
Ventilatsiooni selgitavad tossutest ja show-valgustus
Veel samal teemal:
Mektory ventilatsioonilabor club fresh air, mis sündis teravast vajadusest murda eelarvamusi, tutvustab õhuvahetuse põhitõdesid tossutesti ja põneva valgusmängu abil. Kirjutab TTÜ professor Hendrik Voll. Vastavalt Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühingu (EKVÜ) hinnangule on meil igal aastal vaja 12–15 ülikooli lõpetavat kütte- ja ventilatsiooniinseneri, et eriala säiliks jätkusuutlikuna ning riigi vajadus pädevate inseneridega oleks kaetud. Kütte- […]
Mektory ventilatsioonilabor club fresh air, mis sündis teravast vajadusest murda eelarvamusi, tutvustab õhuvahetuse põhitõdesid tossutesti ja põneva valgusmängu abil. Kirjutab TTÜ professor Hendrik Voll.
Vastavalt Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühingu (EKVÜ) hinnangule on meil igal aastal vaja 12–15 ülikooli lõpetavat kütte- ja ventilatsiooniinseneri, et eriala säiliks jätkusuutlikuna ning riigi vajadus pädevate inseneridega oleks kaetud. Kütte- ja ventilatsiooniinsenere koolitab Eestis vaid TTÜ ja paraku on lõpetanuid olnud viimastel aastatel alla kümne.
Tõehetk saabus 2013. aasta sügisel, kui TTÜ keskkonnatehnika õppekavale, mille alla kuulub ka kütte- ja ventilatsiooni eriala, asus õppima vaid neli uut tudengit. See oli ülikooli kõige nõrgem konkurss. Veelgi nukram pilt avanes pärast esimest aastat: neljast oli alles vaid üks.
Peamine põhjus, miks kütte- ja ventilatsiooni eriala on noorte seas ebapopulaarne, seisneb eeskätt eelarvamuses eriala suhtes. Tegelikult on aga tegemist äärmiselt laiahaardelise erialaga. Ventilatsioonisüsteemid tuleb valmis projekteerida ja ehitada, tööle häälestada ja hooldada. Sektori suur väljakutse on tootearenduslik pool, sest välja tuleb töötada paremaid ja energiasäästlikumaid ventilatsioonisüsteeme ning nende komponente.
Klubivormis ventilatsioonilabor
Eesmärgiga näidata kütte- ja ventilatsiooni eriala atraktiivsemast küljest, avati Mektorys 27. märtsil 2015. aastal ventilatsioonilabor Club Fresh Air. Laboris saab ülevaate ventilatsioonisüsteemi komponentidest ning teadmisi ja näpunäiteid hästi toimiva ventilatsiooni kavandamiseks. Samuti näeb, kuidas halvasti kavandatud ventilatsioonisüsteem mõjub inimese eluolule. Laboris saab näha, kuidas toimub õhuvahetus ruumis. Kokku on selleks viis erinevat ventilatsiooni lõppelementi. Tossutestid kombineerituna show-valgustuse ja muusikaga tutvustavad sissepuhkeõhu jagunemist ruumis.
Laboris viiakse läbi töötubasid või näiteks ehitusjuhtidele mõeldud täiendkoolitusi. Töötubades osalejad, olgu nendeks kooliõpilased või ettevõtjad, saavad muuhulgas lihtsate vahenditega (papp, käärid, liim jne) ise meisterdada ventilatsiooni lõppelemendi, mille toimivust katsetatakse laboris reaalsetes tingimustes.
Ventilatsioonilaborit võivad tulla uudistama kõik huvilised. Esimese aasta jooksul on sellega tutvunud üle 30 000 külastaja. Loodetavasti on just see labor aidanud palju kaasa huvi äratamiseks noorte seas, kuna tänavu sügisel astus TTÜ keskkonnatehnika integreeritud viieaastasele õppekavale 29 uut tudengit.
Ventilatsioonilabor loodi koos ettevõtetega Swegon Eesti OÜ, ETS NORD AS, Hevac OÜ, AS Hiieko, Siemens OY Eesti fi liaal, OÜ Airwave, BL Tehnika OÜ, Systemair AS ja AS BaltiFilter.