
Uue elu saanud robot tõstis Ensto Enseki kompetentsi
Veel samal teemal:
Kui on vajadus, leia lahendus! Just sellest põhimõttest lähtus elektriseadmete ja -tarvikute tootja Ensto Enseki Keila tehase meeskond, kui võttis kätte ja ehitas ümber jõude seisnud keevitusroboti. Täna töötab masin 45 protsenti efektiivsemalt ja tehasetiimi nutikas lähenemine säästis uue roboti soetamise raha ehk ligi 100 000 eurot. Ideega hakata robotit oma jõududega ümber ehitama tuli […]
Kui on vajadus, leia lahendus! Just sellest põhimõttest lähtus elektriseadmete ja -tarvikute tootja Ensto Enseki Keila tehase meeskond, kui võttis kätte ja ehitas ümber jõude seisnud keevitusroboti. Täna töötab masin 45 protsenti efektiivsemalt ja tehasetiimi nutikas lähenemine säästis uue roboti soetamise raha ehk ligi 100 000 eurot.
Ideega hakata robotit oma jõududega ümber ehitama tuli välja keevitusroboti operaator Timofei Zjabrikov. „Mõte hakkas liikuma, kui üks vana robot läks utiliseerimisele ja sellest jäid järele kaks väiksemat töölauda. Mõlgutasime mõtteid, mida nendega peale hakata. Kunagi demomasinana ostetud Motoman NX100 keevitusrobot seisis enamuse ajast tegevusetult ning operaatoril tekkis sealt hea mõte need kaks asja omavahel kombineerida,” meenutas metallitsehhi tehnikajuht Kert Kerem.
Ümberehitamise puhul polnud esmatähtis produktiivsuse saavutamine, vaid tegevusetult seisvatele seadmetele rakenduse leidmine. Kogu ettevõtmise efektiivsus selgus seadistusaegade analüüsist.
„Kuna seadistusaegade lühendamise protsess SMED (Single-Minute Exchange of Die) oli keevitusrobotitele pooleli, otsustasime samalaadselt robotkeevituse protsessi ka filmida ja analüüsida,“ kirjeldas ta. „Eesmärk oli välja selgitada, kui suure osakaaluga on tööaja kadu, mis tekib roboti seismisest ajal, kui operaator võtab töölaualt keevitatud toote välja ja kinnitab järgmise traaversi komponendid rakisesse.”
Analüüs näitas, et tööaja kadu on väga suur – keevitusrobot seisis ligi 30 protsenti kogu tsükli ajast ja ootas, millal operaator valmiskeevitatud toote eemaldab ja järgmised komponendid rakisesse kinnitab. „Kuna meil oli hiljuti mahakantud keevitusroboti töökeskusest alles jäänud kaks identset töölauda, tuligi operaator mõttele need kõrvuti paigaldada nii, et robot ja operaator saaksid töötada paralleelselt: sel ajal kui robot ühte komponenti keevitab, saab operaator samal ajal uut traaversit teisel laual keevituseks ette valmistada,” rääkis Kerem, kelle kinnitusel hakkas efektiivsuse võimalik tõus analüüsist kohe silma.
Iseehitatud töökeskus
Ümberehitust toimetati Ensto metallimaja tehnikatiimis skitside põhjal, eraldi insenerjooniseid selle jaoks ei tehtudki. „Eks see oli nagu leiutamine – kui kellelgi tuli töö käigus mõni hea mõte, siis lasime selle kohe ka käiku,” märkis Kerem. Kogu projekti võtmeisikuks oli operaator Timofei Zjabrikov, kes mõtles lahenduse ise välja ja oli selle elluviimisega tihedalt seotud. Lisaks olid abiks Ensto tehnikatiim ja kauaaegne koostööpartner RKR seadmed OÜ.
Esmalt muudeti roboti ja töölaudade asukohti, seejärel tegi RKR kaabelduse. „Kuna lisandusid uued töölauad, tuli paigaldada lisaks sisendite-väljundite moodul. Samuti tegi koostööpartner muudatusi roboti tarkvaras, sest varasemalt oli robot programmeeritud töötama teiste töölaudade taga,” rääkis Kerem.
Keevitusroboti ümberseadistamine oli projekti üks osa, teine ja mitte vähem oluline oli roboti ümber töökeskuse ehitamine. „Robot üksi on kogu asja oluline lüli, aga ilma vastava keskkonnata ei saa ka robot suurt midagi teha,” märkis tehnikajuht.
Keevitusroboti tööala ümber ehitas tehnikatiim koos operaatoriga metallist korpuse, mis tagab keevitussuitsu efektiivsema äratõmbe. Kardinate asemel lisati keskusele tõsteuksed, sest need on vastupidavamad ja mugavamad kasutada. Ohutuse eesmärgil paigaldati signaaltuled, et oleks kohe näha, milline pöördlaud parajasti tegevuses on.
„Lisaks paigaldati suruõhu voolikurullid ja väljavõtud ning elektri kaablirullid nii, et need maas ei vedeleks ja tööd ei segaks. Lõpuks tehti piloot-tootele valmis teine rakis, et saaks kahe kõrvutiasetseva töölauaga korraga töötada ning uus tööprogramm toote keevitamiseks. Eduka katsetuse ja pisivigade likvideerimise järel saime keevitusroboti n-ö ametlikult tööle võtta,” väljendas Kerem rahulolu.
Ta lisas, et mingit suurt n-ö teadust ei tehtud, pigem läheneti asjale loogiliselt ja kasutati ära olemasolevad võimalused.
Täna töötab ümberehitatud keevitusrobot tõhusalt: näiteks ühe põhitootega 40 protsenti ja teisega 52 protsenti efektiivsemalt. „Seitse nädalat nuputamist, meeskonna 300 töötundi ja 6000 eurot ning meil on keskmiselt 45 protsenti efektiivsem keevitusrobot,” ütles Kerem.
Robotiga keevitatakse (MIG keevitus) kokku ehitusterasest S235 või S355 peamiselt omavalmistatud detaile. Üldjuhul keevitab see robot õhuliinide traaverseid ehk elektriposti otsas olevaid metallosasid, mis kannavad isolaatorite vahendusel elektriliine. Peamiselt läheb toodang Soome ja Rootsi, aga ka Venemaale, Poola, Lätti, Leetu, Kasahstani ja ka siiasamasse Eestisse.
Ümberehitusprotsessiga kaasnes õppetund, et kiirust nõudvaid arendustegevusi ei ole põhitöö kõrvalt lihtne ellu viia. „Kui tootmine töötaks kolmes vahetuses ja arendustegevus tuleks ellu viia kiiresti, st näiteks kuu jooksul, siis poleks omatoodangu valmistamise kõrvalt sellist projekti sama ressursiga ellu viia just parim lahendus. Aga kui on võimalik tootmise tarneaegasid oluliselt mõjutamata teha jooksva põhitöö kõrvalt ka arendustööd, siis on see kindlasti väga optimaalne ressursside kasutus,” rääkis Kerem.
Rahaline kokkuhoid ja kompetentsi tõus
Keevitusroboti ümberehitus oli kasulik nii majanduslikus kui meeskonna kompetentsi mõttes. „Kui võrrelda ümberehituse tulemust viiepallisüsteemis, siis enne oli meil kõnealuse roboti näol tegemist lahendusega hindele „2“, nüüd pärast kohandamist tõusis väärtus „4-ni“. Et saavutada aga maksimumväärtus hindele „5“, tuleks tellida juba täiesti uus lahendus, mille hind jääb 100 000 euro kanti. Praegu saime hakkama 6000 euro ja oma meeskonna töötundide kuluga,” kirjeldas tehnikajuht.
Tema sõnul oli kogu protsessi juures väga oluline just meeskonna kompetentsi tõus. „Ümberehitamise käigus said väga hea kogemuste pagasi nii Ensto tehnikatiim kui robotite operaatorid, sest kogu ümberehitus mõeldi välja ja viidi läbi oma töötajatega – see oli nagu korralik koolitus. Eraldi pean siin kindlasti esile tõstma meie operaatorit Timofei Zjabrikovi, kes oli asja peamine elluviija. Selline leiutamine andis meile kõigile väga häid teadmisi ja kogemusi ning võime kindlad olla, et oleme valmis ka tulevikus automatiseerima.”
Keremi hinnangul on ettevõttele suureks väärtuseks kohapealne kompetents. „Muidugi võiksime ju näiteks Saksamaalt või Šveitsist võtta tipptasemel valmislahendused ja nendega opereerida, aga kui tekivad probleemid, siis tuleb meil välismaalt oodata neid inimesi, kes remondivad ja hooldavad. See aeg võib olla väga pikk. Eesti patrioodina arvan, et peame ise ka arendama ja sealjuures tehnoloogiavaldkonnas arenema, mitte kõike sisse ostma. On oluline, et saaksime ise oma seadmepargiga hakkama ja suudaksime sealjuures tõsta nii kuluefektiivsust, produktiivsust kui ka tarnekindlust. Samuti on väärtus omaette hea partneri olemasolu siinsamas Eestis. Ensto Ensekil on selline partner täna ettevõtte RKR seadmed OÜ näol olemas,” märkis Kerem.
Kohalikku tehnoloogiaalast know how’d väärtustav Ensto Ensek toetab igal aastal ka Tallinna Tehnikaülikooli tublisid tudengeid stipendiumi ning praktikakohtadega, et tagada motiveeritud ja teadliku järelkasvu sirgumine.