Eiffeli torn 130! Palju õnne!

Prantsusmaa pealinna Pariisi sümbol Eiffeli torn (La tour Eiffel, pr k), mille ehitustööd toimusid aastatel 1887–1889, saab tänavu 130-aastaseks. Teraskonstruktsiooniga torn, mis omal ajal oli väga uudne, on koos raadio- ja televisioonimastiga 324 m kõrge.

Torn koosneb 18 038 detailist, mille ühendamiseks kulus ligikaudu 2,5 miljonit neeti. Ehitus- ja montaažitöödest võttis osa 150–300 meest. Iga seitsme aasta järel saab torn uue värvkatte, milleks kulub 60 tonni värvi.

Tornist rääkides kerkib alati esile insener Alexandre Gustave Eiffeli nimi. Tegelikult tegid esialgse projekti kaks tema firma inseneri Maurice Koechlin ja Emile Nouguier, kes olid valmis selle esitama maailmanäituse jaoks korraldatud ehituskonkursile. Eiffel polnud hankest eriti huvitatud ja saatis insenerid arhitektuuriosakonna juhi Stephen Sauvestre’i juurde. Sauvestre tegi projekti mitmeid muudatusi ja siis liitus ettevõtmisega ka Eiffel, ostes ära selle patendi.

Kaevetöödega alustati ehitusplatsil 28. jaanuaril 1887. Enam kui aasta hiljem ehk 11. aprillil 1888 valmis torni esimene, 14. augustil 1888 teine korrus. Viimane korrus valmis 31. märtsil 1889 – kaks aastat, kaks kuud ja viis päeva pärast ehitustööde algust. Just sel päeval heiskas Eiffel torni tippu Prantsusmaa trikoloori, nimetades oma loomingu „300 meetri torniks“.

Kui n-ö tähtsad isikud lubati torni 31. märtsil, siis tavainimesed pääsesid sinna alles 6. mail 1889, aga kuna liftid veel ei töötanud, tuli tippu jõudmiseks läbida 1665 trepiastet. Liftid alustasid tööd 26. mail 1889.

Kuni 1930. aastani, mil New York City’s valmis 318,9 meetri kõrgune (koos antennidega) Chrysler Building, oli Eiffeli torn maailma kõrgeim ehitis.

Eiffeli torn ehitati 1889. aasta maailmanäituseks, et tähistada 100 aasta möödumist Prantsuse revolutsioonist.

Allikad: www.toureiffel.paris ; www.indiatoday.in ; www.businessinsider.com