Tallinna Sadama uuendused vähendavad müra- ja heitgaasireostust

Tallinna Sadama 2016. aastal kinnitatud visiooni eesmärk on saada Läänemere kõige uuendusmeelsemaks sadamaks, innovatsiooniga käsikäes käib sadama ökoloogilise jalajälje vähendamine. Hea näide on kaldaelektri projekt ja automaatsildumine, mis aitavad vähendada laevade kütusekulu. Kirjutab kaasautor Gerli Ramler.

Laeva sildudes jäävad diiselmootorid reeglina käima, et alusele elektrit toota. AS Tallinna Sadam otsustas hakata Vanasadamas laevadele pakkuma kaldaelektrit, et vähendada laevamootoritest tulevaid heitgaase, mürareostust ja vibratsiooni sadamaalal. See on esimene taoline projekt Eestis.

Tallinna Sadama energeetika suurprojektide juhi Riho Jaansoni sõnul nõuab Euroopa Liidu direktiiv 2014/94/EU, et kõik TEN-T võrgustikku kuuluvad sadamad peavad ehitama kaldaelektrirajatised välja aastaks 2025. Tallinna Sadam otsustas sinna jõuda viis aastat varem, tehes koostööd Stockholmi, Helsingi ja Turu sadamate ning laevafirmadega ja kaasates TWIN-Port III kaasrahastuse.

„See on oluline meede linnas asuvate sadamate naaberkinnistute elanike heaolu tagamiseks. Kaldaelekter vähendab oluliselt õhu- ja mürareostust, laevamootori töötunde ja hoolduskulu ning laeva kütusekulu,” loetleb Jaanson.

Lahenduses on järgitud liinilaevade kaldaelektriühenduse standardit IEC/IEEE 80005-1 ED2, mille kohaselt kasutatakse 11 kV pinget. Kaidele installeeritav elektrienergia summaarne võimsus on 14,5 MW, kusjuures tänane Vanasadama tarbimisvõimsus on umbes 3 MW. Ühe liinilaeva tarbitav võimsus on sõltuvalt laevast 2–4 MW.

Kuidas elekter laevale saab?

Kalda ja laeva vaheliseks andmesideks kasutatakse 11 kV kaabli sees olevat fiiberoptilist kaablit. Pistiku laevale tõstmiseks kasutatakse kaidel paiknevaid dispensereid, mida juhitakse laeval asuvast kaugjuhtimispuldist. Ümberlülitus kaldelektrile toimub Jaansoni sõnul elektrikatkestusteta. „Vajalik võimsus viiakse laevale ühe kaabliga, mis muudab ühendamise kiireks ja mugavaks. Pärast pistiku ühendamist hakkavad suhtlema laeva ja kaldaalajaama kontrollerid ning teostavad sünkroniseerimise ja lülitused,” selgitab ta.

Dispenserlahenduste tarnijaks on Eesti tehnoloogiaettevõte SCALEUP, kogu kaldaelektriprojekti peatöövõtja on AS Elero ning alajaamaseadmete tarnija AS ABB. Kaldaelekter on Tallinna Sadamas olemas alates aastast 2020.

Vanasadama sildumisseadmed võtavad laevad vastu ohutult

Roheline on ka aasta keskel tööle hakkav automaatsildumise projekt, mida ehitatakse korraga kolmele Tallinna-Helsingi liinil sõitvate laevade kaile. Automaatse sildumise puhul sildub laev senisest kiiremini ja kulutab vähem kütust, sest laevaga ei pea nii palju manööverdama. „Eelkõige ongi automaatsildumine oluline Tallinna-Helsingi liinil sõitvatele laevadele, kuna nende puhul on iga täiendav minut merel või sadamas arvel,” ütleb automaatsildumise projektijuht Mehis Reim.

Tavaline trossidega sildumine võtab aega umbes 5–10 minutit, vaakumseadmetega peaks protsess aega võtma maksimaalselt kolm minutit.

Automaatsed sildumisseadmed jagunevad laias laastus vaakumsildumis- ja magnetsildumisseadmeteks. Vaakumsildumisel haaravad vastavate iminappadega varustatud vaakumpadjad laeva pardast kinni ja laeva hoitakse kai ääres nende vaakumseadmete abil. Magnetsildumisseadmed on oma tehniliselt ülesehituselt sarnased, ainult et laeva hoitakse kai ääres võimsate elektromagnetiliste käppadega.

„Meie otsustasime vaakumsildumisseadmete kasuks, kuna magnetsildumisseadmete areng on alles algusjärgus ning ei ole teada, millist mõju võivad tugevad elektromagnetid avaldada laeva elektroonikale ja ümbritsevale keskkonnale,” nendib Reim ja lisab, et magnetsildumisseadmete kasutamist tulevikus siiski välistada ei saa.

Koos sildumise kiirenemisega parandab automaatsildumine tööohutust ja vähendab sildumiseks vajalike töötajate arvu.

Ligi 16 miljoni eurone investeering

Kuigi siinses regioonis on vaakumsildumisseadmed võrdlemisi uus asi, on need maailmas tuntud juba ligi 25 aastat. Tallinna Sadam kasutab suhteliselt uut tehnoloogilist lahendust, mille eelisteks on sildumiskiirus ja ohutus, positiivne mõju keskkonnale tänu kütuse kokkuhoiule ning personali vähesus, võrreldes klassikalise inimtööjõul tehtava otste ja pollar sildumisega.

Hetkel on lähim võimalus töötavaid vaakumsildumisseadmeid oma silmaga näha Helsingi sadamas, kus terminali ja kaide rekonstrueerimise käigus paigaldati need Tallinki kiirlaevade teenindamiseks.

Sel aastal paigaldavad ettevõtted Trelleborg ja Cavotec automaatsed sildumisseadmed Vanasadama kaile. Igale kaile tuleb kuus vaakumsildumisseadet, mis on vajalikud laevade kai ääres hoidmiseks.

Uute sildumisseadmete paigaldamine toimub projekti TWIN-PORT 3 raames ja seda toetab Euroopa Liit infrastruktuuri investeeringute meetme CEF kaudu. Tallinna-Helsingi meretee arendusele suunatud projekt viiakse ellu perioodil 2018–2023. Selles osalevad Tallinna Sadam, Helsingi Sadam, Helsingi linn ja kolm laevaoperaatorit (Tallink, Viking Line ja Eckerö Line) ning projekti kogueelarve on 61,2 miljonit eurot. Tallinna Sadama investeeringute maht on 15,8 miljonit eurot.

Tallinna Sadama eelmine suurem innovaatikaprojekt oli autode numbrituvastussüsteem, mis lihtsustab ja kiirendab oluliselt sõidukite liiklemist sadamaalal ja laevadel. Läbi süsteemi toimiv lahendus Tark Sadam juhib autode liikumist laevadele ja laevadelt maha, seejuures kaalutakse ja mõõdetakse sõidukeid automaatselt. Sama süsteemi hakatakse lähiajal kasutama ka Muuga sadamas, kuhu on suunatud senisest suurem hulk kaubaveokeid.

Mis on kaldaelekter?

Kaldaelekter (inglise keeles Shore-to-Ship power, Cold Ironing või Shore Power) võimaldab laevadel sadamas viibimise ajal lülitada välja elektrit genereerivad mootorid ja lülituda ümber kaldaelektri toitele.

AS Tallinna Sadam

AS Tallinna Sadam on Eesti suurim kauba- ja reisisadamate kompleks. Riigienamusega börsiettevõttele kuulub viis sadamat: Vanasadam koos Vanasadama Jahisadamaga, Muuga sadam, Paldiski Lõunasadam, Paljassaare sadam ja Saaremaa sadam.