Rõõmustamisoskus päästab negatiivsusest

Väga tähtis on tajuda, teadvustada ja salvestada see, kuidas su enesetunne paremaks muutus või mida sa selleks tegid. Kas oled mõelnud, kui palju aega elust tuntakse rahulolematust? Kas pole kahju, et rõõmu nii paljudest headest ja suurepärastest asjadest osatakse ja julgetakse tunda liiga vähe?

Kui salvestada nii senisest parem tunne kui ka see, mida selleni jõudmiseks tehakse, on meil enesejuhtimise tööriist, mida saab hakata täiustama. Kui keegi saab näiteks ehmatava sõnumi lähedase inimese eluohtlikust seisundist, võib automaatne reaktsioon olla hirmuhalvatus. Teadveloleku õpetuste kaudu on võimalik aga teadvustada, et kriitilises olukorras on vaja vaatleja hoiaku käivitamist ja teadmist, et ümberlülitus võib takistada ärevusel kehasse salvestumast. Sel juhul saab teha näiteks üle keha raputuse või võtta appi varem ära õpitud sügav hingamine koos kujutlusega halva tunde väljahingamisest vmt. Ja sellest tekkivat kehalist kergendust saab õppida märkama.

Inimesel, kes püüdleb parema enesetunde poole, peaks olema tööriistakastis palju oskusi, kuidas oma seisundit muuta, ning soov seda harjutada, meelde jätta ja häid asju korrata.

Aga rõõmustamisoskus vajab harjutamist. Sellest ei piisa, kui inimene tegi midagi ja tema enesetunne läks siis paremaks. Inimesel, kes püüdleb parema enesetunde poole, peaks olema tööriistakastis palju oskusi, kuidas oma seisundit muuta, ning soov seda harjutada, meelde jätta ja häid asju korrata. Rõõmustamisoskuse arendamissoovi aitab kindlasti käivitada ka see, kui koged ja näed ise, et meeleolu sõltub sellest, millele oma tähelepanu suunad.

Inimesed teavad küll, et pisikesi häid asju on vaja märgata, aga nad ei tea, et sellel, kui sageli seda teed, on suur mõju ka nende püsiseisundile. Ning lisaks teadmisele on vaja omal nahal tunda, et sinu enda otsusest, tegevusest sõltub, kui kaua oled kurnavate tunnete sees.

Kui inimesel on füüsiliselt nii paha olla, et tal ei mahu kõrvale ühtegi teist tunnet ega mõtet, siis tuleb muidugi kõigepealt tegeleda selle valu ja halva tunde vähendamisega väikeste sammude haaval. Kummardus traumaterapeutidele, kes õpetavad, kuidas väga raskeid kehast algavaid tundeid paremini kontrollida. Kuisinimesel on juba natukene parem ja ta seda tähtsustab, õpib seda võimendama, siis saab sellest oskusest energiat juurde ja tekib ka rahulolu ja rõõm.

Me kipume ikka negatiivsuse nõiaringi kinni jääma. Kas ei võiks aga kinni jääda positiivsuse nõiaringi?! Uuringutest on teada, et depressiivsed inimesed ei salvesta oma ajutisi häid tundeid ja neil kaob lõpuks ära ka hea tunde kujutlemise oskus, kaob lootus. Sageli ütlevad inimesed surivoodil kahetsevalt, et nad ei julgenud rõõmustada, ei julgenud nautida, ei julgenud olla täiega õnnelik neil hetkedel, kui see oli võimalik. Ehk võiks see tekitada soovi teha teisiti – märgata hetki, mil oli võimalik tunda rahulolu, ja nautida neid.

Rõõmustamisoskuse arendamisega tegseletakse üha enam. 2022. aasta lõpus toimus vaimse praktika suurmeistrite ja traumaterapeutide eestvedamisel Global Joy Summit. Selle programmi üks eesmärke oli nende tegevuste jagamine, mis loovad juurde rõõmu tundmise võimalusi. Programmi esimeste eestvedajate hulgas olid nii dalai-laama kui ka Desmond Tutu.

Negatiivsest seisundist väljumise rõõmu jagamine

Kui inimene on väljunud negatiivsest seisundist, siis tuleks sedagi jagada ja selle üle rahulolu tunda. Kui keegi ütleb: „Mul on jama. Kujutad ette, mis ta tegi, ja mõtle, mis jama sellest veel tuleb… “, siis esita täpsustavaid küsimusi. „Mida sa täpselt tegid? Kuidas sa sellest välja tulid ja kui kaua see aega võttis? Mis oli kõige raskem?“ Nii õpib inimene jälgima, mida ta iseendaga teeb, õpib teadveloleku oskust. Juba ainuüksi see annab talle jõudu juurde.

---

Harjutus: koos rõõmustamine

Ehedat positiivsust ja lahkust pole inimeste maailmas veel kunagi olnud liiga palju. Kas me saaksime seda juurde luua, kui väga tahaksime? Sellele küsimusele võib julgelt vastata JAH. Siin on harjutus, kuidas rõõmustamisoskust arendada.

1. Kontakti võtmine, silmside ja nt algus: „Mul on sulle küsimus!“

2. Üks küsib teiselt: „Kas on sul viimasel ajal ette tulnud midagi toredat või kelmikat (midagi, mis on tekitanud rahulolu või kergendust; midagi naljakat, midagi positiivselt üllatavat vms), mida tahaksid jagada? Või mingi jama, millega hakkama said?” Olgu see elamus, kogemus, tähelepanek, tajumine, meelepilt jne.

3. Teine võtab oma emotsionaalsest varasalvest sellise elamuse (aukohal on ka kogemuse kirjeldus, kuidas negatiivsusest välja tuldi) ning jälgib, kui palju tal endal õnnestub jutustamise ajal positiivsust taasluua.

4. Küsimuse esitanud pool kuulab, elab sisse, reageerib lahkelt, huvitatult, imetlevalt (oh sa poiss! oi kui tore, kostab põnevalt vms) ja esitab täpsustavaid küsimusi: „Palun räägi sellest pikemalt! Kas miski üllatas sind ka? Mis kõige olulisem oli? Mida sa selles olukorras kõige enam nautisid? Mida sa tahaksid veel kindlasti kogeda? Kas sul õnnestus uuesti see hea tunne luua, kui sa sellest rääkisid?“

Siis vahetage rollid.

---

Harjutus: reaktsiooni jälgimine

Seda psühholoog Charles R. Snyderi harjutust kasutati 2022. aasta lõpus Global JOY Summiti uurimisprojektis. Osalesin seal seitsme põhitehnika pilootprojektis.

Harjutus õpetab vaatlema oma kolleegi/sõbra/partneri/kaasa/sugulase tavalisi reaktsioone oma headele (või ka neutraalsetele) sõnumitele.

1. Aktiivne/positiivne

• Ta reageerib positiivsele/neutraalsele sündmusele entusiastlikult.
• Ta näib isegi veel rõõmsam ja rohkem elevil kui ma ise.
• Ta küsib tavaliselt palju küsimusi sündmuse kohta ja näitab selle suhtes üles ehedat huvi.

2. Passiivne/positiivne

• Ta ei tee sellest sündmusest eriti välja, kuid rõõmustab selle üle, et teine inimene on rõõmus.
• Ta on tavaliselt vaikivalt toetav teise inimese õnnestumise või heade sündmuste suhtes.
• Ta ei ütle midagi, aga on nende sündmuste üle rõõmus.

3. Aktiivne/negatiivne

• Minuga toimuva positiivse sündmuse puhul leiab ta tavaliselt sellega seoses mingi probleemi.
• Ta tuletab mulle meelde, et headel asjadel on tavaliselt ka negatiivsed küljed.
• Ta nimetab hea sündmuse võimalikke halbu tagajärgi.

4. Passiivne/negatiivne

• Ta jätab sageli mulje, et ta ei hooli sellest.
• Ta ei pööra minu heale sündmusele mingit tähelepanu.
• Ta näitab selgelt välja huvi puudumist.

Neid reaktsioone on võimalik õppida juhtima, aga esialgu tuleb neid õppida jälgima. Selle harjutuse najal saad vaadata, missugune on sinu enda reaktsiooni tüüp, ja seda vajadusel muuta. Tee ümberlülitus positiivsele. Väldi vingumist ja vimma (3. ja 4. tüüp).