14. mai 2014 · 8 min· Uuendatud 1. juuni 2026

Jeanne d'Arc. Müstiline talutüdruk, kes päästis Prantsusmaa

Veel samal teemal:

Autor

Erkki Bahovski Loe rohkem sellelt autorilt

Prantslastele on 8. mai riiklik püha. Nimelt sel päeval aastal 1429 põgenesid Inglise kuninga väed 17-aastase tütarlapse eest ning Orleansi linn sai vabaks. Sellest algas Prantsusmaa uuestisünd, aga vähe sellest: kui Jeanne d’Arci ei oleks olnud, poleks meil suure tõenäosusega ka Prantsusmaad. Kirjutab Erkki Bahovski. Euroopa ajaloos pole vist müstilisemat tegelast kui Jeanne d’Arc (kui […]

Prantslastele on 8. mai riiklik püha. Nimelt sel päeval aastal 1429 põgenesid Inglise kuninga väed 17-aastase tütarlapse eest ning Orleansi linn sai vabaks. Sellest algas Prantsusmaa uuestisünd, aga vähe sellest: kui Jeanne d’Arci ei oleks olnud, poleks meil suure tõenäosusega ka Prantsusmaad. Kirjutab Erkki Bahovski.

Euroopa ajaloos pole vist müstilisemat tegelast kui Jeanne d’Arc (kui just välja arvata Grigori Rasputin, kes on müstilisuselt võrdväärne). Lihtne talutüdruk, Orléansi neitsi, kes tõusis Prantsusmaa etteotsa ja päästis selle saja-aastases sõjas Inglismaaga. Kangelastegudele kutsuvad hääled, ebaõiglane surm märtrina, hilisem pühakuseisus ning tema tegelaskuju prantsuse ja ka maailma massikultuuris on asjad, millest on raske mööda vaadata. Ent otsigem vastust kahele küsimusele, mida on muidugi küsitud enne meid ja küsitakse pärastki, kuid mis on Jeanne’i ja Prantsusmaa seisukohalt olulised.

Esimene küsimus: kuidas ikkagi oli võimalik, et täiesti tundmatu talutüdruk, kes ei osanud lugeda ega kirjutada, jõudis Prantsusmaa kuninga juurde ja sai juhatada Prantsusmaa sõjaväge?

Lugupeetud lugeja võiks ette kujutada praegust olukorda – kas Eesti armeed saaks juhtida inimene, kes tuleb sõna otseses mõttes metsast ja räägib kõigile, et kuuleb hääli?

Vastus sellele küsimusele peitub tegelikult ühes sõnas – sõda. Prantsusmaal möllas saja-aastane sõda (kokku kestis see 1337–1453), mis oli puhkenud pärilusõiguste pärast Prantsuse aladele. 1415. aastal oli Inglise kuningas Henry V purustanud prantslased Agincourt’ i lahingus ja senine sõja käik oli sundinud prantslasi taanduma ning loovutama inglastele üha rohkem põhjapoolseid Prantsuse alasid. Prantsusmaad valitses dofään Charles VII, kes oli veel kroonimata.

Pilt oli prantslastele suhteliselt lohutu: 1422-1435 kontrollis Prantsusmaad kolm jõudu: Henry VI valitses oma asemiku Bedford Johni kaudu Rouenist Normandiat ja Akvitaaniat. Burgundia hertsog Philippe Hea kontrollis Henry VI nimel Pariisi ning Ida-ning Põhja-Prantsusmaad. Burgundia ja Inglismaa olid seega liitlased.

Loire’i jõest lõunas valitses siis veel kuningaks kroonimata Charles VII. Tema väed, ehkki suuremad kui inglaste omad, olid selge liidrita (prints polnud sõduritele innustav eeskuju) ja vähem lojaalsed oma valitsejale kui inglased. Sõnaga: Prantsuse kuningakoda oli suurtes raskustes, vaba Prantsusmaad oli järele jäänud vaid käputäis provintse.

1428. aastal olid inglased asunud piirama Orléansi linna Loire’i jõel, mis oli tähtis ühenduskoht. Prantslased pidid iga hinna eest suutma piiramise lõpetada, kui nad tahtsid, et nende riik üldse säiliks. Selline oli olukord, kui mängu astus Jeanne.

12–13-aastaselt (andmed on erinevad) taevaseid hääli kuulma hakanud Jeanne suutis veenda oma onu, et too viiks ta kohalike võimude juurde, kus ta andis oma häälte kohta ülevaate sealse kindluse komandandile Sir Robert de Baudricourt’le. Tütarlaps rääkis, kuidas talle ilmutas end Püha Katariina, kes ütles, et ta peab ajama inglased Prantsusmaalt välja ja kroonima troonipärija Charlesi Reimsi katedraalis kuningaks. Vana sõjamees ei tahtnud seda algul uskuda, kuid 17-aastase Jeanne’i täpsed ettekuulutused hämmastasid teda ning ta saatis tüdruku dofääni juurde. Linnarahvas pani raha kokku ja ostis Jeanne d’Arcile hobuse ning meesterõivad.

Charles VII pani väidetavalt tütarlapse võimed alustuseks proovile, peites end ise palee saalis rahva sekka. Niikuinii peab ta kuninga järeltulijaks kedagi teist! Kuid Jeanne d’Arc läks otse Charlesi juurde ja ütles: „Jumala nimel, üllas prints, kuningas olete teie ja mitte keegi teine!“

Jeanne lubas lõpetada Orléansi piiramise, kui Charles laseb ta armee etteotsa. Charles oli rabatud, kuuldes, kuidas Jeanne kõneles asjadest, mida väidetavalt teadis ainult kroonimata kuningas ja jumal.

Kuid Charles ei võtnud midagi ette. Ta lasi Poitiers’is teadlastel Jeanne d’Arci lähemalt uurida. Ja sealsed teadlased võtsid asja tõsiselt. Selgus tõepoolest, et Jeanne d’Arc oli moraalselt kõlbeline, tundis katekismust ning alustas oma hommikut missaga.
Lugu häältega käis teadlastel küll üle jõu, aga nad nentisid, et selles pole ka midagi ketserlikku. Ning ka tema neitsilikkus leidis kontrollimisel kinnitust. Tuleb silmas pidada, et neitsilikkusel oli tol ajal tohutu tähtsus – see andis Jeanne d’Arcile pühaliku oreooli.

Jeanne d’Arci tee kuningliku sõjaväe etteotsa oli nüüd vaba.

Biograafid rõhutavad siiski ka seda, et selleks ajaks oli Jeanne’i ilmumine ilmselt kuningakojale ainus lootus: „Pärast aastaid alandavaid lüüasaamisi oli Prantsusmaa nii sõjaline kui ka tsivilistidest juhtkond demoraliseerunud ja usalduse kaotanud. Kui dofään Charles rahuldas Jeanne’i palve sõjavarustuseks ja pani ta oma armee etteotsa, pidi tema otsus põhinema suurelt osalt teadmisel, et igasuguseid tavapäraseid, ratsionaalseid võimalusi on püütud kasutada ja need on ebaõnnestunud. Üksnes oma meeleheite viimastes tõmblustes režiim pööraks tähelepanu kirjaoskamatule tüdrukule, kes väitis, et teda „suunab sõjaväge juhtima ja võiduni viima jumala hääl“.

Meenutagem siiski, et keskajal olid imed tavaline osa maailmapildist ja suurelt osalt põhineski pühakute kultus imede tervendaval jõul.

Kuidas ta suutis armeed juhtida?!

Teine küsimus, arvestades edasisi sündmusi, on selline: kuidas oli Jeanne d’Arc ülepea võimeline juhtima armeed?

Ehkki keskaja sõjapidamine oli võrreldamatult lihtsam kui tänapäeval, mil sõda juhitakse arvutite abil ühendstaabist ja mitmete väeliikide koordineerimine nõuab suuri oskusi, oli ka keskajal selleks vaja kindlaid eeldusi. Kust võttis 17-aastane talutüdruk need oskused?

Kaasaegsed tunnistajad viitavad Jeanne’i oskustele sättida enne lahingut paika suurtükid, koondada väed ja ratsutada keset lahingumöllu. Ent tema lapsepõlvesõbrad ei mäleta teda hobuse seljas. Väidetavalt võis Jeanne saada sõjalist väljaõpet varem esimeselt lahingukaaslaselt Bertnard de Poulangylt, kuid üldiselt jääb see küsimus vastamata, kui just mitte uskuda imesid.

Johan Huizinga nendib lihtsalt: „Tänapäeva sõjaasjanduses (artikkel pärineb 1925. aastast – E. B.) oleks selline strateegiline võimekus harimatu maatüdruku puhul kindlasti uskumatu. Kuid nende aegade lihtsates oludes oli sõjapidamisanne veel suurel määral terve mõistuse asi ja pole põhjust pidada sellise ande olemasolu Jeanne d’Arcil võimatuks, arvestades ka tema geniaalset isikut“.

Lisaks kuninga veenmisele ja sõjapidamisoskustele pidi Jeanne suutma sütitada ka teisi väejuhte ja sõdureid. Tegelikult ei lastud teda kuninga nõukogusse, mis langetas sõjalisi otsuseid, kuid tema ettekuulutusi kuulati. Vastupidiselt Caesarile oli Jeanne korruptsiooni vastand – nagu öeldud, Charles VII kolleegium oli ta kuulutanud moraalselt puhtaks ja ehkki on spekuleeritud, kas tema õige ajalooline välimus oli ilus ja seega kas väejuhid võisid tema vastu tunda mingisugust seksuaalse alatooniga tõmmet, on siiski leitud, et nii see polnud.

Huizinga tsiteerib Bernard Shaw’d, kelle järgi nad kartsid teda liialt, et temasse armuda. „Ehk võiks ka öelda: tema täiesti pahaaimamatu ühele sihile keskendatus tekitas aukartust, mis väljendus suures häbitundes. Tema juuresolekult talitseti oma himusid, hoiduti vandesõnadest ja kõlvatust keelest. Kes ei suuda uskuda, et ülev isiksus võib avaldada sellist mõju, mis teeb erandist reegli, ei hakka Jeanne d’Arci kunagi mõistma,“ nendib Huizinga.

Edasine on ju teada: Jeanne juhtimisel ajavad prantslased minema inglased Orléansi alt. Inglise väed ei toibu sellest, et üks külatüdruk neid võitis. Algab Prantsusmaa uuestisünd.

Sõjakunsti seisukohalt oli Orléansi päästmine ka ses mõttes oluline, et kuningakoda hakkas senisest rohkem mõtlema regulaararmee peale, mida võis usaldada. Senised palgasõdurid polnud just kõige usaldusväärsemad liitlased. Juba 1439. aastal võttis parlament vastu seaduse, et viia sisse eraldi maks regulaararmee ülalpidamiseks.

Seejärel viib Jeanne kuninga Reimsi, kus Charles VII kroonitakse 17. juulil 1429. Olgu öeldud, et Reims asus vaenlase territooriumil ning Charles viivitas kaua, enne kui julges Jeanne d’Arciga sinna teele asuda. Aga kohale ta jõudis ja tol päeval pidutses kogu vaba Prantsusmaa.

Ent Pariisi ei õnnestu enam 1429. aastal septembris vallutada, burgundlased vangistavad Jeanne’i 1430. aastal ja annavad üle inglastele. Prantsuse väed ei suuda või ei taha teda vabastada ja nii põletataksegi Jeanne ketserina tuleriidal Rouenis 30. mail 1431. On ka väidetud, et pärast kuninga kroonimist Reimsist oli Jeanne oma rolli täitnud – inglaste lootused Prantsusmaa vallutada olid nullitud ja säärast fanatismi polnud enam vaja.

Charles VII hingele jäi aga see kõik ilmselt kripeldama ning 1456. aastal toimus Jeanne’i rehabilitatsiooniprotsess, kus ta õigeks mõisteti. 1920. aastal sai temast pühak.

Peamised allikad Jeanne’i kohta pärinevadki sellest kahest kohtuprotsessist ja ajaloolist tõde on raske määratleda. Ent on selge, et aastail 1429–1431 oleks Prantsusmaa saatus ilma Jeanne d’Arcita võinud kujuneda hoopis teistsuguseks. Selle eest, et Prantsusmaa jäi Inglismaast vallutama, tuleb tänada Jeanne erakordsust ja geniaalsust. Olgu selleks siis imed või lihtsalt inimlik juhus ajaloolisel hetkel.

***

Lühike elulugu

u 1412 – Jeanne sünnib Domremys
1415 – Agincourt’ lahingus purustavad inglased Prantsuse sõjaväe
1422 – surevad Inglise kuningas Henry V ja Prantsuse kuningas Charles VI
1428 – Jeanne esimene külaskäik Vaucouleurs’i; kohtumine Baudricourt’iga
1429 – kohtumine Charles VII-ga, Orléans’i piiramise lõpetamine, edukas sõjakäik Reimsi, Charles’i kroonimine
1430 – burgundlased vangistavad Jeanne’i Compiegne’is ja annavad üle inglastele
1431 – kohtuprotsess, põletatakse tuleriidal
1456 – rehabilitatsiooniprotsess
1920 – kuulutatakse pühakuks

Johan Huizinga:

„Juba ammugi on tähele pandud, et Jeanne d’Arci loo kirjanduslik töötlemine, mille paljud on söandanud ette võtta, pole tegelikult iial õnnestunud. Ei ole olemas kunstiteost, mis kujutaks seda figuuri kõigi tulevaste sajandite tarbeks. Seda on [Shaw] „Saint Joan“ niisama vähe kui [Schilleri] „Die Jungfrau von Orléans“, ja täiesti kindlalt pole seda François Porché „La virge au grand cœur“, mida mängiti mõnda aega Pariisis (pooleldi protestina „Saint Joani“ vastu).

Milliseid lehekülgi võib lugeda Jeanne d’Arci kohta? Ennekõike Michelet’d. Võib ju eelistada Anatole France’i, seda skeptikut või pigem uskumatut, või Monsignore Touchet’d, kes aastatepikkuses pühendumuses on ise kanoniseerimisprotsessis osalenud, või Gabriel Hanotaux’d, kes tahtis ehitada silda ratsionalistide ja katoliiklaste vahele – nendes kirjatöödes, mis tahavad pakkuda puhtalt ajalugu, otsib ka laiem publik Orléansi neitsit.“

Kasutatud kirjandus

Hans Delbrück „Medieval Warfare“, University of Nebraska Press 1990 Dictionary of the Middle Ages, Thomson&gale 2004
Historic World Leaders, gale Research Inc. 1994
Johan Huizinga „Kultuuriajaloo ülesanne“, Tallinna Ülikooli kirjastus 2013
Michel Lamy „Jeanne d’Arc. Müüt ja tegelikkus“, Tänapäev 2002
Robin Neillands „The Hundred Years War“, Routledge 2001
The New Cambridge Medieval History, Cambridge University Press 1998
Fanny de Sievers, „Surra, kui oled veel noor“, Vikerkaar, 5/1988
Wikipedia: http://en.wikipedia.org/wiki/ Jeanne_d%27Arc

Pilt: “Joan of arc miniature graded”. Derived from original commons upload at which is now in the history version: 01:39, 13. 8. 2005Colour-graded to reveal more detail using GIMP software “curves” tool / Avalik omand / Wikimedia Commons – https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Joan_of_arc_miniature_graded.jpg#/media/File:Joan_of_arc_miniature_graded.jpg

Märksõnad

#Erkki Bahovski

Jaga

Jeanne d'Arc. Müstiline talutüdruk, kes päästis Prantsusmaa

Esimene küsimus: kuidas ikkagi oli võimalik, et täiesti tundmatu talutüdruk, kes ei osanud lugeda ega kirjutada, jõudis Prantsusmaa kuninga juurde ja sai juhatada Prantsusmaa sõjaväge?

Teine küsimus, arvestades edasisi sündmusi, on selline: kuidas oli Jeanne d’Arc ülepea võimeline juhtima armeed?

Lühike elulugu

Kasutatud kirjandus

Uued lood otse postkasti