Mis on ühe jalaga minevikus, teisega juba tulevikus? See on geoloogia!

Infotehnoloogia ei püsi enam ammu kitsalt ainult n-ö IT-erialade piires, vaid imbub üha enam valdkondadesse, mida üksnes harjumusest vanamoodsateks peetakse. Droonid, 3D-virtuaalmaailm ja rahvusvahelised karjäärivõimalused peituvad näiteks geoloogias ja mäenduses, mida Eestis veel lisaks vanamoodsusele eeskätt põlevkivitööstuse pärisosana tajutakse. Geoloogia doktorant ja noortele TTÜ geoloogia instituudis tehnoloogiakursuse korraldanud Kairi Põldsaar avab lähemalt, kuidas valdkond on aja jooksul muutunud.

Eesti sajandivanune põlevkivitööstus on loonud arusaama, et Eesti geoloogide asi on uurida, vasar käes, põlevkivi ja seda kaevandada. Aegunud hoiakud jäävad aga jalgu noorte valikuvõimalustele, kes ei kujuta ettegi, et tegelikult on Eesti geoloogidele avatud kogu maailm – nende kasutuses on moodsaim tipptehnoloogia ning nõudlus alles ülikoolis õppiva võimaliku tööjõu vastu on suur. Kuidas on olukord selliseks muutunud?

Esiteks loovad tehnoloogia areng ja geoloogidele kättesaadavamad tehnilised töövahendid paremaid võimalusi maavarade uurimiseks. Samuti aitavad need viia ellu tehnoloogiliselt järjest keerukamaid ja mitmekülgsemaid projekte. Nii oskavad Eesti geoloogid olla nõuga abiks lisaks kodumaistele maavarade ja ehitusgeoloogilistele arendusprojektidele ka erinevates rahvusvahelistes projektides – alates Eesti-Soome vahelisest Nord Stream gaasijuhtme projektist kuni põlevkivi kaevandamise ja väärindamiseni Jordaanias ja Ameerikas.

Kirkast droonini

Mäetööstuse tehnoloogia ja efektiivsus on tänases Eestis maailmatasemel. Lisaks sellele, et allmaakaevanduses toimub töö eelprogrammeeritud seadmetega, pannakse ka kogu kaeveplaan paika peamiselt IT abil. Täna saavad geoloogiatudengid ja geoloogiakursuste gümnasistid õppida juba varakult, kuidas 3D-mudeldamise abil kullasoonte ja naftaväljade asukohtade kohta mudeleid luua ning uuritava maa-ala sisemust ilma seda avamata valmis projekteerida. Ka maapinda saab juba tudengipõlves uurida moodsaima tehnoloogia abil – olgu selleks droonide lennutamine Harku karjääri välitöödel või skanniva elektronmikroskoobi abil kivimikihtide nano-osakeste defineerimine.

Muidugi viiakse täna kaevandustes läbi kohapealseid mõõdistusi ja nii jääb see ka edaspidi. Üha enam tegelevad geoloogid aga erinevate geoinfosüsteemidega kusagil kõrghoonetes ja suhtlevad oma koostööpartneritega üle maailma hoopis telesildade ja konverentskõnede vahendusel. Nii toetab üks töövorm teist ja tulemuse saavutamine toimub kiiremini ning detailsemalt.

Ida-Virumaalt Jordaaniasse ja Lõuna-Ameerikasse

Üsna mitmed Eestis hariduse saanud geoloogid ja mäeinsenerid on juba aastaid välismaistes mäendusettevõtetes ja ülikoolides oma oskusi ja teadmisi rakendamas. Nii ulatub Eesti maapõuespetsialiste tööpõld Skandinaaviast Austraaliasse ja Lõuna-Ameerikasse. Eesti geolooge ja mäeinsenere leidub näiteks nii Rootsi ja Soome kullakaevandustes, Norra geoloogiateenistuses kui ka Austraalia kaevandusettevõtetes. Eesti võtmeteema maailma mastaabis võib küll olla e-riik, kuid jõuliselt infotehnoloogiat kasutavate Eesti spetsialistide tase viib kõikjale maailmas ka meie oma maapõuealaseid teadmisi.

Kindel on see, et saavutatud taset tuleb tõsta, pakkudes meie geoloogidele ja mäeinseneridele võimalust globaalseid piire kompida. Selleks on nii TTÜ geoloogia instituut kui ka teised Eesti ülikoolid seadnud eesmärgiks pakkuda tudengitele rahvusvahelise haardega õpet. Peame andma ise oma panuse selleks, et Eesti kogemusi teataks ning osataks veelgi rohkem ka rahvusvaheliselt hinnata – vaid nii saame edaspidi tunda uhkust ja olla nõustajaks maailmamastaabis tähenduslikele geo-projektidele.

Kui mõnikord vaieldakse avalikkuses, kas kõige õigem ja parem on n-ö klassikaline ja vana ning töötlev tööstus või pigem bitte ühest serverist teise serverisse liigutav IT-äri, siis geo-teadused toovad need mõlemad maailmad kokku. Kui ühelt poolt vaatab geoloogia miljardite aastate taguseid elutekkeprotsesse, siis teisalt loob see tänapäevaste vahenditega väärtust tulevikuks, kavandades näiteks toormete uurimist ja kaevandamist asteroididel.

Just infotehnoloogia aktiivsem kasutuselevõtt geoloogias annab võimaluse töödelda suuri andmemahte ning modelleerida efektiivselt Maal toimuvaid geoloogilisi protsesse. Sel moel saame seostada geoloogiat paremini erinevate valdkondadega ja nii veelgi rohkem väärtust luua – olgu selleks kliima-uuringud, okeanograafia, keskkonnatehnoloogia või näiteks säästva arengu propageerimine ja elu parendamine globaalsetes mastaapides.

Tulevikuprojektid ootavad järelkasvu

Vaadates geoloogiaalaseid tulevikuprojekte näeme selgelt, et suurem osa neist pole sugugi põlevkiviga seotud. Kuigi nii Eestis kui ka mujal maailmas soovitakse üha enam leida uusi võimalusi põlevkiviressursside kasutuselevõtuks, vajavad ka paljud teised suurprojektid peatselt tööle uue põlvkonna geolooge kui mäeinsenere. Eesti kontekstis ootab neid näiteks kavandatav Tallinn-Helsingi tunnel, Rail Baltic, fosforiidiuuringud, Jõhvi rauamaagileiukoht ja vastloodud Eesti Geoloogiateenistus. Maailmas on tööpõld aga tõeliselt piiritu.

Juba täna jahivad Eesti mäetööstusettevõtted, projekteerimis- ja ehitusfirmad tudengeid koolipingist ja meelitavad neid atraktiivsete stipendiumidega praktikale, et sel moel ettevõttesse järelkasvu tuua. Ja ega tudengitel saagi selle vastu midagi olla, sest üldjuhul on tulevik neile helde – ainuüksi Eestis on maapõuespetsialistide keskmine sissetulek Eesti keskmisest 1,3 korda suurem, rääkimata välismaal tegutsevate kolleegide teenistusest.

Selleks aga, et saada esimest maiku geo-teadustest, püüab TTÜ geoloogia instituut juba täna meie noorte talentide tulevasi erialavalikuid mitmekesistada. Nii korraldab ülikool põnevaid tehnoloogiakursusi, külastab koole maapõue-teemaliste loengutega ja kutsub noori kirjutama oma uurimistöid geoloogia instituudi poolt välja pakutud teemadel ning sealsete õppejõudude kaasabil.