ESTIS-e liikmed uudistasid kanasõnnikul töötavat elektrijaama Hollandis

Eesti Soojustehnikainseneride Seltsi (ESTIS) koolitusreis Hollandisse viis bioõli- ja gaasiturbiinitehastesse ning maailma suurimasse kanasõnnikul töötavasse elektrijaama. Nähtust ja kogetust kirjutab ESTIS-e aseesimees Leo Rummel.

Pool 17 miljoni elanikuga Hollandi elektrist toodetakse maagaasist, 30 protsenti söest, kuus protsenti tuulest, neli protsenti tuumaenergiast ja ka jäätmetest, kolm protsenti biomassist, kaks protsenti õlist ja üks protsent päiksest (IEA 2014).

Kuigi Hollandi elanikkond on 13 korda ja sisemajanduse koguprodukt (SKP) 33 korda suurem kui Eestil, on sealne elektritarbimine ainult 12 korda suurem. See on saavutatud aastatepikkuse tööga tööstuste energiatõhususe suunal, mis on sel Euroopa Liidu (EL) toetusperioodil võetud prioriteediks ka Eestis. Riik teeb vastavat teavitustööd, toetab tööstuste energia- ja ressursiauditeid ja vastavaid investeeringuid lausa 120 miljoni euro ulatuses.

Eesti soojustehnikainsenerid tutvusid õppereisil bioõlitehase, gaasiturbiinitehase ja maailma suurima kanasõnnikul töötava elektrijaamaga. Lisaks külastati Euroopa suurimat ehk Rotterdami sadamat, kus asub kuus nafta rafineerimistehast ja 12 elektrijaama.

Empyro B.V. Hengelo bioõlitehas on maailmas üks kolmest esimesest omasugusest, kus naftasarnast õli saadakse puidust. See alustas tööd märtsis aastal 2015. Protsess on väga sarnane Eesti kolme tööstuse – Eesti Energia, VKG ja Kiviõli Keemiatööstuse – põlevkiviõlitehastega. Nimelt kuumutatakse puitu ilma õhu juurdepääsuta umbes 500 kraadi juures, tekkinud auru-gaasisegu jahutatakse vedelikuks ja jääk põletatakse, et saada kuumutamiseks vajalikku soojust ning elektri tootmiseks. Puitu kuumutatakse kuuma liivaga – sisse pannakse 5 t/h puidujääke ja välja tuleb 3 t/h bioõli. Protsessi kasutegur on 85 protsenti. Plaanitud aastatoodang on 22 mln t õli, kuid praegu ollakse veel 80-protsendise võimsuse juures. Omanike kinnitusel on sellised tehased ilma toetusteta tasuvad, kui naftabarreli hind on 80 dollarit.

Opra Hengelo gaasiturbiinitehases pannakse kokku väikseid 2 MW elektrivõimsusega turbiine, mis kasutavad kütusena enamasti keerulise koostisega naftatööstuse jääkgaase. Taaskord ei saa üle ega ümber Eesti põlevkiviõlitööstusest – just seal tekib ju samasuguseid gaase, mida küll täna põletatakse kateldes. Aga vajadusel võivad Opra turbiinid kasutada ka maagaasi, biogaasi ja isegi puhast vesinikku. Kütuse põletamisel tekkivad gaasid panevad elektri tootmiseks pöörlema turbiini labad ja seejärel väljuvad 570 kraadi juures. Seade suudab töötada hoolduseta kuni viis aastat. Tehas, mida külastasime, valmis käesoleva aasta juunis. Noor ja arenev ettevõte on tänaseks müünud üle maailma juba 130 turbiini. Eestiski on selline turbiin täitsa olemas – AS Repo Vabrikud Püssi puitlaastplaatide tehases. Opra on koostöös Hengelo bioõlitehasega teinud katseid, mis näitavad, et nende turbiin suudab kasutada ka bioõli.

BMC Moerdijku kanasõnnikul töötav elektrijaam kasutab aastas 440 000 t sõnnikut ja toodab 270 000 MWh elektrit. Iga päev tuuakse 60 veokitäit kütust kõikjalt üle Hollandi. Sarnaseid, kuid väiksemaid jaamu on Euroopas kolm ja Ameerika Ühendriikides üks. Tegu on väga keerulise kütusega. Tööd alustati 2009. aastal, kuid soovitud töökindluseni on jõutud alles nüüd. Jaamal on väga põhjalik heitgaaside puhastussüsteem. Kui EL-i heitmelimiidid on väga karmid, siis Hollandis on need veelgi karmimad. Eestis on kõige sarnasem jaam Tallinnale soojust tootev Iru jäätmeenergiaplokk, mis kasutab kütusena segaolmejäätmeid ja toodab soojust Tallinna linnale ja elektrit Eesti elektrivõrku. Nagu Irule nii makstakse ka kanasõnnikujaamale täna kütuse eest peale, kuid et biogaasi- ja biopelletitootjate hulk Hollandis kasvab, on peagi oodata, et kütuse eest tuleb hakata hoopis maksma.

ESTIS korraldab oma liikmetele ja teistele huvilistele sarnaseid koolitusreise enam kui kümme aastat. Näiteks mullu käidi Bulgaarias, 12.-16. augustil 2018 plaanitakse sõita Taani.