Eesti vee-eksperdid tutvusid Läti veesektoriga

Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) hiljutine õppereis Lätti oli ajendatud soovist saada ülevaadet lõunanaabrite tegemistest, tutvuda veekäitluse praeguse olukorraga ning koguda teavet lätlaste tulevikuplaanide kohta. Muljeid jagab EVEL-i inseneeria nõunik Lauri Lagle.

Varasemast on teada, et lätlastele avanesid Euroopa Liidu toetusmeetmed samal perioodil kui Eestile. „Nii seadsime ülesandeks selgitada välja, millised olid sealsete vee-ettevõtete tehnilised eelistused suuremahuliste investeeringute perioodidel ja kuidas nad on täna lahendanud varade opereerimise. Samuti soovisime laiendada silmaringi nii riiklike regulatsioonide kui veemajanduse üldise ülesehituse osas.“

Peamine oli aga kasutada individuaalsete teadmiste kogumise kõrval ära grupieelist, mis võimaldas algatada nähtu üle kohest arutelu.

Elu Läti veemajandussektoris

Lätis tegelevad vee-ettevõtlusega valdavalt selleks ellu kutsutud äriühingud, mis kuuluvad ühele või mitmele kohalikule omavalitusele. Omandisuhted on seotud teeninduspiirkonnaga, näiteks sarnaselt Eestile osutab vee-ettevõte teenust piirkonnas, mille omavalitsuse omandisse ettevõte kuulub.

„Üldises plaanis on Eesti ja Läti veemajandussektorite tehnilised lahendused ja ka igapäevased opereerimistegevused üsna sarnased. Suurimad erinevused puudutasid tööjõu kasutust ja settekäitlust,“ jutustab Lagle. „Töötajate arv teenindatava elaniku kohta on Lätis pisut suurem seetõttu, et Eesti vee-ettevõtete teeninduspiirkonnad on seoses viimaste aastate ühinemistega kujunenud suuremateks kui Lätis. Tendents, kui ühinemisel võetakse vee-ettevõttest ainult osad töötajad üle, tingibki olukorra, kus teeninduspiirkonnad laienevad, kuid töötajate arv suureneb õige pisut, kui sedagi.“

Veel märkasid Eesti veespetsialistid, et lätlaste tehnoloogia on veidi lihtsam nii automaatika kui kaugvalve osas. „Grupis tekkis arutelu, et kas Eestis laialdaselt kasutuses olevad andurid ja automaatika tagavad elektrivarustuse katkemisel teenuse järjepidevuse. Sellisel juhul on lihtsam tehnoloogia eeliseks. Samuti ei eelda lihtsam tehnoloogia suuremahulisi investeeringuid, mis amortiseerudes nõuavad täiendavaid investeeringuid.“

Reoveepuhastuses olid lõunanaabrite juures valdavaks klassikalised läbivoolupuhastid. Eestis viimasel ajal laia kasutust leidvaid annuspuhasteid näha ei olnud. „Eestis suureks murelapseks olev reoveesette käitlus on Põhja-Lätis lahendatud lihtsalt – kogu veetustatud reoveesete suunatakse põllumajanduslikku metaantanki. Edasine settekäitlus on juba metaantanki omaniku mure.“

Heitvee väljundnäitajad on üldiselt kõrgemad kui Eestis. Näiteks Läti linnades on üldfosfori piirmäär 2 mg/l kohta ning väiksemates asulates isegi kõrgem. Põhja-Lätis kasutatakse toorvee ammutamiseks samu põhjaveekihte, mis Eestis ning nõuded joogivee nõuetele on sarnased Eestile.

„Veel torkas silma, et vee-ettevõtted ei ole võlgu võtnud. Isegi EL projektide omaosalused suudetakse omavahenditest tasuda,“ rääkis Lagle.

Mis aga veel silma hakkas oli see, et asulavahelised teed oli rohkem korras, kui riigimaanteed.

Vee-ettevõtte Valmieras Udens pakub vee- ja kanalisatsiooniteenust ca 22 000 elanikuga Valmiera linnale. Piirkonna tööstusettevõtted on hakanud tööjõu ligimeelitamiseks ehitama uusi korterelamuid ja nii on oodata elanikkonna arvu suurenemist.

Vee-ettevõtte tegevus on seotud mitme valdkonnaga. Lisaks veeteenusele varustatakse piirkonda soojaga, pakutakse laboriteenuseid ja teostatakse erinevaid ehitustöid. Ettevõtte eelmise aasta käive oli 8 miljonit ja kasum ca 0,5 miljonit eurot. Suurima osa kasumist (ca 30%) moodustasid vee- ja soojavarustuse välised teenused. Ettevõttes töötab 38 töötajat.

Firma annab 12-protsendise kuivainesisaldusega sette piirkonna põllumajandusettevõtetele kuuluvale metaantanki operaatorile. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind 2,37 eurot/m³ on püsinud muutumatuna ligi viis aastat.

Smiltene piirkonna vee-ettevõte Smiltene NKUP tegeleb samuti mitmes kommunaalsektoris, osutades lisaks veeteenusele linnahooldusteenuseid ja elamute haldust. Smiltene vee-ettevõtte teeninduspiirkond hõlmab lisaks Smiltene linnale veel seitse linnaümbruse piirkonda.

Selleks, et näidata väiksemate piirkondade vee- ja reoveeobjektide arengut, tutvustas vee-ettevõte kahte erinevat piirkonda, millest ühes viidi läbi Euroopa Liidu kaasfinantseerimisel ulatuslikud rekonstrueerimistööd ja teises mitte. Mõlema piirkonna reoveepuhastid kasutasid järelpuhastitena biotiike. Smiltene NKUP on kehtestanud kõigis teenindavates piirkondades ühtse teenuse hinna – 2,82 eurot/m³.

Cēsise vee-ettevõte Vinda teostab lisaks vee- ja reoveeteenustele ka sademevee opereerimist, kusjuures sademevee rajatised kuuluvad vee-ettevõtte bilanssi. Hämmastas, et kuigi ettevõtte viib pidevalt ellu Euroopa Liidu kaasfinantseeringuga projekte, on suudetud projektide omaosa katta vee-ettevõtte enda vahenditest ilma laenu võtmata. Lisaks tasub ettevõtte omanikule iga-aastaselt väikeseid dividende – 11 500 eur/aastas.

Töötajaid on ettevõttes 33. Esimest korda räägiti eestlastele sektori palkadest. Vee-ettevõttes on keskmine netopalk 750 eurot kuus, lisaks võimaldatakse viienädalast puhkust.

„Arvestades, et Cēsis asub küngastel, siis reovee juhtimiseks ülepumplaid ei kasutata. Kogu linnast kogutav reovesi suunatakse isevoolselt peapumplasse, kust see pumbatakse edasi reoveepuhastisse.“ Teenuse tariif – 2,20 eur/m³.

Kogu grupp imestas, kuidas Sigulda vee-ettevõte SIA Saltavots on suutnud vanasse veetorni nii ilusa kontori rajada. Niisugused märgilised objektid tutvustavad väga hästi veemajandussektorit, mis pigem on silma eest varjul. Kuna Sigulda on tuntud turismipiirkonnana, puuduvad reoveepuhastuses tööstusekliente puudutavad mured. Teenuse tariif – 2,48 eur/m³.

Limbaži vee-ettevõte SIA Limbažu Komunalserviss pakub vee- ja reoveeteenuseid Limbaži linnale ja seda ümbritsevale kuuele asulale. Linnas on kokku ca 7500 elanikku. Ettevõttes töötab 33 töötajat. Lisaks vee- ja reoveeteenustele osutab ettevõtte linna puhastusteenuseid. Sellega on seletatav ka ettevõtte suur töötajaskond. Suuremad probleemid on seotud kohaliku piimatööstusega, kelle eelpuhasti on täielikult amortiseerunud ning vee-ettevõtte olmereoveepuhastisse suunatakse oluliselt kõrgemate kontsentratsioonidega reovett kui vastuvõtuvõime võimaldab. Varasemalt on tehtud kliendile nn sümboolne trahv, kuid peatselt on väljastamisel tegelikele kuludele vastav nõue. Ettevõtte kasutab tarbijatele joogivee suunamiseks veetorne, mis aitavad ühtlustada tarbimistippe, olles samal ajal ka kuluefektiivsed.

Huvitav oli see, et II astme pumpla sisetorustik oli valmistatud PE torudest. „Plasttorude kasutus on üllatav, kuna need on pehmed ja nõuavad seetõttu täiendavaid tugesid. Eestis on pigem kartus, et plasttorude paigaldus näeb esteetiliselt inetu välja, kuid ei olnud seal häda midagi,“ täpsustas Lagle.

Tegelikult üllatas ka veetornide kasutus. „Eestis on mindud pigem seda teed, et vee survet reguleeritakse sagedusmuunduritega. Paistab, et Läti liigub samuti selles suunas.“