefit Kaevandused juhatuse liige Meelis Goldberg. „Nüüd on meil võimalik mäetehnika keerulisemat ja suuremahulist remonti tõhusalt ka maa-alustes tingimustes teha. Remonditöökojas on tagatud ohutud töötingimused.“
Maa-aluse töökoja varustatus lubab teha paljusid töid, sealhulgas keerulisemaid keevitustöid, mida varem maa all ei tehtud. „Töökotta paigaldatud tõstemehhanismid aitavad vahetada suuremõõtmelise tehnika massiivseid osi ning teostada demonteerimis- ja montaažitöid,“ tutvustas Goldberg töökoja eripärasid.
Estonia kaevandus kuulub Eesti Energia tütarettevõtte Enefit Kaevandused koosseisu. Selles kaevanduses toodetakse suurem osa põlevkivist, mida kasutatakse Eesti Energias elektri ja põlevkiviõli tootmiseks. Iga-aastaselt toodetakse kaevanduses ligikaudu 10 miljonit tonni põlevkivi. Kaevanduses töötab ligikaudu 1200 inimest. Eesti Energia konkurentsivõime energiatootmises sõltub suuresti põlevkivi omahinnast.