Elektritraktoriga otse merre? Miks ka mitte?

Mida teha, kui rannaküla liivarand on kilomeetreid pikk ja meri läheb sügavaks pikkamisi, kuid väikelaevade jaoks pole randumissilda ning puudub süvendatud veetee? Eemale merre ankurdatud jahi juurde ja sealt kaldale pääseb vaid sõudepaadiga, mis on tülikas. Tegelikkuses oleks tarvis ratastel isesõitvat väikelaeva veeskajat ning ka laeva kaldale väljastajat, kusjuures need operatsioonid peaks olema jõukohased ühele inimesele, kirjutab TTÜ emeriitdotsent, mehaanikansener Tiit Tiidemann.

Veeskaja lahendusidee

Probleemi aitab lahendada ratasveoga liikuv akutoite- ja elektriajamiga motoblokk, mis ühenduses vastava raamkerega moodustab paadiveeskaja-väljutaja (edaspidi veeskaja). Selle ülesandeks oleks kanda väikelaev vette sügavuseni, kus see ujuma sobib. Ja vastupidi.

Veeskaja peaks olema sõiduvõimeline mistahes suunas ning suuteline ka kohapeal ringi pöörama. Väikelaev peab olema hõlpsasti veeskaja raamil fikseeritav, soovitavalt lihtsa käeliigutusega ja ühe inimese jõul. Kaldal võibki see jääda ratastele kuni järgmise veeskamiseni. Ratastel veeskaja peab olema võimeline sõitma kaldal vähemalt kilomeetri kaugusele, et väikelaev näiteks talvekorterisse paigutada.

Prototüübi väljatöötamiseks sai aluseks võetud katamaraan Tornado T, mille pikkus on 6,04 m ja laius 3,02 m. Veeskaja sobib lisaks nimetatule mistahes samas suurusjärgus paadi kiireks veeskamiseks ja välja toomiseks. Päästeoperatsioonideks sobiks paat varustada näiteks akutoitel sõukruviga.

Elektritraktor-motobloki lahendusidee

Veeskaja juurde kuuluv elektritraktor-motoblokk peab olema universaalne, et see oleks rakendatav teiste rannal toimivate vahendite, näiteks järelhaagise käitamiseks. See peab olema võimeline sõitma kuni meetrisügavusse vette, kusjuures konstruktsioon ning elektritoide ei tohi karta lainepritsmeid. Ka laagerdus ja toruraamid peavad merevees vastu pidama. Elektritraktor-motoplokk peaks olema eemaltjuhitav. Väga episoodilisteks lõbusõitudeks võib kaaluda ratastega veeskaja lahtirakestamiseta sõitmist koos paadiga (jääb rippesse). Juhtimiseks võiks siis kasutada veeskaja juhtrattaid tüüri rollis ja veeskaja akut sõukruvi käitamiseks. Täiendav üllatusülesanne oleks proovida rakendada veeskajat, mis kannab purjekat, ka kuival maal purjetamiseks. Ajam peaks olema siis lahtisidurdatav ja tuleb kaaluda ka piduri soetamist elektro-motobloki juurde.

Konstruktsioon ja teostus

Kõnealuse seadme projekteerija ja prototüübi teostaja on mehaanikainsener Peep Velbri. Ja tema juba oskab! Motoblokk sisaldab veorattapaari, mida käitab akupatarei elektritoitega elektrimootor. 12-voldine akupatarei ja mootor koos kokkuehitatud planetaarreduktoriga on tõstetud kõrgele ning ühendatud veorattapaariga kettülekandega. Veorattad koos ajamiga on püsttelje ümber piiramatult pööratavad juhtimiskangi abil, millel on ka lülitusnupud.

Ajamikett on varjestatud kandilise ristlõikega püsttorudesse. On näha reguleeritava pikkusega ümarlülikett, mis sobib katamaraani masti haaramiseks paadi fikseerimiseks alusraamil. Aku on kaitstud pritsmete eest kapotiga. Rataste laagrid on mereveekindlad plastlaagrid. Konstruktsioonid on kaetud mereveekindla värviga, vee võimaliku sissetungiga on arvestatud ja on ka väljavool raamtorudest. Katamaraani toetamiseks on raamil fikseeritavad toed. Komplekti kuulub haagis rannal koristustööde ja mistahes transpordi teostamiseks.

Keda veeskaja aitaks?

Elektritraktor, millega pääseb merre, leiaks kasutust mitmes valdkonnas. Näiteks juhul, kui rannakülas puudub päästeteenistus ja selleks, et merehädalistele appi minna on paar üksikut sõudepaati, mille omanik ja aerud on ei tea kus, aga paat on kõrgele rannale veetud. Ometi on olemas talusid, kes minutiga oma väikelaeva veeskaks, et olla valmis päästeoperatsiooniks vastava signaali peale, kui oleks vastav vahend.

Lisaks on tähtis keskkonnaaspekt ehk kaldaala puhtana hoidmine. Meri heidab välja jäätmeid, õllepurke, mererohurämpsu, ka surnud linde. Näiteks Pedaspea külaelanikud koristavad kevaditi roostiku jäätmed hunnikutesse, kuid nende kõrvaldamine rannast on tülikas. Oleks vaja kerget veovahendit, sest raske veok kaldaliivale ja habrast kaldataimestikku rikkuma ei sobi.

Vähem oluline ei ole mürareostuse vähendamine. Kui näiteks puhkepäevade hommikuvaikuses hakkab suvitaja pläriseva mootoriga muruniitjaga tööle, häirib see väga. Loomulikult segab ka mürisev skuuter, samas aga elektriajamiga liiklusvahend on vaikne.

Kaasajal on kõiki liiklusvahendeid, eriti elektritoitel olevaid, võimalik lihtsalt automatiseerida ja teha kaugjuhitavaiks. Saabudes näiteks väikelaevaga ranna lähedale, võib mobiiliga käivitada kaldal asuva ratastel isesõitva veeskaja, kutsuda see merre ja istata paat sõidukile, mis seejärel kaldale sõidab. Laev võib ratastel olla kuni uue veeskamisvajaduseni.