Majanduslikult ebakindlal ajal on vahel esimene instinkt tõmmata kulukad IT-investeeringud koomale ning kuhjata kõhu alla kõike, mida annab. Tegelikult tasuks enamasti talitada vastupidi: kui trend tundub kulgevat allamäge, on aeg teha muudatusi ja pöörduda tehnoloogiliste lahenduste poole. Kirjutab Elisa Eesti ärikliendiüksuse juht Artur Praun.
Kriisisituatsioonis on alati keeruline reageerida. Kui kõik varem rohelises olnud numbrid muutuvad ühtäkki punaseks, hakkavad lööma häirekellad ja vaikimisi võtab üle kaitsepositsioon. Selle käigus tõmmatakse tihti pidurit ka kõigile suurematele kulutustele alates turundusest ja lõpetades IT-lahendustega.
Sel lähenemisel on küll mõnel juhul alust, kuid samas on nii lihtne endale nõnda jalga tulistada. Kõik investeeringud tehakse mingi tulu teenimiseks ja kui nice-to-have kulutustele raskel ajal tõesti kohta pole, siis efektiivsust, müüki ja kasvu toetavatesse lahendustesse tehtavad investeeringud peaksid olema endiselt kriitiliste tegevuste eesotsas.
Kindlasti on see koht, kus tasub korra hingata, olukord ära kaardistada, probleemid-lahendused läbi analüüsida ning prioriteedid paika seada. Näiteks IT võib olla see koht, kus otsustada, et arvutipargi väljavahetamise asemel tuleks investeerida töökindlama veebipoe väljaehitamisse või digitaliseerimisse. Kindlasti ei tasu võtta seisukohta, et IT on kulu ja see tuleb kogu väega maha suruda. On vaja lihtsalt leida õige fookus.
Su konkurendid mõistavad seda
Viimaste kriiside ajal on selgelt näha olnud, et samal ajal kui mitmed teised valdkonnad kannatavad, annavad tehnoloogiafirmad teada rekordilistest tulemustest. Selle taga on järjest laienev arusaam, et rasked ajad on innovatsiooni veduriks. Ajale jalgu jäänud lahendused on vaja millegi modernsemaga asendada, vastasel juhul kasvavad ebavajalikud kulud veelgi, konkurentsieelis langeb ning maailm jookseb eest ära.
Ettevõtetes on eri mõjuga projekte, millele tasuks keskenduda. Kindlasti tasuks esimeses järgus noppida madalal asetsevaid õunu, näiteks teha ära kiired automatiseerimised ja protsessi muudatused, et anda töötajatele rohkem aega päriselt tulusate tegevuste jaoks. Teisalt tasuks vaadata laiemat pilti ja üritada mõista, millist reaalset tulu võiks üks või teine IT-lahendus ettevõttele tuua ning mis aja jooksul jõutakse tasuvuseni.
Hea näide on paberil või muul ebaefektiivsel viisil tehtavad liigutused (andmete sisestamine, raportite genereerimine vms). Ka väiksemaid digilahendusi juurutades on võimalik vabastada kogu inimese tööaeg, mis võimaldab tal enda kanda võtta mõne suurema väärtusega rolli. Tavapärasemal juhul saab aga peaaegu kõigi tööajast maha võtta mõned kümned minutid ebaefektiivset käsitsitööd.
Samas tasub kindlasti kaaluda ka ambitsioonikamaid investeeringuid. Näiteks kui seni on ettevõtte müüki hallatud meili teel, siis on hea välja arvutada, kui palju rohkem kliente oleks võimalik teenindada, kui müügi- ja laohalduse jaoks oleks kasutusel sobilik tarkvara. See on küll harilikult suur investeering, aga kui nii saaks iga kuu 30% rohkem müüki teha, jõutakse tasateenimiseni üsnagi kiirelt.
Niisamuti on vaja kaaluda, kas võtta ette suuremad investeeringud oma IT-taristus. Aeglane või ebastabiilne veebileht, pidevalt maas olev server või tõrkuv sisevõrk ei tee kellegi tööd efektiivsemaks. Kui need probleemid on silmanähtavad ka kliendile, piirab see teenimisvõimalusi sealtki. Iga väike tükk loeb!
Mõistagi pole olemas ühtset valemit, mille järgi tormilisest ärimerest läbi purjetada. Iga ettevõte on oma nägu, igaühel on omad mured ja ajalooline taak, kuid senised kogemused näitavad, et enamasti ei ole IT-investeeringute miinimumi tõmbamine pikas perspektiivis mõistlik valik.
