Kuidas näha kriisis võimalust?

Kuigi koroonaviiruse tõttu järsult lahvatanud majanduskriis sundis nii mõnegi firma uksi sulgema, on nende kõrval ka rida ettevõtteid, kes nägid kriisis võimalust ja oma ärimudelit muutsid, arendasid või sootuks ümber tegid. Kuidas nad sellega nii kiiresti hakkama said? Inseneeriale jagavad kogemusi Punch Drinks, Bikeep, ShopZ ja Tele2.

Juba aastaid on räägitud sellest, et tulevik on nende päralt, kes suudavad kõige kiiremini uuenenud olukordadega kohaneda ja ka keerulisel ajal innovatsiooni teha. COVID-19 kriis näitas seda kõige selgemalt – ettevõtted, kes kriisis võimalusi otsisid ja uuenenud olukorraga kohanesid, väljusid sealt tugevamana kui varem. Need, kes kriisi toimumist käed rüpes pealt vaatama jäid, on täna suurtes raskustes. Tõsi, paljude ettevõtete puhul polnuks muutuste elluviimine ka võimalik.

Mis ettevõtted ja kuidas kriisi võimalusena nägid?

Eesti valitsus kuulutas eriolukorra välja 13. märtsil. Nakkusohu vähendamise nimel hakkas suur osa Tallinna ja Tartu elanikkonnast tellima toidukaupa e-poest. See muutis toidupoodide kulleriteenused ülipopulaarseks ja tähendas seda, et vabu aegu kauplustest toidu tellimiseks praktiliselt polnud. Selleks, et Selverist toidukaupa tellida, pidi keskööd ootama, mil uued tellimisaknad avanesid. Paljud võrdlesid olukorda Linnateatri piletite ootamisega. Seekord olid ihaldusväärseteks piletiteks toit ja tarne.

Ent kus nõudlus, sinna tekib ka pakkumine. Kõigest kolm päeva pärast eriolukorra kehtestamist alustas Bolt Food toidukaupade kohaletoomist, kaupa sai esialgu osta Westmani Ärist, T1 Selverist ja Stockmannist. Hiljem laiendati teenust ka Pärnusse ja Narvasse ning toidupoodide valikusse jõudsid teiste seas ka Selver, Solarise Toidupood, COOP, Comarket, Delice ja Biomarket.

Džinnitootja hakkas antiseptikut tootma

Üheks ettevõtteks, mis hakkas aktiivselt otsima uusi lahendusi, oli Tallinnas asuv Punch Drinks. Muidu kokteili- ning karastusjooke tootnud ettevõte on tänaseks ümber korraldanud kogu oma senise tootmisprotsessi ning asunud valmistama desinfektsioonivahendeid.

„Kuna oleme eeskätt tugev HORECA bränd, siis koroonakriisist tulenevalt kaotasime ligi 75% oma käibest. Meie põhilised koostööpartnerid baarid, kohvikud, restoranid, hotellid ning ka erinevad ürituste-, peosarjad olid määramata ajaks kinni ja meie väljavaated olid tumedad,“ alustas Punch Drinks üks loojatest, Joosep Raudsepp.

Kuna ettevõttel olid juba olemas erinevad alkoholikäitlemiseks tarvilikud load, siis sellest desinfitseerimisvahendite tootmiseni jõuda polnud väga keeruline. „Kuna oleme siiski väiketootja, on meie eeliseks kiire kohandumine ja seda ka tootmises. Tootmisprotsesside ümberkorraldamine on meie jaoks kindlasti oluliselt lihtsamini teostatav kui mõne suurettevõtte jaoks. Suurt laeva on ju ka raskem ümber pöörata kui väikest paati,“ lisas Raudsepp, kes tänas hea koostöö eest ka Terviseametit, kellelt luba taotleti.

Pärast seda viidi end kurssi vastavate regulatsioonide ja nõuetega ning peagi asutigi juba vastavaid dokumente vormistama. „Tulenevalt eriolukorrast käis lubade taotlemine ning paberimajandus kiirelt,” lisas Raudsepp, kelle sõnul oli huvi uute toodete vastu väga suur. „Kuna tulime oma tootega välja ajal, mil turul oli väga suur puudus desinfitseerimisvahenditest, siis esimesed nädalad olid täiesti hullumaja. Saime esimese päevaga ca 2000+ tellimust, koduleht jooksis kokku ja inimeste huvi oli meeletu. Töö tuli sisuliselt ümber korraldada mitmesse vahetusse. Samal ajal tuli juurde hankida ka ruume, et järgida kõiki ohutusnõuded ja eraldada tootmine täielikult pakkimisest. Ehk siis päris palju süsteeme tuli ka n-ö käigupealt leiutada, sest sellist mahtu ei osanud me ette näha,“ lisas Raudsepp, kelle sõnul jälgitakse turu nõudlust ja vastavalt sellele mõeldakse, kas desinfitseerimisvahenditega tootmisega jätkatakse või mitte.

Eriolukorra ajal on väga palju panustatud ka oma e-poodi. Enne kriisi oli see kanal ettevõtte jaoks teisejärguline ja sinna erilist ressurssi ei kulutatud. Eriolukorra järel on e-poest aga arvestatav müügikanal saanud. „E-poe tõus ei ole mõõdetav mitte sadades protsentides vaid tuhandetes protsentides,” lisas Raudsepp.

E-poed õitsevad

Kui rääkida sellest, kes on kriisist võitnud, siis üheks suurimaks võitjaks on kahtlemata e-kaubandus. Nii ongi kriisi ajal loodud mitmeid uusi ettevõtteid, mis võimaldavad firmadel kiiresti oma olemasolev füüsiline pood terviklikult veebi viia. Nii tegi varem lao- ja kassasüsteemidega tegelenud ShopZ nullist uue tarkvaralahenduse jaekauplejatele, mis sisaldab müügitegevuseks kõike vajalikku: e-poe lahendust, müügi, toodete ja tellimuste haldamise tarkvara ning tööriistu turundustegevuseks ja klientidega suhtlemiseks.

„Kriisi ajal kaotasime suure osa oma turust, sest kliendid olid sunnitud oma füüsilised poed, kohvikud ja baarid sulgema. Nägime olemasolevas olukorras aga võimalust neid toetada, sest meil olid olemas arendajad, disainerid ja meeskond, kes sai nende äri kiirelt ja mugavalt veebi viia, avades vaid nädalate jooksul toimiva tervikliku e-poe. Meie tugevuseks oli just varasem taust, sest toetame tänu sellele kõiki äritarkvara funktsioone, alates tootehaldusest ja lõpetades laomajandusega,“ avas ShopZi tegevjuht Gerk Allert ja lisas: „Ükski platvorm ei suuda toetada kõiki funktsioone, mida pakub moderne äritarkvara. Kogu e-poe haldus käib läbi äritarkvara. Nii saab klient rakendada samu kampaaniaid, kuponge ja kliendikohaseid hinnakirju, mis tal on ka füüsilises poes kasutusel.“

Allerti sõnul annab e-kaubandus paljudele võimaluse oma tooteid üle kogu maailma müüa. Pelgalt e-poe loomisest aga ei piisa, oluline on seda ka turundada. „Meie anname kliendile kaasa turundustöövahendid, millega on mugav saata välja uudiskirju ja kuponge. Lisaks lõime ühendused sotsiaalmeediakanalitega, kuhu on võimalik oma tooted müügile panna. Peale selle aitame kliendil lehekülge optimeerida, et Google´i otsingumootoris oleks alati nende leht esimeseks vasteks,“ lisas Allert.

Bikeep ja tasuta jalgrattalaenutus

Ent tegemist polnud sugugi mitte ainukese ettevõttega, kes kriisis võimalusi nägi. Bikeep on 2012. aastal loodud turvaline ja nutikas jalgrattaparkla, mis kasutab kõrgtugevat terast ja tarka tehnoloogiat, et lukustada jalgratta raami ja esiratast. Ratta lukustamiseks piisab mobiilikõnest või RFID-kaardist, rattalukku enam kaasas kandma ei pea. Eriolukorra ajal organiseeris ettevõte nutikatesse parklatesse ka jalgrattad. „Kui Eestis kehtestati eriolukord mõtlesime, kuidas saaksime oma ettevõttega aidata. Kaalusime nii maskide tootmist kui ka mitmeid muid variante, aga ühegi idee jaoks ei tundunud, et meie just oleme kõige õigemad seda tegema. Idee korraldada rattaringlus tuli tegelikult Vabariigi Valitsuse pressiteatest, et otsitakse võimalust korraldada rattarent. Mõistsime kiirelt, et meie oleme just need, kes selle ära tegema peavad. Nii seadsime meeskonnale eesmärgiks 48 tunniga oma platvormil Tallinnas rendirattad välja panna. Selle eesmärgi me ka täitsime,“ meenutas Bikeepi tegevjuht Kristjan Lind.

Siinkohal oli võtmeteguriks olemasolev nutikate rattaparklate võrgustik. Ilma selleta ei oleks antud ettevõtmist teostada saanud. „Esialgu pidasime suurimaks väljakutseks just rataste hankimist, aga väga äge oli näha, et tegelikult olid paljud inimesed nõus andma oma täiesti sõidukorras ratta teiste kasutada,“ lisas ta
Eriolukorra lõppemisega paneb Bikeep ka antud teenusele punkti. „Projekti käigus õppisime, mida on tarvis rendivõrgustiku opereerimiseks ja tänu sellele oleme turule tulemas spetsiaalselt rendiks mõeldud jaamadega. Oleme oma renditoote ehitanud selliseks, et see suudab automaatselt rentida nii jalgrattaid, elektrilisi tõukerattaid kui muid sõidukeid. Klient saab ise valida, millist rendisõidukite võrgustikku soovib ja saab isegi sõidukit valida,“ lisas ta. „Meie pakume platvormi ja jaamad. Praktika on parim õpetaja ja eriolukord sundis meid pooltoore tootega palju katsetusi tegema ja andis seeläbi väga väärtuslikud õppetunnid.“

Ka suurettevõtted saavad kiirelt muutuda

Eriolukord tuli kõigile ootamatult ja nii seisid mitmed suurettevõtted silmitsi uute väljakutsetega. Teiste seas olid ka telekommunikatsiooniettevõtted olukorras, mis sundis neid varasemast rohkem pingutama. Eriolukorra alguses pidid paljud ettevõtted oma töötajad kodukontoritesse saatma ja nii kasvas nõudlus internetiühenduste, arvutite, kuvarite ja muu tehnika vastu. Seejuures oli oluline, et pakid võimalikult kiiresti klientideni toimetatakse. Tavapärane 1–3 päeva tarneaeg oli siinjuures selgelt ajale jalgu jäänud, sest see tähendas, et klient kaotas 1–3 tööpäeva.

Tele2 nägi ette, et tavapärast teenust on vaja oluliselt täiustada, et klientide soovidega sammu pidada ja neist isegi mõnevõrra ees olla. Seda enam, et oluliseks sai ka pakkide kättetoimetamine kontaktivabalt. Nii alustati vaid loetud päevadega koostööd idufirmaga ZITICITY, mis suudab vaid ühe tunniga kiirkullerite abil pakid kontaktivabalt klientideni toimetada. Seejuures oli võimalik paki liikumist reaalajas jälgida.

„Tegime ZITICITY-ga aasta alguses pilootprojekti, aga hoopis teistel eesmärkidel. Esialgu oli plaan pakkuda nende abil peamiselt toodete kiirparanduse võimalust. Eriolukorra alguses tegid nad oma teenuse aga väga kiiresti ümber ja nägime, et meie äriklientidel on selle järele suur vajadus. Sageli oli kuller saadetisega klientide juures juba enne, kui nad pakki ootama jõudsid hakata,“ meenutas Heidi Mülla, Tele2 innovatsiooni projektijuht. „Seega töötasime teenuse üsna kiiresti ümber. Seadsime ZITICITY jaoks lattu eraldatud pealekorje koha, kust kullerid pakid kätte said. Nii ei puutunud nad inimestega kokku ka saadetisele järele tulles. Selline tarneviis andis nii meile kui klientidele keerulisel ajal palju turvatunnet, et kõik osapooled on hoitud.“

Tele2 jaoks oli koostöö loomise puhul kõige suurem väljakutse see, kuidas kogu protsess võimalikult sujuvaks muuta. Ühtekokku viidi partnerluse tulemusel erikorra ajal klientideni rohkem kui 150 pakki.