Corpowear: oma klienti tuleb hoida ka kriisi ajal

Isikukaitsevahendite ettevõtte Corpowear juhi Taavi Sepa sõnul on märk usaldusväärsest ärisuhtest see, kui kriisi ajal jäävad sinuga nii tarnijad kui ka kliendid. Sellest põhimõttest lähtuti koroonaajal ja juhindutakse ka praeguses ülemaailmses tarnekriisis. Kirjutab Eva Pärtel.

Kui isikukaitsevahenditest sai koroona ajal defitsiitkaup, olid ka Corpoweari telefonid punased. Helistati, et „müü ikka meile“. Tuli teha valik, kas teenida uute klientide pealt piltlikult öeldes viie euro asemel kümme või jääda olemasolevatele partneritele truuks. Ettevõttes võeti vastu otsus teenindada eelkõige praeguseid kliente. Suur osa neist oli toiduainetööstusest ja isikukaitsevahendite puudumine oleks tähendanud ju seda, et tootmine tulnuks kinni panna.

Ukse taga ootasid aga ka paljud potentsiaalsed kliendid. „Ütlesime neile, et me ei ole ühekordsest tehingust huvitatud – oleme nõus teiega alustama, kui olete ka viie aasta pärast meiega,“ räägib Sepp. Mõnigi neist ei pidanud sõna, aga enamik koroona ajal saadud klientidest ongi siiamaani nendega, sh ka mitmed suured rahvusvahelised ettevõtted ja nende grupi Soome tootmisüksused. Nüüd on Corpowearile väljakutseks ülemaailmne tarnekriis.

Koroonakriisi mõju kirjeldades kasutab Sepp sõna doping. „Kui alguses oli korraks paanika, et mis saab, siis tegelikult mõjus see aeg meile pigem kui doping. Jõudsime ühe aastaga sinna, kus tahtsime olla kahe-kolme pärast – see periood andis vabu võimalusi ja kiireid käibevahendeid, et edasi areneda.“

Alates ettevõtte asutamisest ehk juba 12 aastat on Corpowear kogu kasumi kasvu investeerinud. Kasvu miinimumeesmärk on 30% aastas, mida on siiani ka täidetud. Suurem siht on laieneda Eestist välja ja olla konkurentsivõimeline maailma suuremate tegijate seas. Lühiajalisemates plaanides tuleb nii kiire kasvu puhul küll tihtipeale muutusi teha. Näiteks oli ettevõtte kunagine fookus toiduainetööstus, nüüd on see aga liikunud kiiremat kasvu võimaldava meditsiinisektori peale. Kui muidu oli siht kasvatada müüki, siis praegu tuleb rohkem ostupoolega tegeleda, et vaatamata tarnekriisile kaup kätte saada.

Poolteist aastat tagasi avanes võimalus ja Corpowear sisenes korraga nii Soome kui ka Läti turule. Välisturgudel läheb plaanipäraselt, kasv on igakuine. Kasvada saaks Sepa sõnul kiireminigi, kuid nemad tahavad teha nii, et investeerivad tagasi turult teenitava tulu, nagu  tehti Eestis, seega pole võõrkapitali kaasatud.

Omatoodang toetab kasvu

Corpoweari tootmismaht on nii suur, et võimaldab hakata oma disainitud tooteid turule tooma. Esimene partii omatoodangu korras valminud ühekordseid kindaid jõuab Eestisse juulis. „Väga loodame, et tänu sellele õnnestub Eestist välja murda,“ räägib Sepp. Oma toote arendamine ja turundamine on kallis – toote disaini, kvaliteedi ja omadustega on palju tööd. Tootja on nende pikaajaline tarnepartner Malaisias, nii et palju aega võtab sisendi andmine, tagasiside jm suhtlus.

Uued ühekordsed kindad on erilised selle poolest, et vastavad 90% haiglate tehnilistele tingimustele. Corpowear võttis ette kõikide Eesti haiglate kinnaste tehnilised kirjeldused, samuti Soome ja Läti omad. Nii valmis üks pikk tehniline tabel, kuid paraku pole olemas sellist kinnast, mis vastaks kõigile tingimustele. „Sellist kinnast me ei ole maailmas leidnud, mistõttu tegime selle ise. Suudame sellega tabada 90% klientidest,“ räägib Sepp. „Kuna oleme suhteliselt väikesel Eesti turul, oli meil vaja leida hea toode, millega katta väga paljude vajadus.“

Poolteist aastat tagasi avanes võimalus ja Corpowear sisenes korraga nii Soome kui ka Läti turule.

Kui ühekordsete kinnaste tootmise tehnoloogia on üsna keeruline ja investeering kallis, siis kaitsemaskidega nii ei ole. Maskide tootmismaht on kogu maailmas kõvasti tõusnud, mistõttu on maski kui toote hind näiteks Malaisias tehasest ostes täna koroonaeelsest ajast isegi soodsam. Järsult on tõusnud aga transpordi hinnad, nii et lõpphind on kokku ikka sama.

Algus Tartu Kindakeskuse nime all

Corpoweari asutajad Taavi Sepp ja Jan Jaanimäe on Sangari taustaga. Isikukaitsevahendid tundus meestele põnev äri ja nii alustatigi põhitöö kõrvalt Tartus 12 aastat tagasi Kindakeskuse-nimelist äri, algkapitaliks 20 000 krooni. 13–14-tunnised tööpäevad olid normiks, sest ettevõtet käivitati Sangari palgatöö kõrvalt. Poes müüs kaupa ämm, kaupa komplekteeriti ise, samuti tehti ise kulleritööd ja seda üsna hiliste õhtutundideni välja.

Esimese kahe aastaga suudeti väike kliendibaas luua ja vaikselt kasvama hakata. Viie aasta pärast sai Jaanimäe Sangarist ära tulla, sest käibevahendid võimaldasid palga maksmist. Peatselt tuli ka Sepp ära, kuigi palgad olid siis tema sõnul veel sellised, et „hea, kui hing sisse jäi“. Tema meelest ongi õige, et kui firmat alustad, siis tuleb seda alguses teha palgatöö kõrvalt, sest palgakulu on väikeste käibevahendite kõrval liiga suur.

Oma kogemuse järgi teadsid asutajad, mida nad ülemustena teha ei tohi ja kuidas inimesi väärtustada. Seetõttu on neil praegu personali voolavus nullilähedane. „Heaolu on ettevõttes ülitähtis. Proovime pakkuda palju hüvesid: tasuta hambaravi, massaaž, psühholoogid… Ja me ei loe tagumikutunde, loeb tulemus,“ ütleb Sepp.

Corpowear võeti nimeks seoses laienemisega. Ka Tallinnas avati oma esinduspood. Üks huvitav põhjus, miks Corpoweari kogemuse põhjal füüsilist kauplust vaja on, tuleneb Sepa sõnul varustaja ametikohast. Tänapäevastele e-kanalitele ja tasuta tarnele vaatamata on palju selliseid ettevõtteid, millel on varustaja ametikoht, kelle töö ongi ise kaubale järele tulla.