
Tehnoloogiauudised: „Nähtamatu“ pommitaja, saepuru kasutav 3D-printer, innovaatiline termotuumareaktor ja Delli uus kontseptsioon
Veel samal teemal:
USA termotuumareaktoris toodeti energiat rohkem, kui selle käivitamisele kulus Juba eelmisel sajandil leiutatud termotuumareaktor on teadlastele siiani murelapseks, sest aastakümnete jooksul ei ole suudetud sellest potentsiaalselt piiramatu energia allikast saada kätte rohkem energiat, kui sinna kulub. Üks suur probleem on olnud ülikõrge temperatuur, mille käigus kergemad tuumad surutakse kokku raskemateks ja vabaneb tohutu energia. Nüüd […]
USA termotuumareaktoris toodeti energiat rohkem, kui selle käivitamisele kulus
Juba eelmisel sajandil leiutatud termotuumareaktor on teadlastele siiani murelapseks, sest aastakümnete jooksul ei ole suudetud sellest potentsiaalselt piiramatu energia allikast saada kätte rohkem energiat, kui sinna kulub. Üks suur probleem on olnud ülikõrge temperatuur, mille käigus kergemad tuumad surutakse kokku raskemateks ja vabaneb tohutu energia.
Nüüd on sellele lahendusele suur samm lähemale astutud, sest USA Lawrence Livermore´i riiklikus laboris õnnestus vallandada keeruka lasersüsteemiga vesinikukapslist tohutu energia, mis ületas ülikõrge temperatuuri tekitamiseks vajaliku energiahulga. Uut elektrijaama ei saa küll veel ehitama hakata, sest seda lühiajalist energiapurset ei suudeta kokku koguda. Püsiva energiahulga kättesaamiseks oleks vaja selliseid kokkusurumisi pidevalt.
Eksperimendis kasutati 192 laserit, mis suunasid oma kiired kapslile ja tulemuseks oli netoenergia tootmine ehk termotuumaenergia, kuna suunati 2,05 megadžauli (MJ) energiat, aga toodeti 3,15 MJ. Seega jäi bilanss positiivseks.
Katse tulemusi kommenteerinud teadlased ütlesid, et nüüd võib jääda esimese töötava reaktori konstrueerimiseni veel minimaalselt paarkümmend aastat – võimalik, et rohkem.

USA esitles kuuenda põlvkonna pommitajat B-21 Raider, Hiinas valmib peagi samasugune
Northrop Grumman esitles 2. detsembril oma uut ülimoodsat pommitajat, mis jõuab USA kaitseväe käsutusse mõne aasta pärast. Praegu on valmimas kuus esimest eksemplari, katselendudega alustatakse 2023. aastal.
Tuumavõimekusega B-21 on radaritele peaaegu nähtamatu kaugpommitaja, mis suudab luua võrguühenduse kogu lahinguruumis mitmete süsteemiga ja seda vaatamata raadiosegajatele ning elektroonilistele relvadele. Pommitaja on moodulitest koosneva ehitusega ning hakkab edaspidi sujuvalt arenema – tulevikus ei ole vaja hakata arendama täiesti uut lennukimudelit, sest senisel saab uuendusi teha moodulite kaupa.
B-21 Raider sai nime Teises maailmasõjas toimunud Doolittle´i rünnakute auks, kui 80 meest, eesotsas kolonelleitnant James „Jimmy” Doolittle´iga, asusid 16 pommitajaga B-25 Mitchell Vaiksel ookeanil teele missioonile, mis muutis sõja kulgu. B-21 aga tähendab esimest 21. sajandi pommitajat.
Tehniliste andmete kohta pole palju teada, sest tootja pressiteade selle ohta oli üsna napp ega avalikustanud lennumasina omadusi.
Lennunduseksperdid on välja pakkunud, et B-21 Raider on kuuenda põlvkonna sõjalennukina uusimate tarkvaratehnoloogiatega ning uusimate varjumistehnoloogiatega, mis aitavad peituda vaenlase õhukaitse eest.
Uue pommitaja eelkäijaks on B-2 Spirit, mida kasutatakse juba üle kolmekümne aasta.
Hiina rahvavabastusarmee on kommenteerinud, et nad saavad USA uue pommitaja tõrjumisega hakkama ning neil endal on ka valmimas üks taoline mudel nimega H-20. Mida see lennuk endast täpsemalt kujutab, ei ole Hiina eriti avalikustanud.

(Foto: Dell)
Dell tegi sülearvuti, mille saab tööriistade abita lahti võtta
Eelmisel aastal tutvustas Dell maailmale oma uut sülearvutikontseptsiooni Concept Luna, mis pidi olema ülimalt keskkonnasäästlik ja võimalikult väheste kruvidega arvuti. Kasutatud oli komponente, mida on lihtne uuendada, kui midagi katki läheb või tekib soov võimsama vastu vahetada. Seega ei pea oma vana arvutit niipea ära viskama, vaid arvutikasutaja saab seda ise sujuvalt parandada ja värskendada.
Sel aastal jõudis Delli kontseptsiooni uus mudel taaskasutuse ja keskkonnasäästlikkusega veelgi kaugemale. Uusima Luna seadme saab täielikult juppideks võtta umbes 30 sekundiga, kasutades selleks vaid sõrmi ja alguses peab vajutama korra ka SIM-kaardi nõela. Ühtki kaablit ega kruvi ei pea lahti keerama.
Vaata, kuidas arvuti kokku-lahti käib siit videost.
Delli arvutiteenindus on läinud selle uue kontseptsioonmudeliga veelgi kaugemale ja demonstreeris ka robotit, mis oskab Luna lahti võtta, rikkis komponendi ära vahetada ning arvuti uuesti kokku panna. Inimest ei ole paranduse juures vaja.
Paraku on sel lahendusel üks puudus – selliseid masinaid ei saa ikka veel poest osta. Dell arendab kontseptsiooni edasi ja ehk kunagi tulevikus jõuab see ka tavalise ostjani.

(Foto: Maine´i Ülikool)
3D-printeriga saab saepurust maju printida
Kui ühendada 3D-printer, natuke liimi ja saepuru, saab printeri, millega võib põhimõtteliselt kogu elamise valmis ehitada ja seda suisa mööblist majani.
Maine’i ülikooli täiustatud struktuuride ja komposiitide keskus (ASCC) avalikustas oma uue projekti BioHome3D, mis on põhimõtteliselt maailma esimene 3D-prinditud maja, mis valmistatud täielikult biopõhistest materjalidest, näiteks saepurust.
BioHome3D töötati välja USA valitsuse rahastamisel ja lisaks Maine´i ülikoolile arendas seda Oak Ridge´i riiklik labor ja ka teised.
56-ruutmeetrisel prototüüpmajal on 3D-prinditud puitkiududest ja biovaikudest põrandad, seinad ja katus. Maja on täielikult taaskasutatav ja hästi soojustatud. Tänu 3D-trükiprotsessi täpsusele puudusid ehitusjäätmed peaaegu täielikult.
BioHome3D abil tahetakse leevendada osariigi eluasemepuudust ja toetada metsatööstust, pakkudes inimestele elukohta, mis maksab tavalisest majast oluliselt vähem.