TalTechi Ringmajanduse tuumiklabor alustab!

Tallinna Tehnikaülikool käivitas Ringmajanduse tuumiklabori, mis tõstab loodetavasti suhtluse suurettevõtetega uuele tasemele. Uhiuus virtuaalne koostööplatvorm hakkab pakkuma kõrgkooli kontakte ja kompetentse, et otsida koostöös teadlaste, organisatsioonide, ettevõtete ja idufirmadega jätkusuutlikke lahendusi energia- ja toormekriisile.

Tuumiklabori juht, TalTechi rakendusliku keemia professor Allan Niidu kinnitas, et vajadus ühtse kommunikatsiooni- ja koordineerimiskeskuse järele kujunes viimastel aastatel, kui ülikoolis tekkis üha enam ringmajandusega seotud projekte. „Idee tuli geoloogia instituudist, kus on koostöös EIT Raw Materials võrgustikuga valminud mitmeid ringmajanduse projekte. Mõistsime, et koostöös ja ühtses inforuumis saaks meie inimesed ringmajanduse arendamisel palju rohkem ära teha. Sarnaseid koostööplatvorme leidub ka mujal Euroopas, hiljuti saime tutvuda Rootsi Kuningliku Tehnikaülikooli juures asutatud ringmajanduse keskuse tööga. Seega oli ka meil viimane aeg tegutseda – kes teine peaks uut majandusmudelit ja säästlikumat tootmisviisi edendama, kui mitte Eesti ainus tehnikaülikool,” rääkis Niidu.

TalTechi rektor Tiit Land rääkis, et ülikoolidel on õppe- ja teadustegevuse kõrval ka kohustus teenida ühiskonda ning on selge, et ühiskond seisab tõsiste, raskete probleemide ees. „Nii Eestis kui terves maailmas on praegu küsimus, kuidas arendada rohetehnoloogiaid, kuidas võtta kasutusele üha säästlikumad ja jätkusuutlikumad tootmisviisid. Tegime enne ringmajanduse tuumiklabori avamist pikalt eeltööd, kaardistasime kõik TalTechi uurimisrühmad, kellel on potentsiaali ja kes praegu juba tegelevad rohetehnoloogiatega.” Rektori kinnitusel on uue ringmajanduse platvormi tugevuseks valdkonnaülesus. „Tänapäevane õppe- ja teadustöö on interdistsiplinaarne, probleemipõhine, mis tähendab seda, et tulemuse saavutamiseks tuleb valdkondadel teha koostööd. Samal põhimõttel hakkab tööle ka ringmajanduse tuumiklabor.”

Professor Niidu sõnul hakkab tuumiklabor koordineerima ringmajanduse erialade koostööd ülikooli sees ja pakkuma oma teaduskompetentsi ka väljapoole. „Suur soov on tõsta suhtlus ettevõtetega uuele tasemele, eriti suurtööstustega, kus on suured mahud. Nüüd, kus oleme saanud energia- ja toormekriisi omal nahal tunda, peab seda järjekindlamalt otsima võimalusi, kuidas kord maa seest võetud toormeid maksimaalselt kaua ringluses hoida,” rääkis Niidu.

Koostöö algatajaks võib olla ülikool, kes hakkab otsima ideele kasutajat. „Tahame aga siiski arendada just teistpidist lähenemist – et tuumiklabori poole pöörduks ettevõtted, kes soovivad oma jalajälge vähendada, materjale või jäätmeid ümber töödelda ja otsida tootmisahelas võimalusi ringmajanduseks. Saame pakkuda välja erinevaid koostöömudeleid – näiteks teha avatud töötubasid, kus ühe laua taga on koos nii ettevõtte kui ka ülikooli meeskond ja teadlased püüavad ettevõtte püstitatud probleemi lahendada. Ühtlasi olla abiks ka rahastusvõimaluste otsimisel, sest ülikoolil on lai ja rahvusvaheline koostöövõrgustik.”

Ringmajanduse tuumiklabori üks ettevõtmisi on igakuine seminar, neist esimene leiab aset veebruaris 2023.