Ajujahi viljakas dekaad

Eesti ettevõtlusmaastikku rikastab igal aastal toimuv Ajujahi konkurss, kust on tuule tiibadesse saanud nii mõnigi tegija. Ajujahi eduka kümnendi taga seisavad äriideede genereerijad, Eesti riik ja toetajad, kelle hinnangul täidab konkurss nii õpetlikku kui ettevõtluse kiirendaja rolli. Lähemalt räägib Kadri Kütt.

Aastate jooksul on Ajujahile esitatud 4145 äriideed, 2017./2018. hooajal võistles neist 341. Ühe idee taga on keskmiselt 2–2,5 tiimiliiget, konkursil on osalenud ligi 10 000 inimest põhikooliõpilastest pensionärideni. Ajujahi meeskonnad on tänaseks investoritelt kaasanud rohkem kui 33,6 miljonit eurot eesotsas Taxify, Click & Grow ja GoWorkaBitiga. Ajujahil varasemalt osalenud 50 ettevõtet tasusid 2016. aastal riiklike maksudena 2,3 miljonit eurot. Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid on kasutatud ligikaudu 2,5 miljonit eurot. Konkursilt on tuule tiibadesse saanud vähemalt poolsada toimivat ettevõtet. Ajujahi kuut viimast hooaega iseloomustavad näitajad:

• arenguprogrammis osales 165 meeskonda, 583 tiimiliiget, 106 mentorit ja 55 žüriiliiget
• 68% mehi, 32% naisi
• keskmine vanus 30,4 aastat
• 72% tööga hõivatud
• 47% kõrgharidusega
• 58% varasema ettevõtluskogemusega

 Ajujahi dekaadi jooksul programmi võitnud ettevõtetest on vaid kolm tänaseks tegevuse lõpetanud. Võitnud ideed on mitmekülgsed ja rahvusvahelise sihiga:

• Food Docs (2018): aitab kohustuslikud toidu käitlemiseks vajaminevad dokumendid teha nõuetele vastavaks ja seejuures ka paberivabaks
• TempID (2017): korduvkasutatavad nutikleepekad, mis mõõdavad ja salvestavad kehatemperatuuri.
• Sprayprinter (2016): Sprayprinteri ja nutitelefoni abil koduseinte, mööbli, riiete, kontori ja auto kujundamine omal käel.
• Jiffi (2015): mobiilne ühistranspordi piletiostusüsteem.
• Timbeter (2014): palkide arvu ja läbimõõdu täpne ning kiire mõõtmise süsteem.
• Kids OS (2013, tegutsemise lõpetanud): vanemate võimalus jälgida lapse liikumist ja tegemisi.
• RayBike (2012): kolmerattaline kokkupandav tõukeratas, mida saab juhtida ühe käega.
• Virtual Garden (2011): veebikeskkond, mille kaudu saavad aiasaadusi hankida inimesed, kellel oma aiapeenar puudub.
• Click & Grow (2010): automaatne toataimede niisutussüsteem.
• Growfish (2009, tegutsemise lõpetanud): sensorite toel toimiv kalakasvatussüsteem.
• CellTells (2008, tegutsemise lõpetanud): mobiilseadme mikrofoni rääkides kirjete ja meeldetuletuste sisestamine.

 

Kehatemperatuuri nutikleepekad

2017. aastal Ajujahi võitnud ettevõtte TempID tiimi sõnul oli neil kandideerimise hetkel valmis nn engineering-prototüüp – teatud funktsioonid töötasid, et ideed demoda, aga puudus igasugune tarkvara. Vahepeal on tiimiga liitunud veel inimesi, aga põhimeeskonnas on algusest peale olnud Alvar Pällo, Mihkel Tedremaa, Alari Õis, Rait Rand.

Idee autor Rait Rand kommenteerib: „Tehnohacki võiduga saime otsepääsme TOP30 sekka, muidu ei oleks me Ajujahil osalenud. Ideed me Ajujahi käigus ei muutnud, aga juurde tekkis teisi suundi. Ilmselt oleksid need ka Ajujahita tekkinud, sest kõik mõtted olid juba algselt olemas. Meid ennast muutis konkurss palju. Enesekindlust nii suhtlemisel kui toote esitlemisel tuli palju juurde ja saime aru, kuidas investorid suhtlevad. Kõige enam on kasu olnud promost – saime mitmeid koostööprojekte, mis võivad edukaks osutuda. Võidu tõi meile päris probleemi lahendamine oma ideega ja see, et jõudsime tootega väga kaugele: käivitasime tootmise ja leidsime Ajujahi tsükli jooksul kliendid.” TempID suunas Ajujahi võidusumma tootearendusse ja toote sertifitseerimisse meditsiiniseadmena. Meeskond oleks enda sõnutsi ka ilma Ajujahi võistluseta edasi läinud, aga osalemine mängis siiski väga suurt rolli just tiimi motiveerimisel. „Tulevastele osalejatele soovitame kasutada võimalust ennast näidata. Isegi kui idee ei lähe käima, leiate palju kontakte, mis võimaldavad koostööd.”

Mobiilne piletiostusüsteem
Paar aastat varem (2015) pälvis Ajujahi võidu Jiffi ehk Turnit OÜ, kelle idee oli osalemise hetkel algses prototüüpimise faasis. Idee autorid olid Andres Osula ja Marek Tuul, lisaks kuulus Ajujahi meeskonda Kristiina Keelmann. Konkursil osaledes taheti testida ideed avalikkuse ees ja tiimi proovile panna. Ideed protsessi käigus tehnilises mõttes ei muudetud, kuid kogu toote ärimudeli ümbermõtlemist oli väga palju. Jiffi partneri Andres Osula sõnul sai tiim paljude tarkade inimeste peal oma äriideed proovile panna. „Kindlasti õppisime toote presenteerimist avalikkuse ees nii, et teised ka ideest aru saaks. Ajujahil osalemisse ja selle võitmisesse tuleb palju aega ning energiat panustada. Meile tõi võidu valdkonna põhjalik tundmine, ettevõtluskogemus ja sellest tulenev enesekindlus ning soov selles sektoris olulist muudatust läbi viia.” Võidusummat kasutas tiim tootearenduseks. „Turul kasvab nõudlus meie toote järele ja mitmed linnad uurivad meilt, millal see valmis saab. Seetõttu plaanime Jiffi arenduseks ka kapitali kaasata. Suure tõenäosusega oleksime Ajujahil osalemata samuti oma idee ellu viinud, aga võistlus aitas meil palju kiiremini kasvada.” Tiimi jaoks oli osalemise aastal telesaate formaat lühike ja pealiskaudne, tänaseks on see palju küpsem ja põhjalikum. „Kui on soov Ajujahis edukas olla, peab rõhuma tiimile, kogemustele ja usutavusele, et suudate antud idee ellu viia. Mulle tundub, et suurem tõenäosus on võita neil, kes oma valdkonda väga hästi tunnevad. Kui te ise pole veenvad esitlejad, tasub selline inimene meeskonda tuua. Ükski žüriiliige ei pea teid võidu vääriliseks, kui te ei suuda oma toodet eduakalt müüa.”

 

Palkide mõõtesüsteem

2014. aasta parim äriidee ja ettevõte Timbeter oli enne Ajujahti oma tiimiga Garage48 ürituse võitnud ning nädalavahetuse hackathon’i tulemusena valmis saanud esimese prototüübi. Ettevõtte kaasasutaja ja COO Anna-Greta Tsahkna meenutab: „Tegemist on ikkagi suurima ettevõtluskonkursiga ja peaauhind oli väga motiveeriv. Meie esialgne idee jäi samaks, kuid pidime palju kiiremini tegutsema, et rakendus turule tuua. Võistluse formaat õpetas oma äriideed väga selgelt väljendama. Samuti sai selgeks, et konkurentsis püsimiseks õhinapõhisusest ei piisa, nii et palkasime esimesed töötajad. Kõik ülesanded olid praktilised. Meile tõi võidu hea idee ja meeskond ja me suutsime ennast lõppvõistlusel väga hästi kokku võtta. Osalege ja te ei kahetse, mitte midagi ei ole kaotada!”

Timbeteri tiimi põhitegijad ja ettevõtte asutajad on Martin Kambla, Anna-Greta Tsahkna ja Vallo Visnapuu. Ettevõttes töötab kaheksa inimest neljast rahvusest. Ajujahi võidusumma suunati tootearendusse, Timbeter on saanud ka EASi starditoetuse ning innovatsiooniosaku. Kasutajaid on 61 riigist. Suurimad kliendid on USA, Brasiilia, Tšiili, Austraalia, Vene ja Leedu turul. Aasta lõpus plaanitakse avada regionaalsed esindused USAs ja Brasiilias. Kui Timbeteri tegijad ei oleks otsustanud Ajujahil osaleda, oleks nende idee suure tõenäosusega jäänud ellu viimata, sest koos tegutsemiseks poleks motivatsiooni jätkunud.
Exit Ajujahi järel

Edulugudest erineb veidi 2015. aastal Ajujahis osalenud Pürgi tiimi käekäik. Pürg oli ja on idufirma, mis tegeleb pressvildist aksessuaaride tootmisega. Tegu on materjaliga, mida on varem kasutatud vaid autotööstuses – Pürg on maailmas esimene, kes selle moeturule tõi. Pressvilt on keskkonnasõbralik, kuna see on toodetud taastöödeldud plastikpudelitest. Ettevõtte endine juht Jürgen Jürgenson kirjeldab, et tiim leidis motiveeritud inimese, kes soovis Pürgi üle osta ja teekonnaga jätkata. „See oli meile ajendiks edasi liikuda uute ja põnevate väljakutsete poole. Tundsime, et sooviksime ennast teostada IT- ja tehnoloogiavallas. Olen praegu tegevjuht ettevõttes Levercode, mis panustab oma 30-pealise tiimiga FinTechi ja krüptomaailma tarkvaraarendusse. Pürgi turundusjuht Isabel Pillmann läks Londonisse King’s Collegisse informaatikat ja juhtimist õppima ja tootearendusjuht Johannes Vallikivi on hetkel tegevteenistuses küberkaitse valdkonnas ning on sihiks võtnud toimetada tehisintellekti maailmas.”

Algse tiimina ei saanud Pürgist asja, kuna eksimusi ja vigu tehti omajagu. Määravaks sai see, et neil puudus varasem ettevõtluskogemus. „Kasvasime algsest ideest ja unistusest suuremaks ja ei näinud, et saaksime isiklikke eesmärke selle ettevõtte ning brändiga täita. Ajujaht andis meile väärtusliku kontaktide pagasi. See kaheksanädalane periood sundis meid kiiremini arenema, tegutsema ja laienema.”

Intervjuu EASi ettevõtluse keskuse direktori Tanel Rebasega 

Mis oli Ajujahi ellukutsumise peamine eesmärk?

Ajujahi eesmärk on soodustada Eestis ettevõtlust ja järelkasvu loomist. Ajujaht on enam kui kümne aastaga kasvanud oma valdkonnas üheks tuntuimaks ettevõtluskonkursiks. Viimastel aastatel on esitatud äriideede arv aina kasvanud. Fookuses on spetsialistid, kes ihkavad karjäärimuutust, ja üliõpilased, kes soovivad idufirmat luua.

Kuidas Ajujaht mõjutab ettevõtlikkust ja innovatsiooni Eestis?

Ajujahist on välja kasvanud mitmed rahvusvahelise suunitlusega ettevõtted, kes panevad Eesti n-ö kaardile. Eelmise aasta uuring näitas, et 2017. aasta esimesel poolel oli 50 vilistlasettevõtte konsolideeritud käive 12,35 miljonit eurot, riiklikke makse tasuti 1,58 miljoni euro ulatuses ja ettevõtetes töötas 253 inimest.

Kuivõrd konkureerib Ajujaht Garage48 jt selliste üritustega?

Ajujaht teeb Eesti idufirmade ökosüsteemiga tihedat koostööd, sh Garage48-ga. Mitmed taolistelt üritustelt välja kasvanud äriideed jõuavad sageli ka Ajujahile. Eesti suurust arvestades on oluline, et kogukond teeks tihedat koostööd ja hoiaks kokku. Ajujahi senised elluviijad on seda põhimõtet tugevalt jälginud.

Millist ideed peate Ajujahi dekaadi meeldejäävaimaks?

Ajujahilt on aastatega välja kasvanud mitmeid tuntud ja tegutsevaid ettevõtteid. Näiteks Click & Grow (2010), Bikeep (2013), Timbeter (2014), GoWorkABit (2014), Taxify (2014), Huntloc (2015), Sprayprinter (2016), TempID (2017) ja paljud teised.

Kuidas on aastate jooksul muutunud Ajujahi auhinnafond ja toetajate panus?

Ajujahi on ellu kutsunud EAS ja seda rahastame Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Ajujahti korraldatakse riigihanke korras, viimasel kolmel aastal on seda teinud Civitta Eesti, Kommunikatsioonibüroo JLP ja Eesti Rahvusringhääling. Kogu auhinnafondi on kokku pannud sponsorid ja toetajad ning selle moodustavad nii peaauhinnad, mis jagunevad kolme tugevama meeskonna vahel, kui ka rahalised eriauhinnad, mille panevad välja toetajad. Eelmisel kahel hooajal on Ajujahi auhinnafond olnud 60 000 eurot, sel aastal on see 75 000 eurot. Ajujahi toetajad ei ole kaasas ainult rahalise panusega, vaid soovivad ettevõtluse soodustamisse ja järelkasvu ka sisuliselt panustada. Nad toovad oma valdkonnast konkursile parima praktika nii mentorite näol kui ka reaalsete võimalusega, kus tiimid saavad äriideed katsetada.

Millisena näete Ajujahi tulevikku?

See formaat on ennast hästi õigustanud ja seetõttu me selles suuri muudatusi teha ei plaani, aga väiksemat lihvimist teeme pidevalt.

  

 

Intervjuu SEB Grupi innovatsioonijuhi Mart Maasikuga

Miks otsustas SEB Ajujahti toetada?

Idee julgustada inimesi praktilisel moel ettevõtlusega alustama pärineb 2000. aastate algusest, kui ettevõtluskeskkond oli hoopis teistsugune. Sündis mõte luua ettevõtluskonkurss, mis aitaks idee omanikke varajases faasis. Õnneks mõtles ka riik samas suunas. Alles viimase 3–4 aastaga on Ajujaht jõudnud küpsusfaasi, millest unistasime. Siiski näeme, et tänasest tasemest on meie ökosüsteemil ruumi sisulisemaks ja professionaalsemaks muutuda. Ajujaht on unikaalne riigi ja eraettevõtluse partnerlus, mis annab panuse paremasse elu- ja ärikeskkonda ning innustab kahtlejaid oma ettevõtlusteekonda alustama.

Millisel viisil on SEB tiim Ajujahis kaasatud?

Ajujaht on SEB jaoks loomulik osa panga tegemistest. Meie spetsialistid jagavad tiimidele teadmisi-oskusi nii äriarenduse, kliendisuhtluse, IT, turunduse, kommunikatsiooni kui ka tehnoloogia valdkonnas. Usun, et igal aastal annab vähemalt 50 inimest oma panuse Ajujahi programmi ja meeskondade edusse. Meie aasta eest loodud innovatsioonikeskus on samuti Ajujahi tiimide päralt nii koolitusprogrammi jooksul kui ka tiimitöö tarvis.

Milles näete Ajujahi suurimat väärtust?

Ajujahil osalejad toovad välja, et kõige kasulikum on koolitusprogramm ja ajasurve, mis sunnib agressiivselt pingutama ning arengut näitama. Teiseks genereerivad Ajujahi läbi teinud ettevõtted kordi rohkem maksutulu kui selle konkursi ülalpidamiseks kulub. Ja laiemalt vaadates loome eeskujusid ja püüame nähtavale tuua, milline on ideest ärini jõudmise telgitagune. Loodame, et nii näevad kahtlejad, et kõik on võimalik.

Millised ideed on SEBile kõige enam meelde jäänud?

Esimene globaalse ambitsiooniga tiim oli Click & Grow. Taxify on kindlasti erakordne näide. Samuti Timbeter, kes on jõudsalt edasi liikunud. Loodan näha ka Sprayprinteri läbimurret. Lisaks edukatele Ajujahi ideedele on tiimiliikmeid, kes on algsed ideed tänaseks ära parkinud, see-eest aga toimetavad edukalt järgmiste ettevõtmistega.

Millises suunas võiks Ajujaht areneda?

Saame liikuda mitmekesisemaks sektorite mõttes, kust ideed ja tiimide liikmed tulevad. Tehnoloogia kättesaadavus ja rakendamise lihtsus on aga ka kõige traditsioonilisemaid ning suletumaid valdkondi muutmas, nagu haridus või energeetika. Usun, et innovatsiooni eeldus on mitmekesisus ja kaasatus.

Kommentaar

Elisa, Ajujahi toetaja aastast 2016

Koostöö Ajujahiga on Elisale strateegiline partnerlus, mille väga oluline osa on hands-on töö tiimidega. Seesugused mentorsessioonid annavad võimaluse panustada mõttega tulevikuteenuste turgu ja nendest on sündinud ka startup’i ning Elisa ühiseid projekte. Näiteks Ajujahi projekt Markus, mis tegeles näotuvastusprogrammi väljatöötamisega. Tänaseks tegutseb tiim MindTitan ettevõttena ja me teeme nendega koostööd, et töötada välja tehisintellektil põhinev teenindus chatbot.

Mentoritena on olnud kaasatud Elisa juhid, kes puutuvad oma igapäevatöös kokku teenuste arendamisega kliendi probleemi teadvustamisest kuni tootearenduse, turunduse ja müügistrateegia kujundamiseni.

Ajujahi programmi üks suuri eeliseid on toetusvõrgustiku mitmekesisus. Peamiselt panustavad mentorid sisulisse ärianalüüsi ja esitavad tiimile kriitilisi küsimusi, millest sõltub nende edu. Õiged suunad töötab lõpuks välja tiim ise, mentori roll on pakkuda välja mõttemudelid, tööprintsiibid ja tuua näiteid oma kogemusest. Tiimidele on abiks ärihaardega tuntud tegijad, kelle laialdasest kontaktivõrgustikust leiab väärtust iga alustav ettevõtja.

Ajujahi tugevuseks pean tiimidele tugisüsteemi, hea nähtavuse ja ajakriitilisuse efekti tekitamist: saame igal aastal innustust alustavatest tiimidest ja nende töötahtest. Kõige rohkem jäävad meelde kas hästi tugevad esimesena-läbi-seina tiimid või lahendused, mis julgevad tulla olemasolevale turule ja teha midagi teistmoodi. Taxify eristuvus sihtturgude valikul võiks olla paljudele alustavatele ettevõtjatele eeskujuks – alati ei pea jalgratast leiutama. Eelmise aasta CallMidWife tiim oli aga hea näide supertugevast tiimlead’ist. Kõige põnevam on näha ideid ning tiime programmi kaudu arenemas. Tõenäoliselt vajavad nad tulevikus veelgi enam hands-on IT tuge ja teadmisi ja minu meelest võiks suured kiirendid koos tegutseda, et ühendada andekad tehnoloogiainimesed ärivisionääridega.