Hiina plaanib ehitada Kolme Kuru paisu juurest Shanghaisse maailma pikima kanali, mis muudaks Tšiili-suuruse tühermaa põllumaaks. Yinjiangbuhani tunnel, mis on ühendatud 1400 km pikkuse kanaliga, läheb maksma 8,9 miljardit dollarit ja selle ehitamine võtab aega ligi kümme aastat. Kolme Kuru pais Jangtse jõel (Foto on tehtud Rahvusvahelisest Kosmosejaamast ISS , Wikicommons) Kui tunneli-kanali süsteem valmis […]
Hiina plaanib ehitada Kolme Kuru paisu juurest Shanghaisse maailma pikima kanali, mis muudaks Tšiili-suuruse tühermaa põllumaaks. Yinjiangbuhani tunnel, mis on ühendatud 1400 km pikkuse kanaliga, läheb maksma 8,9 miljardit dollarit ja selle ehitamine võtab aega ligi kümme aastat.
Kolme Kuru pais Jangtse jõel (Foto on tehtud Rahvusvahelisest Kosmosejaamast ISS , Wikicommons)
Kui tunneli-kanali süsteem valmis saab, on võimalik suunata vett Kolme Kuru paisu juurest otse pealinna Pekingisse.
COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduselu aeglustumine pani Hiina valitsuse selle ergutamiseks suurtesse projektidesse investeerima. Juunis kirjutas Interesting Engineering, et riik neljakordistas plaane salvestada hüdroenergiat, kuigi oli vaid kolm kuud varem teatanud, et loobub kavast.
Projekt suunata vett lõunast põhja ei ole uus, see on n-ö töös juba viis aastakümmet. Ida- ja Lõuna-Hiinas on vett rohkem kui vaja, põhjas seda aga napib. Vee ümbersuunamise projekt tähendab, et vesi muutub kättesaadavaks ka kuivades piirkondades. Alates 2014. aastast, kui osa projektist käivitus, on Jangtse jõe vett jõudnud Põhja-Hiinasse 54 miljardit kuupmeetrit.
Projekti uue faasi eesmärk on suunata Kolme Kuru paisu juurest vett Jangtse lisajõkke Hani. Paisutagune vesi suunatakse Hani alamjooksul asuvasse Danjiangkou veehoidlasse suure lahtise kanali ehk Yinjiangbuhani tunneli kaudu.
Kui Päijänne tunnel Soomes on ligi 120 km pikk, siis Yinjiangbuhan tuleb ligi 1400 km pikkune, asudes osaliselt 1000 m sügavusel. Soome tunnel on näiteks 130 meetri sügavusel maa all.
Maailma suurima tunneli ehitamine esitab inseneridele väljakutse, kuna läbib äärmiselt keerulise maa-ala. Komistuskiviks võivad osutuda üleujutuste oht, liigne kuumus, piirkonna seismiline aktiivsus ja pinnase surve sügaval kivimites.
Kuidas see Hiinat aitab? Projekt elustab piirkonna majandust, muutes loodetavasti 570 000 km2 tühermaad viljakandvaks maaks, kus saab kasvatada riisi, maisi, nisu jne. See suurendaks Hiina aastast toidutootmist 540 mln tonni võrra.
Praeguse seisuga toodab Hiina aastas 660 miljonit tonni toitu, olles selle näitajaga maailmas nr 1. Kuna riik peab toitma 1,4 miljardit inimest, impordib see aastas 100 miljonit tonni teravilja, vahendab ajaleht South China Morning Post (SCMP).
Allikad:
www.scmp.com/newshttps://wonderfulengineering.com/www.interestingengineering.com
