Dr Lauri Maisvee töötab Fertilitase erahaiglas kõrva-nina-kurguarsti ning pea- ja kaelakirurgina, lisaks on tema vastutusala haigla igapäevane juhtimine. Tänaseks on tal Fertilitases täis tiksunud juba 20 aastat. Dr Maisveega rääkis Kerttu Kongas.
Saabun Viimsis asuvasse Fertilitasesse ühel kevadsombusel päeval. Eesti suurim ja pikima ajalooga erahaigla sai tänavu mais 30-aastaseks. Soovin dr Maisveele õnne! On, mida tähistada – ta on ju enamiku sellest ajast koos haiglaga ühte sammu käinud.
Alustame kohe päris algusest. Dr Maisvee esmane huvi meditsiini vastu pärineb ilukirjandusest, kui ta luges Erich Maria Remarque´i raamatut „Triumfikaar”, mille peategelane Ravic oli väga võimekas ja romantilise meelega arst. Hiljem lisandus Maisvee hea sõbra isa, tunnustatud arsti Ants Haavel seeniori mõju.
„Olin umbes 17–18aastane, kui olime kord koos Antsu ja teiste sõpradega Saaremaal. Ants oli Kuressaare haigla kirurgiaosakonna juhataja ja hinnatud arst. Olime poistega nende suvilas Mändjalas, saunatasime ja rääkisime juttu. Äkki tuli kiirabiauto Antsu isale järele ja viis ta haiglasse. Mõne tunni pärast tuli ta tagasi, rääkis, mis oli juhtunud ja kuidas ta inimest aitas, ning istus siis rahumeeli saunas edasi. See tundus nii uskumatu! Pärast seda tekkis mul juba konkreetsem huvi meditsiini vastu. Teisi arste meil perekonnas siis polnud – praegu õpib küll minu poeg arstiks. Olen talle alati öelnud, et loe see „Triumfikaar” läbi ja siis vaatame,” räägib Maisvee muheledes.
Fertilitas– Eesti meditsiini teenäitaja
Fertilitase ja Maisvee ühine lugu algas 2003. aastal, mil haigla oli teelahkmel. Koht, kus haigla asus, erastati, kuid üürisuhe uue omanikuga ei klappinud ja seega oli vaja haiglale uus asukoht leida. Selleks oli vaja lisakapitali investeeringuteks. Nii tuldi oma seltskonnaga Fertilitase toonasele juhile dr Ivo Saarmale partneriks.
Pärast seda on haigla pidevalt edasi arenenud, olnud paljudes asjades teenäitaja ning mingites valdkondades isegi unikaalne. Maisvee täpsustab: „Näiteks oli Fertilitas üks esimesi keskusi, kus alustati edukalt kehavälise viljastamisega, ja kindlasti on meil suur roll selles, et tänaseks on peresünnitus täiesti loomulik ja tavapärane. Meie majas on esimesena Eestis läbi viidud ka kõri mikrokirurgia teatud raviprotseduure. Konkurents oli tol ajal (nullindad – toim) teistsugune ning sellises mahus investeeringuid ei julgetud väga ette võtta, nagu meie tegime.”
Fertilitase meditsiini tehniline tase on Maisvee sõnul väga hea. „Erameditsiini ettevõtted peavad kõik vajaliku täies mahus ise investeerima. Avaliku sektori haiglatel on teatud investeeringuteks võimalik saada struktuurifondide, valitsuse või omavalitsuse tuge, mis muudab mingil määral ka haigla majandusmudelit. Me ei konkureeri riigihaiglatega kõrgriski ja ülimahukate investeeringute vajadusega erialade osas nagu näiteks kõrgema etapi intensiivravi ja põletusravi – need on sisuliselt riikliku julgeoleku teemad. Ega neid erialasid ei ole meile pakutud ka ja tegelikult ongi hea, et need on riigi tagatud,” räägib Maisvee.
Fertilitas areneb aga jõudsalt edasi. „Tõstame pidevalt eriarstiabi kvaliteeti ja püüame enda pakutavate erialade teenuseid laiendada. Eestis on see aga kõik paljuski inimestes kinni. Kui tekiks näiteks hüpoteetiline soov laste südamekirurgiat arendama hakata – ja Eestis on vaid mõned inimesed, kes seda oskust valdavad –, siis peaksime need arstid Tartu Ülikooli kliinikumist ära kutsuma. Piltlikult tähendab see kuskilt klotsi ära võtmist, reaalne arstiabi kättesaadavus ei parane. Inimestest on suur puudus – see on Eestis põhiprobleem. Noorem põlvkond ei taha enam teha valveid ega ka ennastunustavalt tööd. Ka välismaalt tööjõu sissetoomine ei ole lihtne. Saaksime tuua arste näiteks Ukrainast või mujalt, aga nad ei oska keelt ega ole meil residentuuri läbinud. See tähendab, et nad peavad üldarstina töötama ning keegi peab neile tõlgiks olema.”
Per aspera ad astra, erameditsiin!
Erameditsiinist rääkides toob Maisvee heaks edulooks näiteks hambaravi, mis on Eestis valdavalt erameditsiini hallata, v.a Tartu Ülikooli kliinikumi hambaravi osakond ja võib-olla mõni üksus veel. „Praegune süsteem töötab juba 30 aastat suurepäraselt. Lisaks suudame hambaraviteenust eksportida – soomlased on aastate jooksul palju käinud siin oma hambaid ravimas. Erameditsiin pakub head teenust nii günekoloogia, ortopeedia, silmakirurgia, reproduktiivmeditsiini kui ka kurgu-nina-kõrvahaiguste erialal ja seda kuni keerukate kõrgtehnoloogiliste operatsioonideni välja.”
Arengusuunaks on järjest suurem spetsialiseerumine ja päevakirurgia. Kirurgiline ravi muutub vähem invasiivsemaks. Isegi lahtist südamekirurgiat asendatakse teatud juhtudel veresoone kaudu tehtavate protseduuridega. Haiglaravi läheb üha lühemaks, mis tähendab, et plaanilised tegevused muutuvad efektiivsemaks, kiiremaks ja inimese jaoks paremini talutavamaks, mugavamaks. Kiiresti paranevad ka infotehnoloogiline taust ja radioloogilised kuvamisuuringud. Kõik meditsiinimasinad lähevad aina paremaks ning uurimisvõimalused paranevad. „Järjest enam on võimalik arendada ennetavat meditsiini, et inimesed haigeks ei jääkski. Sõeluuringute süsteem võimaldab avastada haigusi varajases staadiumis – on suur vahe, kas saad haigusele jälile varajases faasis või hiljem,” lisab Maisvee.
Meditsiini areng on sageli vajaduspõhine
Taseme mõttes on Maisvee hinnangul Soome meditsiin maailma täielik tipp. „USAs veavad meditsiini arengut sealsed ülikoolid. Käisin 2012. aastal San Franciscos oma kursuseõel ja heal sõbral Liina Põdral külas. Ta töötab sealses ülikoolis radioloogia professorina, tema meelisvaldkond on magnetresonantsuuringud ja ultraheli, eriti nendega seonduv reproduktiivsustemaatika, günekoloogia jms. Juba kümme aastat tagasi oli neil seal kasutusel tehnoloogia, mille abil saab südamerikkega lootel läbi ema veenide ja nabanööri loote südames vajaliku protseduuri läbi viia.“
„Lisaks ostavad USAs armee, lennuvägi ja NASA ülikoolidelt meditsiiniprojekte ning esitavad neile konkreetseid küsimusi ja toovad esile probleeme, et teadlased saaksid neile lahendusi leida. Robotkirurgia on ju puhtalt kosmose- ja sõjatehnoloogia tulemusel tekkinud, et saaks vajadusel patsiente distantsilt opereerida. Kuid USAs on jällegi see probleem, et meeletute summade kõrval, mis meditsiini lähevad, liigub suur osa neist kindlustusfirmadele ja juristidele. Kui juhtub näiteks raviviga või tüsistus, siis küsitakse vastavalt haigla suurusele ka kompensatsiooni,” räägib Maisvee.
Eeskujudest, pattudest ja unistustest
Uurin, mida Maisvee vabal ajal teeb, et pea klaarina hoida. „Mängin vahel tennist ja teen rahvasporti: jooksen, suusatan, ujun ning toimetan maakodus ja aias. Olen olnud kaks aastat järjest meeste üksikmängus Eesti arstide tennisemeister – muidugi seetõttu, et tõelised professionaalse taustaga kolleegid seal tihti ei osale. Loomulikult üritan olla võimalikult kultuurne – käin teatris ja kontsertidel. Üks mu lähedane sõber peab moodsa kunsti galeriid ja ma üritan ka selle teemaga kursis olla,” ütleb ta.
Kui soovid aga end täielikult välja lülitada, siis tuleb tema sõnutsi orienteeruma minna. Kaardiga metsas ringi joostes mõtled ju ainult sellele, kuidas mitte ära eksida ja võistlus lõpuni teha – kõik muud mõtted on peas vait.
Ma unistan maailmarahust, täiesti siiralt. Ja sellest, et eestlastel oleks selline oma sõna nagu soomlastel sisu. See tähistab üleüldist mentaalset tugevust, vastupanuvõimet, tublidust, südikust…
Küsin vestluse lõpetuseks ka dr Lauri Maisvee eeskujude ja unistuste kohta. „Minu eeskujudeks on kõik mu sõbrad, eriti (maailma)rändur Mart Kuusk ja inimhingede insener Mart Vau. Loomulikult ka dalai-laama. Minu soovitus kõigile inimestele on võimalikult palju väärt tekste lugeda. Minu ühe suure lemmiku, Uku Masingu juhtlause on: „Patt on see, kui sa täna targem ei ole kui eile.““
„Ma unistan maailmarahust, täiesti siiralt. Ja sellest, et eestlastel oleks selline oma sõna nagu soomlastel sisu. See tähistab üleüldist mentaalset tugevust, vastupanuvõimet, tublidust, südikust…”
Fertilitase lugu
Dr Ivo Saarma
Ivo Saarma, ASi Fertilitas asutaja ja pikaaegne juht
Eesti suurim erahaigla avas uksed 25. mail 1993. Asutajal dr Ivo Saarmal oli kindel missioon: murda nõukogudeaegne suhtumine sünnitusabisse, muuta sünnitus perekeskseks ning pakkuda Eestis kehavälise viljastamise teenust koos muu günekoloogilise abiga.
Sünnitushaigla loomise mõte hakkas dr Saarma peas idanema 1990. aastate alguses. Ta oli saanud töökogemuse mitmest kodumaisest haiglast ning praktiseerinud ka Taanis ja Soomes. Eesti meditsiiniga poldud tol ajal eriti rahul, töökeskkond oli ebasõbralik ning saksapärane autokraatne juhtimine oli tugevalt mõttemustritesse juurdunud. Kõva kriitika all oli muuhulgas just sünnitusabi ja nii koguneski grupp spetsialiste, kes tahtsid olukorda muuta.
Nüüdseks on kehaväline viljastamine kõige sagedamini kasutatav lastetusravi meetod Eestis. „Muidugi ei ole see üksnes Fertilitase teene, vaid paljude tublide eriala eestvedajate initsiatiiv. Ma tunnen uhkust oma eriala arengu üle Eestis ja eriala seltsi üle, kellel oli siinkohal suur panus,” räägib dr Saarma, kes on üheksa aastat ka ise seltsi president olnud.
Sünnitushaiglana alustanud Fertilitas on 30 aastaga kasvanud erahaiglaks, kus pakutakse abi 25 erialal. Peamised valdkonnad on günekoloogia, kirurgia, kõrva-nina-kurguhaigused, ortopeedia, kaalukirurgia, uroloogia, plastikakirurgia, lastehaigused, taastusravi, audioloogia, dermatoloogia ja kardioloogia.
