Tehnoloogiauudised: Sony elektriauto, vesinikuelektrilennuk ja satelliitsõnumite tugi Iridiumi kaudu

Sony tõi välja elektriauto, mis jõuab peagi poodidesse

Elektroonikatootjana tuntud Sony rääkis juba eelmisel aastal oma autost, kuid siis oli see vaid kontseptsioon: eksponeeriti, millised peaksid olema isejuhtiva auto meelelahutusseadmed ning erinevad andurid ja juhiabid.

Sel aastal on aga Sonyl valmis juba konkreetsem plaan. Auto kere ehitab küll Honda, kuid sisu ja tarkvara on Sony loodud. Masina nimeks saab Afeela.

Sony ja Honda ühisettevõtmine SHM avalikustas jaanuari alguses tehnoloogiamessil CES prototüübi, mille põhjal töötatakse välja tootmismudel ning eeltellimuste vastuvõtmist alustatakse juba 2025. aasta esimesel poolel. Müük algab 2025. aasta lõpus ning tarnimine kevadel 2026. Esialgu saab seda autot endale soetada vaid Põhja-Ameerikas.

Tegemist on elektriautoga, mis näeb efektne välja, sellel on kogu armnatuurlauda kattev pikk vedelkristallekraan ning juhi ja kaasreisijate jaoks kuvatakse seal sisu Sony väljatöötatud meediakeskuse abil.

Masinal on 3. taseme autonoomsus ehk see võib ilma juhita sõita teatud piiratud liiklustingimustes (näiteks sõiduradadega maanteel, kuid plaanis on isejuhtimine veelgi enamates olukordades, näiteks linnas sõites).

Kui mootor on ilmselt Hondalt, siis protsessoriks on Qualcomm Snapdragon Digital Chassis SoC, et tagada 800 TOPS-i (ehk teraoperatsiooni sekundis).

Prototüüp on varustatud kokku 45 kaamera ja anduriga sõiduki sees ja väljaspool. Autosisesed kaamerad ja kaugusandurid tuvastavad auto asendit, et vältida õnnetusi.

Qualcommi uue kiibiga seadmed saavad peagi Iridiumi võrgu kaudu satelliitsõnumite toe

Juba eelmisel aastal alanud tavatelefonidesse satelliitside panemise võidujooks jõudis jaanuaris finaali: tuntud kiibitootja Qualcomm teatas, et nende järgmise põlvkonna kiibistik toetab kahepoolset satelliit-sõnumisidet Iridiumi võrgu kaudu, mis tähendab, et mobiilide sõnumiside leviala laieneb peagi üle kogu maailma olenemata operaatorite levialast.

Qualcomm ja Iridium sõlmisid lepingu satelliidipõhise ühenduse toomiseks ka kõigisse järgmise põlvkonna Androidiga nutitelefonidesse. 

Snapdragon Satellite pakub ülemaailmset katvust lausa poolusest pooluseni ja toetab kahesuunalist sõnumivahetust hädaolukorras kasutamiseks, SMS-sõnumite saatmist ja muid sõnumirakendusi kasvõi meelelahutuseks kaugetes maapiirkondades ja avamerel.

Selleks on kasutusel uus kiibistik Snapdragon 8 Gen 2. Snapdragon Satellite’i hädaabisõnumid on kavas välja tuua valitud piirkondades alates 2023. aasta teisest poolest.

Lisaks nutitelefonidele saab Snapdragon Satellite´i teenust laiendada ka teistele seadmetele, sealhulgas sülearvutitele, tahvelarvutitele, sõidukitele ja asjade internetile.

Õhku tõusis esimene „suur” vesinikulennuk

Seda pealkirja peab lugema aeglaselt ja hoolega – tegemist pole vesilennuki, vaid vesinikulennukiga. Esimest korda rebis end maapinnalt lahti 19-kohaline vesinikuelektrilennuk ZeroAvia Dornier 228. 

Emissioonivaba lennundus tegi jaanuari lõpus hiiglasliku sammu edasi, kui ZeroAvia katsetas maailma suurimat vesinik-elektrimootoriga lennukit. Katselennuki vasaku tiiva külge oli paigaldatud täisvõimsusega vesinik-elektriline jõuallikas.

Vesinikuelektriline jõuallikas töötab kokkusurutud gaasilise vesinikuga, mis oli toodetud kohapeal lennujaama juures tavalise elektrolüüsiga. Lend toimus Ühendkuningriigis Gloucestershire’is asuvas Cotswoldi lennujaamast ja kestis 10 minutit. 

Kahemootorilisel lennukil oli lisaks vasakpoolsele ZeroAvia vesinik-elektrimootorile igaks juhuks paremal üks tavaline Honeywelli TPE-331 varumootor. Testilennukis kasutas vesinik-elektriline jõuallikas kahest kütuseelemendist, mis tagavad liitiumioonaku toel õhkutõusmise ajal tippvõimsuse ja lisavad ohutuks stardiks võimsuse, täiendavat liiasust. Vesinikupaagid ja kütuseelemendiga elektritootmise süsteemid asusid seekord salongis. Kaubandusliku lennukimudeli puhul kasutatakse muidugi eraldi „masinaruumi” ja 19 istekohta säilivad.

Kõik süsteemid toimisid ootuspäraselt. ZeroAvia 2–5 MW jõuülekande programm on juba käivitatud ning puhta mootori tehnoloogiat saab peagi rakendada ka kuni 90-kohaliste lennukite jaoks.

ZeroAvia tahab vesinikelementide ja elektrimootoritega lennukid saada valmis kommertslendudeks juba 2025. aastaks.