Milleks oma serveriruum, kui kõik saab kellegi teise pilve panna? Selgitab Artur Praun Elisast
Veel samal teemal:
Nii nähtamatud kui need ka poleks, najatub iga veidigi tänapäevane ettevõte mingis ulatuses serveritele. Olgu tegu meilide, kliendiandmete või arenduskeskkondadega, kuskil peavad bitid ja baidid elama ning kuskil peab olema digimootor, mis kõike käimas hoiab. Kui mõnekümne aasta eest oli ilmselge, et iga veidigi suurem ettevõte seadis varem või hiljem üles oma serveriruumi, siis täna on pilt Elisa ärikliendiüksuse juhi Artur Prauni kinnitusel pigem vastupidine.
„Kunagi oli digilahendustel põhineva äri alustamise eelduseks oma taristu üles ehitamine, nüüd on see pigem hädalahendus, mida rakendatakse siis, kui enam muud moodi ei saa. Ettevõtte algusaegadel, mil ärikriitilisi teenuseid on vähe ja karbitooted sobivad hästi, on oluliselt lihtsam ja odavam rentida ruumi pilveandmekeskustes ja kasutada teiste loodud teenuseid. Enamasti on see lihtsam, odavam ja mõistlikum ka siis, kui väikesest idufirmast on välja kasvanud miljardifirma,“ rääkis ta.
Näiteks kasutavad pea kõik maailma suurimad ettevõtted paljude teenuste käimashoidmiseks teada-tuntud pilvelahendusi. Viimast on hästi illustreerinud see, kui üksikutel juhtudel on tõrkunud maailma suurim pilveteenuse pakkuja Amazon – AWS-i rikke tõttu on kättesaamatuks muutunud teenused alates Netflixist, lõpetades kullerplatvormidega.
Prauni sõnul näitab see selgelt, et enamikel juhtudel kaaluvad pilveplatvormide eelised nende mõnetised puudused üles. Isegi siis, kui korra mõne aasta jooksul tuleb tegeleda üksikute tõrgetega. „Oma serveriruum pakub küll kindlustunnet, et kui midagi katki läheb, saad selle ise kiirelt korda teha. Arvestades pilveteenuste töökindlust ja oma IT-personali palgalhoidmise kulusid, on enamasti tegu üsna lihtsa arvutusega,“ selgitas ta.
See kõik ei tähenda, et oma IT-taristu üles ehitamine oleks alati halb idee. Prauni sõnul tasub mõistliku otsuse langetamiseks läbi mõelda, mis on reaalsuses ettevõtte põhiäri ja mis on need ärikriitilised aspektid, kus organisatsioonil peab asjade kulgemise üle olema täielik kontroll. Kui ettevõtte põhiäriks on kohvikupidamine, on oma taristu ülal pidamine enamasti asjatu kulu; kui aga on tegu veebipoega, võib mõnel juhul osutuda oma serveripargi pidamine kindlate nüansside paikapidamisel mõistlikuks.
„Meelerahul on kindlasti oluline roll, niisamuti andmeturvalisusel ja ärikriitiliste teenuste käimashoidmisel. Igal ettevõtjal on oma riskitaluvus ja see just määrabki, kas toetuda teistele või võtta riskid enda kanda,” rääkis ta.
See ei ole binaarne valik
Viimase kõrval rõhutas ta, et enamikel juhtudel ei pea tegu olema binaarse valikuga – kas ehitada üles oma serveriruum või kasutada avalikke teenused. Järjest populaarsemaks on muutumas hübriidlahendused, kus mingi osa kõige ärikriitilisemaid andmeid ja teenuseid hoitakse enda käes, suuremat mahtu ja võimsust nõudvad teenused majutatakse näiteks Amazonis, Azure’is või Google Cloudis. Nii talitavad pea kõik suurfirmad, aga ka paljud IT-kallakuga väikesed ja keskmised ettevõtted.
Hübriidlahenduse eeliseks on nii pilveteenuste kui ka oma serveriruumi loomise võlude sidumine – see pakub vajadusel lõputult suurendatavat hoiuruumi, ligipääsu võimsatele arvutitele, head kontrollitavust, töökindlust ning võimalust mõningaid detaile peensusteni ise määrata. Samas tuleb pidada silmas asja negatiivseid külgi: hübriidlahendusi võib olla keerulisem hallata ja olgu servereid toanurgas üks, viis või kümme, keegi peab suutma neid töös hoida.
„Keskmine ettevõte saab valdavalt oma taristut loomata hõlpsalt hakkama. Mingites aspektides võidetakse, teistes kaotatakse, aga enamasti on pooltargumente rohkem kui võimalikke vastuväiteid. Kui aga vajadus seda tingib, ei ole oma taristu haldamine sugugi absurdne idee. Mida päev edasi, seda selgemalt peaks suutma selle vajaduse enda jaoks ära põhjendada – Excelid on üha enam teenuspõhisuse poole kaldu, seega peaks vajadus olema reaalne,“ lisas ta.