Koroonaviirus: juhi uus kuub

Kuidas kohaneda äris, kui meid kõiki on tabanud erakordne digijuhtimise ajastu? Kõikidel tasanditel, alates maailma tervisest kuni iseenese sisemise vaimse tasakaaluni. Margit Raid, kes on konsultandina nõu andnud paljudele organisatsioonidele ja juhtidele, sh kriisiaegse juhtimise teemal, kirjutab lähemalt.

***

Pilt, kus (juhtimis)tiimid peavad iganädalasi koosolekuid või juht käib tiiru-kaks maja peal, et inimestega näost näkku suhelda, et ettevõtte rütmi tunnetada, on juba nostalgiamaiguline.

Meil on kevad 2020. Põletavateks märksõnadeks on rütmita ning ajamahukad zoom-kõned, koostöö pere ja töö ühisvõnkes, ettevõtte kultuuri säilitamine, iga päev või lausa iga tund ette tulevate eriolukordade lahendamine ettevõttes, oma mõtte- ja juhtimisviisi muutmine…  

On neid, kes on asunud rääkima 2008. aasta kriisi õppetundidest. On neidki, kes viibutavad näppu, et „mis ma teile rääkisin“. Juhi ees on peaaegu võimatuna näiv ülesanne: ta ei saa endale lubada valesid otsuseid ja ta peab need otsused mingil moel viima oma töötajateni. Ta peab hakkama kohe digisotsiaalseks. Jah, tehnoloogilised võimalused selleks on endiselt olemas ja huugavad rohkest kasutamisest, aga neid tuleb nüüd kasutada eriti targalt. 

Praegu majanduses toimuv ei jäta enam juhtidele aega kronoloogilisi me-ka-siin-stiilis-lugusid ümber jutustada. Keskenduda tuleb lühemale ja selgemale sõnumi edastamise formaadile. Pikale sissejuhatusele ega ka digireas oma jutujärjekorra ootamisele ei ole enam ei aega ega ruumi. 

Viis sellekevadist nõuannet juhtidele:

• Sõnasta selgelt teemafookus enne videokoosolekut. Mis on see, mis tuleb ära otsustada? Nii sead fookuse ja otsuse ootaja võtab vastutuse. Mõtesta ajaliin ühe kõneleja kohta, vajadusel tee seda paindlikult. Nüüd tuleb osavalt kombineerida pehmeid ja tugevaid juhtimisvõtteid ja kasutada kaugjuhtimisel empaatiat, kus vaja.

• Kehakeele mõju kommunikatsioonis ei ole kusagile kadunud, nii et pane ennast valmis kiirete videoülesastumiste lainele. Filmida võib õues, autos vm. Korralda nii, et need sõnavõtud oleksid järelvaadatavad sinu ettevõtte siseveebis.
  
• Korralda nii, et digikoosolijaid oleks maksimaalselt kaheksa, muidu ei jõua kuulata. Või kasuta minigruppe idee arutlemisel ja pärast kuulake arvamused laiemas ringis üle. Märka oma videokõnedes ja kirjalikes sõnumites, millal kasutada kindlat kõneviisi ja millal tinglikku, ning võta endale julgus öelda vahel ka: „Ma ei tea.“

• Kogemus ütleb, et eriti hästi toimivad nn paaristandemiga esitlused sõnumi edastamisel.

• Korraldusi andes ära takerdu ümberjutustavasse sõnapilve, kinnita oma sõnumit kehakeeles, talitse rahutust teadliku hingamise kaudu, hoia pilkkontakti, pea pause.

Kokkulepete ajastu murrab truudust. Pikalt kaalutletud plaanid hajuvad, ideede ja ajurünnakute mõiste muutub. Kahepäevased väljasõidukoolitused samuti. Nagu ka organisatsiooni traditsiooniline struktuur. Nüüd on fookuses ühise inforuumi hoidmine, info liikumine, analüüs, kiirus, jätkusuutlikkus, mõju…

Rahutu aeg majanduses toob esile otsustaja psühholoogilise suutlikkuse. Amy Edmondson, Harvardi psühholoogiaprofessor, tõi oma raamatus „Teekond hirmuvaba organisatsioonini“ kõnepruuki terminid psühholoogiline turvalisus, otsuste ohutus. Lahti seletatuna: milline on organisatsiooni norm, kui tuleb avaldada arvamust pingul suhete korral, sõltumata hierarhiaskaalast; millal julgetakse kaotuse vastumeelsusest läbi tulla ja lõpetada jaanalinnu mentaliteet; kuidas hallatakse nähtavate ja nähtamatute seoste rägastikku.

Mõtle hoolega läbi ja pane kirja, millised otsused ja teemad on hetkel ajakriitilised. Millised on need, mis saab edasi lükata? Millised on need, mis on väga suure mõjuga lühi- või pikas perspektiivis? Kui seal on midagi, mis kuulub sildi alla vähe aega / suur mõju, siis koonda vastavad jõud, sõlmi uued kokkulepped (ka partneritega). Ning selleks, et hoida tasakaalu igal tasandil, on praegu just see aeg, mil kasutada mentorlust, coach’i ja ka saatana advokaati – kedagi, kes seab otsuseid kahtluse alla, toob välja vasturääkivaid fakte, kahtleb otsuste taga olevas loogikas (tehes seda muidugi konstruktiivse kriitika korras).