Andmetena tõlgendatud eraelu ehk paar sõna AI tööpõllust

Mõelge oma tööpäeva peale: ärkamine, kohv, pere sättimine eelseisvaks päevaks, sõit tööle, esimene koosolek ja lõunane sõnum pereliikmele või sõbrale. Nende lihtsate toimingutega olete saatnud maailma inforuumi sadu andmetükke, mille analüüsiks, tõlgendamiseks ja kohati ärakasutamiseks on nüüd loodud võimas instrument ehk tehisintellekt (ingl artificial intelligent, AI). Kirjutab Essence Mediacomi tegevjuht Olga Peresild.

Kui seda vaadet laiendada, siis arvatavasti tuhandete või koguni miljonite inimeste igahommikused harjumused on tõlgendatavad andmetena ja megatrendidena. Teie isiklik hommikune rituaal, kui see on n-ö jälgitav teie telefoni kaudu (näiteks millal „avate“ oma telefoni või milline on pereliikmele öeldud esimene sõna), on umbisikulisele süsteemile ammu teada ja see võib teavet kasutada teatud sisu pakkumiseks, ostu soodustamiseks või mõne brändi või poliitilise jõu meelepärasemaks muutmiseks.

Mida kvaliteetsemad on teid kirjeldavad andmed, mida suurema jälje jätate digiruumi, seda suurema tõenäosusega saab teid selle kaudu ka mõjutada.

Viimaste aastakümnete jooksul oleme peamiselt rääkinud suurtest trendidest, sotsiaalsetest gruppidest ja muutustest, mille alusel tehakse otsuseid. Täna aga on meie ees järgmine trepiaste, mis annab võimaluse läheneda igale inimesele, kliendile, aga ka valijale, töötajale ja potentsiaalsele koostööpartnerile üsnagi individuaalselt. Mõelge korra selle peale, et kui seni oli teieni jõudnud info üsna kaootiline, siis AI instrumentide laialdase kasutuselevõtuga võib see juba lähitulevikus muutuda. Mis märgiga see muutus on?

Äri seisukohalt on see kindlasti võimalus. Saame täpsemalt teada, kes on meie klient, milline on kõige lihtsam viis talle lähenemiseks ja efektiivsemaks äri- või müügieesmärkide saavutamiseks. Saame ehitada tugevamaid brände, lojaalsemaid suhteid, tugevamaid trende. Kui oskate läbi mõelda, missuguseid andmeid vajab teie äri, milline on minimaalne andmete kvaliteet ja võimalused, viite ennast automaatselt tehisintellektist kasusaavate tegijate hulka. Mõeldes aga selle peale, et iga suurärimees või -naine on hommikul lihtsalt inimene, on pilt hoopis kirjum ja keerulisem…

Digitaalsus on jõudnud meie eraellu, selle pisima detailini ja kuigi sotsiaalvõrgustikes pakutava reklaami vastu pole meis enam siirast usaldust, võib võrgustikes teie feed’i tekkinud uudisnupp või postitus endiselt tunduda loomuliku infovoo osana. Sarnaselt iga instrumendiga on ka tehisintellekti puhul nii, et samal ajal, kui see on võrratu instrument, on sel ka oma pahupool, sest nii üksikisiku kui ühiskonnana me tegelikult ei tea veel, milliseks kujuneb AI mõju.

Informatsioon on meie aja peamine ressurss ja ka mõjuvahend, võimalus ja oht. Aga usun, et seda ei tasu karta. Kunagi hakkas sõna levima raamatute kaudu, põhjustades kahtlusi ja tekitades erinevaid hirme. Teame oma ajaloostki, et nii mõnigi raamat võis jääda trükkimata ja lugemata… Kas see kokkuvõttes tähendab, et raamatutrükk oli ajalooliselt vale samm? Kindlasti mitte. See oli ja jääb meie ühiskonna arengu, elukvaliteedi tõusu ja hariduse levitamise instrumendiks, täpselt nii nagu ülikoolid, internet ja nüüd lõpuks ka AI.

Püsime teel, liigume arukalt edasi ja arutame nende uute võimaluste üle juba 13. aprillil Directori veebiseminaril „Tehisintellekt – tulevikutehnoloogia, mis kujundab maailma“.