Tehnoloogiauudised: salarelv HAWC, ukrainlasi aitav AI, Hummer, robotkoer Spot ja aasta veidram toode

USA katsetas hüperhelikiirusel relva salaja, vältimaks pingeid Venemaaga

Venemaa teatas märtsis, et kasutas Ukrainas esimest korda uut tüüpi relva Kindzal – hüperhelikiirusel raketti, mida ei ole tänapäevaste õhutõrjevahenditega võimalik peatada, kuna see lendab kümnekordsel helikiirusel ja muudab lennu ajal korduvalt suunda. Ameerika Ühendriikidel sellist relva veel ametlikult ei ole, kuid umbes samal ajal tegi Lockheed Martin koos Defence Advanced Research Projects Agency (DARPA) ja partneritega oma superraketikatsetuse.

DARPA, Air Force Research Lab (AFRL), Lockheed Martin ja Aerojet Rocketdyne tegid ühise eduka katsetuse nn HAWC relvaga, mis on hüperhelikiirusel lendav hingav rakett. Hingav tähendab seda, et hapnikku ei võeta ballooniga kaasa nagu paljudel ballistilistel rakettidel, vaid see hangitakse lennu jooksul hõredast atmosfäärist, et põletada koos raketikütusega ära. Selline lahendus on kergem ja seega saab raketti kaasa võtta ka väiksemate lennukitega.

Ajalooline lend saavutas kiiruse üle 5 Machi, kõrguse üle 20 kilomeetri ja lennukauguse 300 meremiili (ligi 550 kilomeetrit).

Mitmekordse helikiirusega rakette ei ole võimalik õhutõrjega tabada, need on praktiliselt peatamatud ja võivad sihtmärki tabada suvalises kohas maailmas. Moodsa navigatsioonisüsteemiga võib sellise raketiga tabada mingi vastupanuta ükskõik millist sihtmärki planeedil. Ainuke piisavalt kiire lahendus oleks tehisintellekti juhitav laserkahur, kuid sellised relvad on veel üsna varajases arendusfaasis.

Tehnoloogiate sõda: Ukrainat aitab vaenlase võitlejate ja surnute tuvastamisel tehisintellekt

Automaatne näotuvastus on vastuoluline tehnoloogia, millele heidetakse ette privaatsuse kaotamist ja omaniku loata isikuandmete liigset töötlemist. Sõjas aga on rohkem lubatud ning nii kasutabki Ukraina armee Clearview AI teenuseid näotuvastuseks masinõppe ja tehisintellekti abiga.

Clearview AI kasutab masinõpet avalikest allikatest saadud fotode põhjal nägude tuvastamiseks, leides vasteid sotsiaalvõrgustikust ja veebidest. Niimoodi on teada saadud näiteks TikToki või Instagrami postitanud sõdurite tegelikud isikud, paljastatud on ka kadõrovlasi ning tuvastatud tänavalt leitud surnukehi.

Clearview AI kasutab fotodelt isikute tuvastamiseks kahte miljardit fotot Vene sotsiaalmeediakeskkonnast VKontakte ja ka teistest allikatest, kokku võrreldakse otsitavaid ligi kümne miljardi fotoga. Vastuolulisele teenusele on mitmed sotsiaalvõrgud, sealhulgas Facebook keelanud oma keskkonnast piltide massilise allalaadimise.

Ukraina võimud ei ole kommenteerinud väidetavat koostööd tehisintellektifirmaga. Samas on mitmed Ukrainaga seotud sotsiaalmeediakanalid näidanud, kuidas selline näotuvastuse tehnoloogia sõjaolukorras töötab. Üks Twitteri kanal @ tõi näiteid, kuidas tehisintellekti tehnoloogia töötab ja tuvastas kadõrovlase, kes Ukrainas soomustransportööri ees poseeris, leides õige vaste nimeliselt sotsiaalmeediakontolt.

Hummer läheb elektriliseks

Eesti kunagine rikaste jõmmide ikoon Hummer, mis neelas kütust nii, et bensiinipaagis tekkis neelukeeris, muutub nüüd roheliseks. USA sõjaväest pärit maasturi tsiviilversioon saab hiiglasliku akupanga ja turbokiirenduse, mis hakkab elektrit kulutama nii, nagu silindrid tarbisid kunagi fossiilkütust.

2023 Hummer EV tuleb kahes versioonis – „kastikana“ ja traditsioonilise SUV maasturina. Võimsust on 1000 hobujõudu, kuid Hummer on koos megasuure akupangaga ka üliraske – nii raske, et mõnes riigis on selle juhtimiseks vaja erikategooria lube.

Sõiduulatus on kastikal 560 km, linnamaasturil 480 km. Kiirlaadijaga käib laadimine 16 kilomeetrit minutis. Masin on varustatud HD-kaameratega juhi abistamiseks igas suunas, isegi põhja all on neid kaks. Kiirendus 0–100 km/h käib 3,5 sekundiga.

Hummer EV Pickup´i saab kätte kõige varem sel sügisel ja hind algab 80 000 dollarist. SUV versioon jõuab müüki aasta pärast ja hind on samuti alates 80 000 dollarist.

Tolmuimejate tootja Dyson valmistas aasta veidraima toote

Tuntud Briti tolmuimejate ja kodumasinate tootja Dyson sai 1. aprilli eelõhtul valmis toote, mis pani kulmu kergitama. Tegemist on õhupuhastaja-kõrvaklappide komplektiga, mis käib pähe ja aitab lisaks muusika kuulamisele puhastada ka sissehingatavat õhku.

Esimene mõte on loomulikult, et tegu võiks olla viirusevastase kaitsevahendiga, kuid tegelikult see nii ei ole. Dyson Zone puhastab õhku nagu hea tolmuimeja, eemaldades tolmu, bakterid ja muud tahked osakesed, kuid viirus on liiga väike ja võib meditsiinilistest filtritest läbi lipsata. Kui tahad kaitset ka viiruste eest, peab respiraatormaski siiski alla panema.

Kõrvaklapimaailma sukeldub Dyson aga esimest korda. Aktiivse mürasummutusega klappidega sobib muusikat kuulata ja kõnesid vastu võtta lärmakas linnakeskkonnas, kus õhk on heitgaasidest ja tänavatolmust paks. Siis aitab Dyson Zone ka õhku puhastada. Kõrvaklappide kvaliteet, muide, pidi esimeste testijate sõnul päris hea olema.

Robotkoer sai ülesande valvata Pompei varemeid

Vesuuvi vulkaanipurskes aastal 79 hävinud iidses linnas hakkas valvuriks neljajalgne Boston Dynamicsi robotkoer Spot. Masin liigub kiirelt raskel maastikult, jookseb kiiremini kui inimene (Spot on üldse maailma kõige kiirem robot) ja oskab ka ettejuhtuvatele turistidele abiks olla, kui vaja peaks minema.

Robotkoer töötab siiski praegu koostöös Leica lendava laserskanneriga teadlaste heaks. Koos aitavad need seadmed arheoloogidel kaardistada tulevaste uuringute jaoks Pompei arheoloogilist parki. Selleks ronib robot kohtadesse, kuhu inimestel oleks minna ebamugav või isegi ohtlik.