Elektroonikatööstus kui tööstussektori kasvumootor

Käimasolev neljas tööstusrevolutsioon seab nii riigid kui firmad uude olukorda, paigutades need mõnes mõttes suisa ühele joonele, kust Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuhi Arno Kolgi sõnul tuleb kas muutustega kaasa minna või võtta risk ning maha jääda.

Elektroonika on sarnaselt infotehnoloogiaga tunginud kõikidesse sektoritesse. „Meil on täna hea võimalus kasutada kodumaist elektroonika- ja IT-alast kompetentsi kõigi teiste sektorite kaasajastamiseks ja digitaliseerimiseks – seda nii tarkade toodete loomisel kui tootmise ja andmekogumise moderniseerimisel.” Lisaks mõjutab elektroonikatööstuse edasist kasvu 5G buum, mis vajab suurt hulka uusi sideseadmeid ja annab sektori kasvule hoogu.

Mõjukad maailmatrendid

Kõik globaalsed arengud aga ei mõjuta sektorit positiivselt. Leppeta Brexiti järellaine jõuab ka meie majandusse, millest ei jää puutumata elektroonikatööstus. Kolk lisab, et palju Eesti toodangut liigub Ühendkuningriigi turule või sealsetesse tarneahelatesse nii otse kui ka läbi Soome või Rootsi. Nii näiteks toodavad mitu Eesti ettevõtet elektroonikakomponente Suurbritannia autotehastele. „Brexit tõstatab mitu küsimust. Esiteks, kas Euroopa Liidu autoturg jääb Suurbritannia autodele avatuks või tulevad tollid? Teiseks, kas ja kuidas saab Euroopa Liidus toodetud komponente Suurbritannia tehastesse tarnida? Selline ebamäärasus mõjub pärssivalt ka investeeringutele Eesti tehastes,“ selgitab Kolk.

Lisaks on tundlik teema töökäte nappus, mis sarnaselt teiste tööstusharudega pärsib kasvu ka elektroonikatööstuses. Riigil tuleb tööjõuprobleemi lahendamiseks teha tööd välistööjõu sissetoomise korrastamisel, et lõpetada tänane olukord, kus tööjõud jõuab siia läbi kolmandate riikide, viies tööjõumaksud Eestist välja. Kolgi sõnul on väga tervitatav ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ettepanek vabastada insenerid ning teadlased sisserände piirarvu arvestusest.

Strateegiline mainekujundus

Üheks võimalikuks lahenduseks on pöörata tähelepanu tööstuse üldisele mainele ja tõsta see fookusesse. „Siit saab alguse ka tänane tööjõuprobleem, kuna tööstust ei nähta atraktiivse karjäärivalikuna,” selgitab ta. „Samuti vähendab see investeeringuid tööstusesse – seda nii üksikinvestorite kui ka erinevate fondide, ettevõtete ja pankade puhul.“

„Kohati on siin justkui surnud ring, sest poliitikud ei soovi end seostada ebapopulaarse sektoriga ja see omakorda tähendab, et sektor ei ole pildil,” tõdeb ta. „Samas peaks kõrgtehnoloogiline tööstus olema oluline osa Eesti kuvandist, lisaks meie loodusele ja e-riigi oskusteabele, mida maailmaga jagame.”

Seetõttu tasub Kolgi hinnangul pöörata tööstuse maine kujundamisele rohkem tähelepanu ka erinevate riiklike kanalite kaudu – olgu selleks meediakanalid või infomaterjalid saatkondades, ministeeriumides ja ametkondades, samuti sotsiaalmeedias.

Positiivse näitena võib mainida Eesti Tööstuse Rohelise Raamatu valmimist, mille loomisel osales teiste tööstuse erialaliitude seas ka Elektroonikatööstuse Liit.

Inseneriharidus ja kutseharidus ei ole varuvariandid

Tööstuse maine edendamine aitaks Kolgi sõnul kaasa ka valdkonna hariduse populariseerimisele. „Nii elektroonika-alane inseneriharidus kui ka kutseharidus on olulised majandust edasiviivad jõud, mitte varuvalik neile, kes mujale sisse ei pääse. Tänane õpingutest väljalangemise trend tekitab muret ja vajaks muutmist,” jutustab Kolk.

Kui tudengil jääb inseneriõpe pooleli, on see halb. Veel hullem, kui noor ei lõpeta põhikooli ega omanda mingit kutset. Kaasaegses tööstuses ja infoühiskonnas on see suur probleem nii noore enda kui ühiskonna jaoks. Samuti näeb Kolk puudujääke tootmistehnoloogia hariduses ja puudulikus inseneriõppes. Lahendusena otsivad ettevõtted koostöövõimalusi naaberriikidega, samuti on olulisteks koolitajateks seadmete tarnijad.

IPC standardid nüüd ka eesti keeles

Elektroonikatooted peavad vastama karmidele ohutusnõuetele, olema häirekindlad ja keskkonnasõbralikud. Selleks testitakse ja sertifitseeritakse tooteid vastavates laborites. Paljudele on tuttav CE märk, mis näitab toote vastavust Euroopa ohutusnõuetele. Lisaks toodetele, on elektroonikatööstuses standardiseeritud ka tootmisprotsessid ja kokkulepitud kvaliteedi hindamise kriteeriumid. Sellega tegeleb rahvusvaheline organisatsioon IPC. IPC standardid on elektroonikaettevõtete koostatud, konsensusel põhinevad standardid, mille alusel toimub elektroonikaseadmete tootmine läbi kogu väärtusahela alates projekteerimisest kuni tarnimiseni.

Tallinna Polütehnikumi IT ja elektroonika kompetentsijuhi ja Master IPC Trainer’i Andres Ojalille sõnul teevad IPC standardid kogu väärtusahela sujuvamaks ning aitavad tagada toote kvaliteeti läbi kõigi tegevuste, lihtsustades kommunikatsiooni ja võimaldades elektroonikatootmist sõltumata keelest ja asukohast maailmas. „IPC standardid on nagu noodileht – ei ole vahet, kus sa maailmas asud, sa saad alati selle lahti võtta ja tulemus on sama: olgu see siis Mozarti seitsmes sümfoonia või trükkplaat,” rääkis Ojalill. Ilma IPC standarditeta oleks igal tootjal oma viis tegutsemiseks ja nii poleks võimalik tagada töökindlust ning püsivat kvaliteeti läbi kogu tootmisahela. IPC standardite avaldamine eesti keeles annab võimaluse suuremale hulgale elektroonikatööstuses töötavatele inimestele mõista standardite sisu ja lihtsustab kommunikatsiooni. Teisisõnu teeb standardite ja kogu standardite süsteemi kasutamise eestis võimalikuks

Varasemalt kasutasid tehased valdavalt ingliskeelseid või toote päritolumaa keeles dokumente ning tehastes ei olnud läbivat terminoloogiat. „Töötajad kutsusid komponente võõrkeelsete nimedega, kohati lihtsalt „punnideks” ja „vidinateks” ning seda igas tehases erinevat moodi. Standardite ilmumine annab võimaluse kasutada eestikeelset terminoloogiat läbivalt kõikides tehastes,” on Ojalill rahul.

Eesti Elektroonikatööstuse Liidu juhi Arno Kolgi sõnul on eesti keelde tõlgitud ja tehastes kasutusel levinumad toodete vastavusnõuete standardid IPC-A-610, IPC-A-620 ja J-STD-001. Tehased on need juba üsna hästi omaks võtnud. Nende järgi toimub toote kvaliteedikontroll ja neile tuginetakse võimalikes vaidlustes. Ka on need standardid kutsekoolide õppekavade ning koostajate ja tehnikute kutsestandardite aluseks. „Samas on olemas palju tootearenduse ja konstrueerimisega seotud IPC standrdeid ning neile põhinevaid inseneride sertifikaate, mis meil veel levinud ei ole, aga mille juurutamine aitaks kindlasti tõsta inseneritöö efektiivsust ja kvaliteeti,” leiab Kolk.

Mis on Eesti Elektroonikatööstuse Liit ?

Eesti Elektroonikatööstuse Liit on kaasaegselt nutikas rahvusvaheline võrgustik nii kogenud kodumaiste elektroonikatootjate, alustavate idufirmade kui ka rahvusvaheliste elektroonikatootjate jaoks. Liit seob omavahel Eesti erinevaid tööstusalasid ja aitab luua innovatsiooni Eesti elektroonikatööstuses tuleviku elustiili lahenduste loomiseks. Viimastel andmetel on liidul 50 liiget.

Elektroonika ja elektriseadmete sektori müük Eestis on ületanud aastaid 2 miljardi euro piiri, millest enam kui 90% eksporditakse. Seega moodustab sektor täna veerandi Eesti tööstuse ekspordist, pakkudes tööd 12 000 inimesele, olles oluliseks tööstussektoriks Eesti majanduses. Mullu vähenes töötleva tööstuse 23 tegevusalast tootmismaht ligikaudu pooltes – kasvu vedasid elektroonikatööstus ning laeva- ja lennukiremont. Elektroonikasektori müük ja eksport on jätkanud kasvu ka 2019. aastal.