Digiajakiri
Mõtted, lood ja praktilised juhised juhtimisest, ekspordist ja arengust.
- 01Tallinna Linnamuuseumi juhid: loomingulisus aitab muudatusi läbi viia
- 02Kultuuriliidrid arendasid juhtimisoskusi
- 03Suure konkursiga “Kultuuriliider” 3.0 aitab väljakutsetele vastu seista
- 04Anu Kivilo juhitav Arvo Pärdi Keskus kui vaimse vaktsineerimise koht
- 05Siim Rõõmussaar – Sakala 3 Teatrimaja kirglik ja pühendunud tegevjuht
- 06Esper Linnamägi – mõju tunnetamine muudab töö tähenduslikuks
- 07Tervisemuuseumi juht Kadri Rannala julgeb unistada suurelt
- 08SA Virumaa Muuseumid juht Viljar Vissel: kultuurisfääris töötamine ei ole eksklusiivne hobi
- 09Kumu kunstimuuseumi juht Kadi Polli: püüan mitte muutuda bürokraadiks, vaid leida ka loovuseks aega
- 10ERMi arendusdirektor Laura Kipper – meeskonnamängija ja demokraatliku mõttevahetuse pooldaja
- 11Sander Tamm – Vanemuise kontserdimaja kirglik ja teadmishimuline juht
- 12Dagmar Ingi: Eesti Vabaõhumuuseum ei vaja virtuaalreaalsust, meil saab kogeda reaalsust
- 13Siim Saarsen – Ugala lavataguste jõudude juht ja absoluutne fänn
- 14Tartu Uue Teatri tegevjuht Maarja Mänd lavale ei trügi, aga saab ka seal hakkama
- 15Saaremaa Kultuuri juht Tiiu Talvist: kultuurikorraldaja vajab tunnustust ja märkamist
- 16Rakvere Raamatukogu direktor Kaili Õunapuu-Seidelberg: tehnoloogia avas ukse täiesti uude maailma
- 17Merike Kurisoo – hingelt kunstiajaloolane, ametilt Niguliste muuseumi direktor
- 18Viola Läänerand-Moisto: muudatused ühiskonnas muudavad ka meid
- 19Arhitektuurikooli juht Kadri Klementi jagab ruumitarkust ja hindab nutikat huumorit
- 20Kultuuriliider alustas neljanda lennuga: juhtimist õpitakse oma organisatsiooni päris väljakutsete kaudu
Kultuuriliider alustas neljanda lennuga: juhtimist õpitakse oma organisatsiooni päris väljakutsete kaudu
Septembris alustas uus „Kultuuriliidri“ lend. Kultuuriministeeriumi ja Visionest Institute’i koostöös toimuv arenguprogramm toob kokku kultuurivaldkonna juhid, et arendada korraga kolme omavahel seotud tasandit – juhti ennast, tema meeskonda ja organisatsiooni. Keskmes ei ole ainult uute teadmiste omandamine, vaid nende rakendamine oma igapäevatöös.
- 0—Unite for Trade: panime Žõtomõris alguse kohalike äride globaalse arengu uuele peatükile
- 0—Visionest Institute aitab Žõtomõris tugevdada majandust läbi tihedate koostöösuhete ja ekspordivõimekuse hoogsa arendamise
- 0—Unite for Trade äriklubid: partnerluse ja kasvu kultuuri loomine Žõtomõris on alanud
- 0—Lehka Khoda: külastasime tuntud Ukraina sukavabrikut Unite for Trade projekti raames
- 0—Kõik saab alguse inimestest ja kasvab tegudeks: Unite for Trade projekti õppetunnid
- 0—Unite for Trade äriklub Žõtomõris: kuidas „kuum tool“ muutub päris ärilahendusteks
- 0—ESG-valmiduse kasvatamine Ukrainas: kuidas Žõtomõri ettevõtted valmistuvad Euroopa turule sisenemiseks
- 0—Mentorlus praktikas: kuidas programm Unite for Trade aitab ettevõtetel tugevamaks saada
- 0—ÄRIFOORUM ⟩ Mitmekesine koostööpotentsiaal: masinatööstus, tekstiil, põllumajandus ja B2B-turundus
- 0—Ukraina–Eesti B2B-foorumist jätkuläbirääkimisteni: mida ettevõtted kohtumistest kaasa võtsid
- 0—PODCAST ⟩ Toomas Tirs: Ukraina ülesehitamine ei saa oodata sõja lõppu
- 0—GALERII ⟩ Unite for Trade: 13 kuud õppimist ja koostööd Žõtomõri ettevõtjatega
- 0—Sokid Eesti e-poes, teraviljatootja uue turu ootel: Ukraina ettevõtete erinevad ekspordisammud
- 0—Ekspordivalmidus algab ettevõtte seest: mida Ukraina ettevõtjad pärast koolitust teisiti tegid?
- 0—Ljubov Tribun: kuidas ettevõtluskoolitus aitab arendada kogukonnale vajalikke haridusteenuseid
- 0—Koolitus tõi kokku, koostöö viib edasi: kuidas Žõtomõri ettevõtted leiavad uusi partnereid laienemiseks?
- 17Ekspordiplaan on valmis. Mis peab juhtuma, et sellest saaks püsiv äri?
- 21Kuidas koolituskaaslasest sai äripartner?
Ekspordivalmidus algab ettevõtte seest: mida Ukraina ettevõtjad pärast koolitust teisiti tegid?
Üks ettevõte hakkas senisest täpsemalt arvutama tellimuste tasuvust, teine sõnastas, kellele ta oma tooteid pakub, kolmas viis klienditöö tabelitest CRM-i. Žõtomõri ettevõtete kogemus Eesti toetatud Unite for Trade’i programmis näitab, kuidas koolitusel käsitletud teemad jõuavad igapäevastesse juhtimisotsustesse.
EestiPODCAST ⟩ Joosep Põllumäe: kuidas juhtida tiimi üle riigipiiride ilma mikromanageerimiseta? (Elisa)
Kui sa ei näe, kus ja kuidas su inimesed töötavad, millele sinu juhtimine siis toetub? Üks tiim, mitu asukohta. Joosep Põllumäe räägib maatriksjuhtimise õppetundidest.
EestiTöötaja iseseisvus ei tähenda, et juht astub kõrvale
Mõni töötaja soovib oma töös suuremat iseseisvust ja vastutust, teise jaoks võib tunduda see kõige hullema asjana maailmas. Juht peab oskama juhtida mõlemat tüüpi inimesi ja ära tundma, kellele mida ja millist tuge nad vajavad.
EestiKuidas suvel tiimiga midagi suurt ära teha (nii, et jõuaks ka puhata)?
Suvine töökorraldus pakub sageli tavapärasest rohkem paindlikkust, kuna rutiinseid töölõike on vähem kui muul ajal. Samas on see just seetõttu ka suurepärane aeg keskenduda mõnele konkreetsele projektile või eesmärgile ning viia koos tiimiga ellu midagi suurt ja ägedat, kirjutab Joosep Põllumäe, Elisa grupi meelelahutuslahenduste juht.
JuhtimiskogemusMiks ma juhina julgustan tiimis eriarvamusi?
Sageli püütakse ettevõtetes iga hinna eest eriarvamusi vältida, sest need lõhuvad ühtsust ja tekitavad tiimis paksu õhku. Aga mis oleks, kui paneksime eriarvamused enda kasuks tööle?
PODCASTPODCAST ⟩ Puhkus on töö osa: kuidas juht päriselt end välja lülitab?
Puhkus ei ole preemia „kui kõik tööd saavad tehtud“, vaid sama loomulik ja kohustuslik osa tööst kui tulemuste saavutamine, selgitab Kristina Judina, kes on Elisa Eesti teeninduse valdkonna juht.
JuhtimiskogemusJuhtide juht vajab pikka vaadet ja oskust hoida fookust
Hea juhtide juht ei juhi oskuslikult ainult teisi, vaid ka iseennast.
EestiMentori töö ei ole anda valmis vastuseid
Kõige enam arendab uues rollis alustavat töötajat toetavas ja turvalises keskkonnas ise vastuste leidmine.
Eesti50+ naised, tehisaru ja nähtamatus: miks me ei tohi end ise nimekirjast maha tõmmata
50+ naised ei ole ei “liiga vanad” ega “ajast maha jäänud” – nad on Eesti üks suuremaid kasutamata varasid.
JuhtimineKaisi Kask: coachiv juhtimine ei tähenda vastuste vältimist, vaid paremate küsimuste küsimist
Coachivat juhtimist peetakse üldjuhul pehmemaks ja inimlikumaks juhtimisviisiks. Tegelikult ei ole see aga vastand tulemuslikkusele ega juhile omasele otsustamisele – coachiv juhtimine eeldab juhilt hoopis rohkem teadlikkust ja vastutust kui käskudel põhinev juhtimisstiil.
EestiPODCAST ⟩ Merike Stadnik: naisjuhid võiksid lihtsalt rohkem nähtavad olla
Merike Stadnik alustas juhina 14 aastat tagasi olukorras, kus tal polnud inimeste juhtimise kogemust, aga tuli astuda kogenud meesjuhi jäetud kingadesse – noore naisjuhina valdkonnas, mida peetakse pigem „meeste mängumaaks“.
12 / 537 artiklit
Uued lood otse postkasti
Aeg-ajalt teateid juhtimisest, ekspordist ja meie välitööst. Ei mingit spämmi.