Tööjõupuudus ärgitas tööstuseid digitaliseerima

Töökäte nappus tööstussektoris pole juba ammu uudis, koroonaviiruse plahvatusliku leviku tõttu on probleem veelgi süvenenud. Kompetentse tööjõu puudust püüavad digitaliseerimisega lahendada nii pakenditootja Multipakend Tootmine kui masinaehitusettevõte Welmet.

„Kõik meie investeeringud ja masinapargi uuendamine on tehtud eesmärgiga vähendada inimtööjõu vajadust,“ räägib Multipakend Tootmine OÜ juht Boris Tšernjak. Tema kinnitusel on digitaliseerimine ja automatiseerimine arenemiseks ainus võimalus, kuna ei vähene ainult tööjõu surve, vaid protsesside kiiremaks ja läbipaistvamaks muutumisel tõuseb ka efektiivsus.

Eesti kapitalil põhinev pakenditootja on digitaliseerimisega tegelenud pidevalt, kuid siiani pigem vajaduspõhiselt. Mullu viidi EAS-i kaasabil läbi digiaudit, mille käigus tuvastati kitsaskohad ja valiti välja masinad, millesse kohe investeerida. „EAS-i ja KIK-i kaasrahastuse toel oleme nüüdseks tellinud Hiinast kaks uut masinat, mille abil väheneb käsitsi tehtava töö hulk märkimisväärselt,“ selgitas Tšernjak.

Kui varem oli vaja karbi tootmiseks teha neli operatsiooni, siis uute masinatega on kogu protsess automaatne ja toimub ühes operatsioonis. Sama töö tegemiseks läheb vaja vähem töötajaid, suureneb ajaühikus toodetud karpide arv, väheneb praak ja hoitakse kokku materjalikuludes. „Mida aeg edasi, seda suurema eelise saab ettevõte digitaliseerimisest,“ räägib Tšernjak. Kui ettevõte tootmist praegu ei digitaliseeriks, kaotaks see aja möödudes üha enam nii kiiruses, klienditeeninduses kui ka sisemistes protsessides.

Kuna tootmises tekib igapäevaselt väga palju andmeid, on pakenditootja selle aasta prioriteediks ettevõttesiseste programmide omavaheline liidestamine. „Kui algselt olid meil kõik süsteemid eraldi – raamatupidamine, sisseost, tootmise planeerimine ja sisemine CRM, siis tänaseks oleme lao ja CRM-i andmebaasid omavahel ühendatud,“ rääkis Tšernjak. Järgmine samm on kõikide osakondade andmebaaside ühildamine, et kogu info liiguks reaalajas ühes süsteemis. „Seeläbi vähenevad inimlikud eksimisvõimalused ning andmete kogumine muutub kordades lihtsamaks ja kiiremaks,“ loetleb ta.

Digitaliseerimine kui evolutsioon

Masinaehitusettevõtte Welmet juhatuse esimees Märt Lehtsalu kinnitab samuti, et tööjõupuudus ja palgasurve pole uued probleemid. Viimase kolme aasta jooksul on ettevõte investeerinud ligi miljon eurot erinevatesse seadmetesse ja uude tootmishoonesse. Welmet on Baltikumi ainus ettevõte, mis on täielikult keskendunud tigude ja tigukonveierite tootmisele. „Kuna konkureerime rahvusvahelisel turul, peame kogu aeg üritama väärtusahelas kõrgemale liikuda ja tegema n-ö keerulisemat tööd,“ räägib Lehtsalu. Tema sõnul on selge, et kusagil tulevad inimvõimete piirid ette ja seepärast on tootmise automatiseerimine ning digitaliseerimine ainus võimalus konkurentsis püsida. Kasumlikkuse tõstmiseks tuleb spetsialiseeruda ja tootmise efektiivsust suurendada. „Digitaliseerimine on asjade loomulik protsess. Kui täna neid muudatusi ei tee, siis homme pole enam konkurentsis,“ nendib ta.

Lehtsalu selgitusel ei kaota automatiseerimine tööjõu probleemi ära, vaid muudab probleemi vormi. Digitaliseerimine muudab olemasolevaid töökohti ja inimesed vajavad ülesannete täitmiseks uusi oskuseid. Kui täna teeb tootmises üht töölõiku neli keevitajat, siis tulevikus on vaja üht robotioperaatorit. „Hea tööjõud on alati olnud defitsiit ja on seda ka tulevikus,“ tõdeb ta.

Welmeti lähiaja kõige olulisem eesmärk on tigukonveierite keevitusprotsessi automatiseerimine. Mullu viis ettevõte läbi digidiagnostika auditi ja tänaseks on EAS-i digitoetuse abil tellitud Itaaliast kaks keevituse automaatpositsioneeri. „Need võimaldavad keevitajal mugavamalt tööd teha, kuna positsioneer suudab liigutada kuni 6,5 tonni kaaluvat detaili just sellisesse asendisse, nagu keevitajal vaja,“ seletas Lehtsalu.

Järgmine samm digitaliseerimise teekonnal on keevitusroboti ostmine. Lehtsalu usub, et kui lähitulevikus suudetakse keevitusrobotiga teha 30–50% kogu tänasest tööst, on see ettevõttele väga suur ajaline ja rahaline võit. Lehtsalu tõdes, et praeguses napi tööjõu olukorras tasuvad investeeringud tööstusautomaatikasse end võrdlemisi kiiresti ära.

Digitaliseerimine kui vahend eesmärgi saavutamiseks

Ettevõtjad nendivad, et arusaam digitaliseerimise ja automatiseerimise vajalikkusest on enamikul meie tööstusettevõtetest olemas. Tootmise efektiivistamiseks tuleb investeerida digitaliseerimisesse ja robotite kasutuselevõttu ning panustada töötajate täiendõppesse. „Kõige olulisem on teha endale selgeks, mida minu ettevõte konkreetselt vajab,“ rõhutab Tšernjak ja lisab, et nende ettevõtet aitas kitsaskohtade väljaselgitamisel digidiagnostika audit. Samuti soovitab Tšernjak rääkida oma soovidest ja vajadustest potentsiaalsetele pakkujatele, mitte rahulduda turul pakutava standardlahendusega, mis ei pruugi alati sobida.

Lehtsalu arvates tuleb esmalt hoolikalt läbi mõelda, kust king kõige rohkem pigistab ja millise protsessi digitaliseerimisest saadav kasv on ettevõtte jaoks kõige suurem. „Maja ehitamist ei alustata korstnast, vaid ikka vundamendist, sama loogika kehtib ka automatiseerimise ja digitaliseerimise puhul,“ lausub Lehtsalu lõpetuseks.

Swedbank: ettevõtted parandavad kasumlikkust digitaliseerimise abil

Raul Kirsimäe, Swedbanki tööstusosakonna juhataja

„Ligi kaks kolmandikku tööstusettevõtetest plaanib kasumlikkust parandada digitaliseerimise ja automatiseerimise abil, näitas Swedbanki äsja läbiviidud tööstusettevõtete uuring. Ühelt poolt on digitaliseerimisele kaasa aidanud tehnoloogia areng – uute automaatsete seadmete tööd juhitakse järjest enam kontrollerite ja arvuti abil, samuti on suur roll meie kitsal tööjõuturul. Peame järjest targemini ja efektiivsemalt tegutsema ja see ei ole võimalik ilma kaasaegseid tehnoloogiad kasutamata.

Analüüsides ettevõtete finantsnäitajaid ja investeeringuprojekte, näeme, et keskmine investeeringute tasuvusaeg tööstuses jääb nelja-viie aasta vahele. Digitaalsete lahenduste kasutuselevõtul on tasuvusajad reeglina veel lühemad. See teeb need ettevõtete jaoks atraktiivseks ja nende osakaal on kasvamas. Reeglina teevad ettevõtted selliseid otsuseid kompleksselt ning pangapoolset finantseerimist vajatakse kogu projekti elluviimisel. Kõige parema tootlusega ongi olnud tööstusettevõtete jaoks projektid, kus tervikuna vaadatakse üle nii tootmise asetus, kasutatavad automaatsed seadmed, kontrollerid kui digitaalne lahendus. Kindlasti ei tohi unustada, et jätkuvalt on koolitatud ja targal inimesel tööstuses suur roll.

Tasuvusaja algne kalkuleerimine võib olla keerukas. Siin on abiks ka EASi-poolne digidiagnostika meede, millega toetatakse kuni 70% ulatuses vastava analüüsi läbiviimist ja ITL (Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit). Swedbank finantseerib tööstusinvesteeringuid digitaalsete lahenduste kasutuselevõtmiseks, mis ettevõtte töö efektiivsemaks muudavad. Et finantseerimisel ei jääks küsimus tagatise taha, teeb Swedbank koostööd EIF-iga (European Investment Fund) ning Kredexiga tööstusinvesteeringute kaasfinantseerimiseks tööstuslaenuga.”