Välisturule viidaval tootel peab olema oma lugu

2016. aastal välisministeeriumi kultuuriauhinna pälvinud Eesti Disainerite Liidu (EDL) esinaine ja välisnäituste kuraator Ilona Gurjanova jagab soovitusi välisturgudele pürgijatele ning seal juba tegutsevaile ettevõtjatele. Küsimusi esitas Marika Tomberg.

Eesti disain paistab silma nii kodu- kui ka välismaal. Mitu aastat te selle nimel tööd olete teinud?

Alustasime rahvusvahelistumisega juba aastal 2000, seega 18 aastat tagasi, mil toimus esimest korda Eesti disaini näitus Helsingi disainimuuseumis. Esimesel korral oli tegemist rohkem näituse kui kaubandusliku ettevõtmisega. Sellelt näituselt saime juba kutse tulla Prantsusmaal toimuvale disainibiennaalile, kuhu sõitsime päris suure delegatsiooniga, kümme disainerit pluss Ivo Nikkolo kümme modelli.

 

Kuidas astuda see esimene samm? Kas abi on tulnud ka Eesti saatkondadelt või teistelt finantseerijatelt?

Meie jaoks oli suur areng see, et me saime Prantsusmaal endale agendi. Tegemist oli L’Oréali firmas avalike suhete vallas pikka aega töötanud daamiga, kes soovis koostööd meie Disainerite Liiduga. Lõime siis Eestit tutvustava brändi e-design, kuhu ta kogus 10–12 disaineri tööd. Ta ise panustas Eesti disaini tutvustamisse aastatel 2006–2008 ning käis meie disainerite töödega ka messidel. See oli meile väga õpetlik kogemus, sest me ise polnud veel ekspordiks valmis. Tema tõi ka Prantsuse ajakirjanike delegatsiooni Eestisse, tänu millele me saime korraliku loo Prantsuse disaini- ja sisustusajakirjadesse Elle Decoration, Figaro, Elle jt väljaannetesse.

Lisaks Prantsusmaale oleme käinud ka suurel Frankfurdi messil. Londoni messil oleme väljapanekuga „100% disain” samuti olnud päris edukad, sest seal oli teisigi meiega sarnaseid kaubamärke. Samuti oli meil tõhus koostöö Inglise saatkonna esindaja Kristel Oitmaaga.

Soomlastega käis meil koostöö nagunii ka Habitare messi kaudu. Edukas oli selline kooslus, kus oli Eesti tootja, Eesti disainer ning tellijaks soomlane. Disaineri jaoks on soodne, kui keegi ostab temalt litsentsi tootmiseks, nagu läks Igor Volkovi lastemööblikomplektiga Dixi, mille valmistamise õiguse said endale itaallased kaheks aastaks.

Meil on Viinis ka näitusi olnud – ühe avamisele tuli kohale Prantsusmaa Disainerite Liidu juht, mis oli meile suur tunnustus. Viinis oli näitus kesklinnas muuseumide rajoonis ning rahvast liikus seal palju. Tollal oldi veel üllatunud, et kas tõesti Eesti on disainimaa. Stockholmis enam selle üle ei imestatud, meid juba teati.

USAs oleme end esitlenud kahel korral San Franciscos kui Washingtonis moenädalal. Seal toimus ka Eesti moedisainerite show.

Praegu liiguvad Eesti ettevõtjad ida poole. Kas teil on plaan liikuda meie toodetega Hiina või Singapuri?

Tegime Hiina jaoks oma mööblitoodetest minikomplektid, aga suurte pakkide saatmine sinna on kulukas. Ja Hiina kohta võib üldisemalt öelda, et nemad on siiski kuulsate kaubamärkide usku.

Andke palun soovitusi välisturust huvitatud ettevõtjatele.

Esiteks on hästi tähtis korralik tiražeeritav toode või prototüüp ning head lavastatud fotod. Tootele tuleb juurde lisada kõik tehnilised andmed ning alati tuntakse huvi ka keskkonnamõjude kohta. Teiseks on oluline lugu, mida lahti jutustada. Inimesed ostavadki sageli lugu. Asjad on kõigil ju tänapäeval olemas – ostetakse meeleolu. Muidugi ka pakend on tähtis.

Kui see on tehtud, siis tuleb kõigepealt kodumaal välja tulla ja ennast reklaamida. Välismaal huvilised ju kohe guugeldavad ja siis on väga oluline, et toode oleks omal maal juba kuulus. Mis agendi võtmisesse puutub, siis selleks peab olema raha, et tema kulud kõik kinni maksta. Tänapäeval aitab paljuski sotsiaalmeedia asjale kaasa.

Enne kui disainer on otsustanud messil osaleda, oleks hea, kui ta ise mitmeid messe külastaks. Väikese kollektsiooni ja tootmisvõimekusega disainer võiks pigem alustada koha rentimisest disaininädalatel: Helsingis, Milanos, Londonis. Nendel üritustel on palju talendikütte ja jaeostjaid ning kulud mõnevõrra väiksemad. Põhjus, miks EDL osaleb disaininädalatel või messidel grupiviisiliselt, on just turundus- ja organiseerimisalane koostöö. Grupiga saab võtta suurema pinna, kujundada stend silmatorkavamalt, teha efektiivsemat turundust ja müügitööd.

Olete kaasanud oma üritustele ka Eesti muusikuid ja toitu…

Loomulikult aitab disaini tutvustamisele kaasa meie elustiili ja muusika esitlemine. Näiteks Stuttgardis ja Londonis oli meil kaasas muusik Villu Veski. Teine vahva projekt oli „Face to Face”, kus disainerid tulid üritusel lavale end esitlema koos tellijaga. Meil on üritustel kaasas käinud näiteks Marika Valk koos KUMU arhitektidega või Põhjamaade Sümfooniaorkester… Kord viisime Saksamaal Chocolatterie kondiitritega läbi šokolaadi valmistamise workshop’i.

Kuidas on kõige parem messile minna?

Kui guugeldada Eesti disaini kohta, siis on seal juba palju infot ning kontakte. Aga kogu aeg tuleb mõelda, kus mingit toodet müüa või pakkuda. Alati on hea algajatel ühiselt välja minna, luua mitmesuguseid kombinatsioone. Näiteks sellised sisustustooted nagu toolid, lambid, vaibad toimivad väga hästi, kui neid koos pakkuda. Inimestele jääd sa meelde ka siis, kui käid mitu aastat järjest messidel ning oled samas kohas. Muidugi kodutöö peab enne tehtud olema: kvaliteetsed fotod ja filmid on tihedas konkurentsis väga olulised.

Messidel käimise populaarsus on internetikaubanduse võidukäigu tõttu hakanud tasapisi vaibuma, sest osavõtt on väga kallis. Meiesugune mittetulundusühing püüab leida just selliseid eksponeerimisvõimalusi, kus kultuuriline ja majanduslik külg on põimunud: disaininädalad, biennaalid, festivalid jne. Pariisi „Size Doesn’t Matteri” rändnäituse formaat, mis sisaldab ka pop-up-poodi, töötube, Eesti muusikat, filme, toite ja jooke, on osutunud väga edukaks. Inimesed tulevad tutvuma Eesti elustiiliga ja kui see pakub neile elamust, siis ostavad ka midagi.

Loomulikult ei saa me konkureerida masstooteid valmistavate ettevõtetega, kellel on suur käive ja suured mahud, aga samas on meie unikaalsus just see, mida aina rohkem osatakse hinnata – poolkäsitsi tootmine tagab ka hea kvaliteedi.

 

Millised tooted on kõige edukamad ja millistel on veel arenguruumi, kui rääkida meie disainist?

Eestis on väga kõrgel tasemel nahadisain ja nahktooted – need on ka välismaal väga populaarsed. Samuti läheb hästi väikeste aksessuaaride, nt ehete tegijatel. Graafilisi tooteid disainiv Bold Tuesday on edukas nii meil kui mujal ning suure läbimurde on teinud järjekindel Andres Labi Tie&Aproni brändiga. Ekspordiedu sõltub paljuski sellest, kui võimekad on inimesed, kes seda promovad… Ekspordiks küpseid Eesti disainerite brände on kümneid.

Turul oleks ruumi heale keraamikale ja klaastoodetele, aga tootmisvõimalused Eestis on olematud. Rohkem võiks hakata panustama nn tarkadele toodetele: kui näiteks disainida uus diivanilaud, siis võiks sellel olla ka integreeritud telefonilaadija jne. Inimkonna vananemise ja pika elueaga seoses võiks arendada selliseid tooteid nagu erineva seljatoe ja kõrgusega toolid jms. Samuti võiks rohkem olla naturaalseid arendavaid tooteid lastele. Meestele mõeldud toodete letid on ka suhteliselt tühjad.

Ja kindlasti peaks iga disainer arvestama keskkonnamõjudega, et tema toode ei oleks järjekordseks koormaks maakerale ja häbiplekiks erialale.

Ekspordiks valmistuva disaineri ABC

Kui kvaliteetne toode või selle prototüüp on valmis, siis tee:

• korralikud tootefotod (ilma taustata ja lavastatud),
• toote tehniline tutvustus (eesti-, inglise ja sihtmaa keeles),
• brändi tutvustus,
• visuaal (logo, etiketid, pakendid, flaierid, visiitkaardid, kasutamisjuhend, tootelehed, kataloog),
• veebi(poe) või Facebooki leht.