Balti töörühm CERN-i juures toob kasu Eesti teadusele ja tööstusele

Eesti, Läti ja Leedu ülikoolid ning teadusasutused moodustasid Euroopa Tuumauuringute Keskuse (CERN) juurde Baltimaade töörühma*, et kolmekesi koos olla tugevamad ja saada osa üksteise kompetentsidest ja sellest saaks kasu nii tööstus kui teadus. Kirjutab Kadri Kütt.

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) vanemteaduri Mario Kadastiku kinnitusel on CERN üks maailma suurimaid teaduskeskusi, mis on seadnud eesmärgiks hoida tuumauuringutealased teadmised Euroopas ja pakkuda seeläbi liikmesriikide kodanikele teadustöö- ja/või karjäärivõimalusi.

„CERN-i põhifunktsioon on osakestefüüsika, aga sellega käib kaasas suures koguses inseneriteadmist. Sellest on välja kasvanud palju tehnoloogiaid, mis on edasi liikunud mitmetesse teistesse tööstustesse. Maailmas olevatest kiirenditest alla ühe protsendi on teaduse jaoks, 99 protsenti on tööstuses, meditsiinis või kuskil mujal. Originaalis on CERN-ist pärit ka World Wide Web, mis oli algselt loodud selleks, et eksperimendi füüsikud saaksid omavahel ühtses formaadis andmeid vahetada. Puutetundlikud ekraanid on samuti 1970.–1980. aastate lõpus CERN-is loodud tehnoloogia, mis oli mõeldud kiirendi masinate juhtimiseks. Öeldakse, et iga CERN-i suunatud euro tuleb 5–6 eurona tagasi mõnes teises tööstuses teadmiste, kompetentside ja tehnoloogiate kaudu,” rääkis Kadastik.

CERN asutati pärast Teist maailmasõda 1954. aastal, et tagada rahu ja edendada teadust. See on rahvusvaheline organisatsioon, mis haldab maailma suurimat osakestefüüsika laborit. CERN-i keskus asub Genfi äärelinnas Prantsusmaa ja Šveitsi piiril, organisatsioonil on 22 liikmesriiki ning laboris töötab üle 5000 inimese.

Eeldused täisliikmeks saamiseks

Eesti on CERN-iga teadusalast koostööd teinud juba paarkümmend aastat. See on andnud õiguse osaleda eksperimentides, aga ei võimalda osa saada inseneeriast, mis on üksnes liikmesriikidele. Täisliikmeks saamise eeldustena kaalutakse Eesti poliitilist tahet, teadustöö võimekust ja kompetentse ning tööstuse taset.

Kadastiku sõnul on meil kõik kolm aspekti positiivsed ja liitumine on siiani oodanud poliitilist algatust. „Valdkondi, kuhu Eesti saaks panustada, on palju. Kõige lihtsam näide on Eltel, kes toodab juba üle saja aasta elektrisüsteeme ja trafosid ning kelle tooteid on nõukogude ajal CERN-i saadetud. NPM Silmet toodab nioobiumi, mis on keskuse jaoks väga oluline metall. Eesti liitumisel saavad need ja ka teised ettevõtteid oma tooteid ning teenuseid CERN-ile otse pakkuda ja ei pea enam allhankija rollis olema.”

Eesti tööstus on pidevas arengus eesmärgiga liikuda tootmiselt lisandväärtuse pakkumise poole. Selles osas on koostöö CERN-iga oluline, kuna keskuses on välja töötatud erinevaid kõrgtehnoloogiad. „Näiteks aitas CERN ühe liikmesriigi metallitehasel tootmisliini täiendada. 90 protsendi ulatuses oli tootmisliin sobiv, aga koos CERN-i teadmistega panustati sellesse nii, et ettevõte oli võimeline keskusele ka ülijuhtmagneteid tootma. Sellised parendused ja teadmiste siire regiooni on üks osa CERN-i mandaadist,” ütles Kadastik.

Rahalisest aspektist on keeruline ennustada, kui palju CERN-i investeeritud 1,3 miljonist eurost aastas hangete näol Eestisse tagasi tuleb. Kadastik nimetab seda jäämäe tipuks, kuna ettevõtete ja keskuse koostööl ning sellest tulenevatel teadmistel on oluliselt suurem väärtus. Mitteametlikult järgib CERN hangetes ka regionaalsust ja toetab riike koolituste ning töögruppide korraldamisega.

Koostöögrupi ja Eesti trump

Hiljuti loodud Balti töögrupi idee oli eelkõige ajendatud huvist saada osa üksteise kompetentsist. Eestil on CERN-iga pikem koostöökogemus, samas kui Leedu on keskuse assotsieerunud liige ja Läti teeb preventiivseid tegevusi, et tulevikus täisliikmeks saada. Koos on kolm väikest riiki tugevamad ja saavad vajadusel CERN-i hangete jaoks konsortsiume luua. „Lisaks on poliitiline aspekt, kuna CERN-i nõukogus on igal riigil üks hääl. See tähendab, et kolmel koostööd tegeval riigil on päris suur mõjuvõim,“ täiendas Kadastik.

Igal riigil on töögrupis oma roll ja esindatud alamvaldkondade juhid. Eesti ja CERN-i koostöö toimimiseks nimetatakse ametisse ka tööstussuhete juht (Industrial Liaison Officer, ILO), kellel on keskuses teatud õigused ja ligipääsud ning eelkõige informatsioon plaanitavate hangete kohta. ILO ülesanne on edastada see info vastavat kompetentsi omavate ettevõteteni. Eestil on selles valdkonnas kaardistused tehtud, kuna enese hindamine on osa täisliikmelisuse protsessist. Selleks kõrvutas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium CERN-i hankeid siinsete ettevõtete tegevusvaldkondade ning pädevusega.

Eesti ühe tugevusena toob Kadastik välja just custom design elektroonikaseadmete ja prototüüpide väikeses koguses tootmise, mida enamik suuremate riikide ettevõtteid ei ole huvitatud või võimelised pakkuma. „See, et meil pole Eestis meeletuid tehaseid ja suurtoodangut, on pigem eelis. Põhiliselt saame panustada ajudega, sest meil on olemas võimekus toota keerukust.”

Täisliikmelisuseni jätkuv teaduskoostöö CERN-iga on siiani toimunud eelkõige KBFI kaudu. Viimastel aastatel on ühistegevusega liitunud ka Tartu Ülikool, mis tegeleb muu hulgas kristalliuuringutega ja panustab seega uue kompetentsiga. Kristalle kasutatakse osakeste detektorites ja meditsiinis näiteks PET skanneris.

Tallinna Tehnikaülikooli spin-off ettevõte Testonica Lab loob täislahendusi koos testimise kontseptsiooniga. CERN-i CMS eksperimendil oli vaja tuvastada, kuidas elektroonika käsitleb seda, kui signaalis tekivad vead. Testonica tootis selleks seadmed, mis juhuslikkuse alusel vigu tegid ehk laboritingimustes oli võimalik testida, kuidas süsteem häiritud keskkonnas töötab.

CERN on olnud väga rahul senise koostööga Eesti ülikoolide ja ettevõtetega ning seda nii hinna puhul kui kvaliteedis. Teaduskoostöö raames plaanitakse suurendada eestlaste osalust erinevates projektides, mida viivad ellu teised riigid, aga kuhu sobiva kompetentsiga soovijad võivad panustada. Taoliste eksperimentide puhul tehakse ka erandeid ka hangetes. Projekti panustaval ülikoolil on võimalik kontseptsioonide väljatöötamise järel vajalike seadmete hankes osaleda ja need ka valmis teha. Tulevikus peaks see toimima mitmetasandilise koostööna, millesse on algusest peale kaasatud eri osapooled – nii Eesti ülikoolid teadustöö poolelt kui hiljem ettevõtted tootmises.

Mario Kadastiku sõnul töötab kogu CERN džentelmenide kokkulepete alusel. „Kõik põhineb koostöökokkulepetel, millel ei ole juriidilist jõudlust, ometi on CERN-i eelarve sadades miljonites aastas. Ühine panustamine ja vastastikune surve distsiplineerib,” ütles ta.

* CERN-i Baltimaade 8-liikmelisse koostöögruppi kuuluvad Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Riia Tehnikaülikool, Läti Ülikool, Riia Stradiņši Ülikool, Kaunase Tehnikaülikool ja Vilniuse Ülikool. Grupi esimees on Riia Tehnikaülikooli professor ja CERN-i teadustöö assistent Toms Torims, aseesimees KBFI asedirektor Mario Kadastik.

Eesti teekond CERNi täisliikmeks

Mario Kadastiku hinnangul võiks Eesti täisliikmelisuseni jõuda 2020. aastal. Juunis saabunud CERN-i positiivsele otsusele järgnevalt tegeleb keskus Eesti pädevuse hindamise, enesehindamise raporti kontrolliga ja lepingualaste läbirääkimistega. Kõik see tähendab Euroopa Tuumauuringute Keskuse  esindajate korduvaid visiite Eestisse ja keskuse nõukogupoolseid raportite kinnitamisi. CERN-iga liitumise peab ratifitseerima Eesti riik ja kinnitama UNESCO kui keskuse looja.

Lingvisti idee sai alguse CERN-i tehnoloogiast

Lingvisti** asutaja Mait Müntel töötas CERN-i juures Higgsi elementaarosakese avastanud meeskonnas. Töö käigus kasutati masinõpet, et eristada huvitavat signaali taustamürast. Lisaks soovis Mait selgeks õppida prantsuse keele ja välja selgitada, millises osas keeleõppest ta kõige enam abi vajab. Selleks kasutas ta sama masinõppe loogikat ja algoritme ning see töötas!

**Inseneeria kirjutas Lingvistist mais 2018.