Praegu värbameGrow Global — kandideeri praegusesse gruppi
Mektory: võimekas väikesatelliit
1. oktoober 2016 · 2 min· Uuendatud

Mektory: võimekas väikesatelliit

Veel samal teemal:

TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory avati 2014. aastal Kosmosekeskus. Samast aastast koordineerib keskus satelliidiprogrammi, mille raames projekteeritakse, ehitatakse ja saadetakse Maa orbiidile töökindel ning võimekas väikesatelliit. Sellega loodetakse orbiidil läbi viia erinevaid katseid. Kirjutab Katrin Arvola. Satelliit peab olema testitud ja kanderaketi teenusepakkujale üleandmiseks valmis hiljemalt 2017. aasta lõpuks. TTÜ Mektory satelliidiprogrammi panustab koostöös ettevõtluspartneritega […]

TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory avati 2014. aastal Kosmosekeskus. Samast aastast koordineerib keskus satelliidiprogrammi, mille raames projekteeritakse, ehitatakse ja saadetakse Maa orbiidile töökindel ning võimekas väikesatelliit. Sellega loodetakse orbiidil läbi viia erinevaid katseid. Kirjutab Katrin Arvola.

Satelliit peab olema testitud ja kanderaketi teenusepakkujale üleandmiseks valmis hiljemalt 2017. aasta lõpuks.

TTÜ Mektory satelliidiprogrammi panustab koostöös ettevõtluspartneritega jooksvalt 15 akadeemilist juhendajat seitsmest instituudist ning ca 50 tudengit pea kümnest riigist. Satelliidi missioon on teha Maast kvaliteetseid pilte ning neid alla saata. Satelliit peab maapealsetele vastuvõtujaamadele edastama erinevates režiimides tehtud fotosid, mida on võimalik kasutada hariduslikel, kosmosetehnoloogia arendamise ja tehnoloogiasiirde eesmärkidel. Uue tehnoloogiana katsetatakse kõrgsageduslikku sidemoodulit ning laserdioodide abil ka optilist sidet satelliidi ja Maa vahel.

Valmiv satelliit kätkeb endas uuenduslikke aspekte kõikide alamsüsteemide juures, kuid keskendub eelkõige siiski sujuvale, harmoonilisele ja kõrge automatiseeritusega süsteemi koostööle. Seetõttu ei ole satelliidi põhiinstrumentide valikul, milleks on kahest kaamerast koosnev kaamerasüsteem ja kõrgsageduslik raadiosaatja, eesmärgiks võetud ühegi parameetri maksimeerimist. Seda seetõttu, et kosmosetehnika kvaliteedijuhtimine ei luba liialt suuri riski võtta ning ühe või mõne valitud parameetri maksimeerimine nõuaks liialt palju ressursse ning seaks ohtu projekti ajagraafi ku.

Kõik satelliidil kasutatavad tehnoloogiad on TTÜ arendanud koostöös Tartu Observatooriumi ning Eesti Lennuakadeemiaga. Kaasatud on ka ettevõtluspartnereid (Telegrupp, Satrian Aerospace, Stoneridge Electronics, CGI, Eesti, Mediq Eesti ja Eesti Lennuliiklusteeninduse AS), kellega koostöös viiakse läbi satelliidi testimist, kalibreerimist, tarkvara testimist jm arendustöid.

Disain lõpusirgel

Tänaseks on satelliidi disain lõpusirgel ja käimas on alamsüsteemide testimised. Valmis on teine prototüüp satelliidi mehaanilisest struktuurist, kolmas prototüüp toitemoodulist, esimesed versioonid pardaarvutist ja sidesüsteemidest. Semestri lõpuks peab valmima esimene funktsionaalne prototüüp. Arendustöö käib veel kaamerate ja asendimääramise- ning kontrollisüsteemidega. Käimas on ka tarkvaraarendused, mis võtavad kogu programmi tegevustest äärmiselt mahuka osa. Kui erinevate alamsüsteemide testimistega on lõpule jõutud, ootab ees süsteemi koos testimine ning seejärel kõrvaldatakse testimise tagajärjel välja tulnud disaini- ja tootmise vead. Lisaks satelliidile nõuab kosmosesüsteem ka tõrgeteta maajaama tööd.

Katrin Arvola on turunduse ja avalike suhete tööpaketi akadeemiline juhendaja (TTÜ ärikorralduse instituut), TTÜ Mektory Kosmosekeskus.

Jaga
Püsi kursis

Uued lood otse postkasti

Aeg-ajalt teateid juhtimisest, ekspordist ja meie välitööst. Ei mingit spämmi.