Direktori töö nõuab kiiret mõtlemist ja loomingulisust

Oma senise karjääri koolijuhi ameti vastu vahetanud Aule Kink, Martin Medar ja Margo Sootla on oma valikuga väga rahul. Nad tõdevad, et hariduses on palju reguleeritust, aga samas ka võimas hulk nooruslikku energiat ja lõputult põnevaid ideid-kohtumisi. Teemat arendab META Advisory vanemkonsultant Kristi Kirsberg.

Häädemeeste keskkooli direktor Aule Kink töötas tosin aastat kaitseministeeriumis, algul minister Andrus Ööveli sekretärina, hiljem personaliosakonnas. Kümmekond aastat tagasi sai temast SA Innove personalijuht, kust ta liikus edasi tööle Euroopa Kooli. Nii oli sõrm haridusele antud. „Otsus küpses pika aja jooksul. Kui oma kolme last vahel koolitöödes aitasin, küsisid nad, miks ma õpetaja ei ole. Lastega tegelemine on huvitav ja inspireeriv,“ räägib psühholoogiat ja andragoogikat õppinud Kink.

Sarnase tee käis läbi ka Kose gümnaasiumi juht Martin Medar, kes töötas pikalt kultuurivaldkonnas, juhtides Põlva Kultuuri- ja Huvikeskust. Kingiga umbes samal ajal alustas temagi tööd haridusvaldkonnas, ehitades üles karjääriteenuse süsteemi Tartus. „Kui otsustasime perega Tallinna kolida, sain võimaluse siirduda taas kultuuri juurde – kuulusin laulu- ja tantsupidude korraldusmeeskonda ja juhtisin ka Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi,“ rääkis Medar, kes enne koolijuhiks siirdumist juhtis kolm aastat lastekaitseliitu.

Väätsa põhikooli direktori Margo Sootla karjääripööre oli teistsugune. Tema töötas kümme aastat politseiametis politsei sideteenuste arendus- ja valdkonnajuhina ning liikus sealt edasi siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskuse (SMIT) sideteenuste osakonna juhiks. Sootla enda sõnul võttis koolile direktorit otsinud komisjon riski, valides küll juhiks haridushuvilise, kuid varasema kogemuseta inimese.

„Samas on kogu eelnev karjäär mind koolijuhi tööks ette valmistanud. Võtsin sealt kaasa teadmise, et eesmärgi ja parima tulemuse saavutamise jaoks on vaja head koostööd ja meeskonda,“ tõdes Sootla. Kui ta enne kooli tulekut kõhkles, kas õnnestub individuaalselt töötavad õpetajad ühtse meeskonnana toimima panna, siis nüüd on tal suur rõõm näha, et kõik toimib – ikka selleks, et paremini õpilaste arengut toetada.

Suhtlus on ülimalt intensiivne

Kõik kolm direktorit on nõus, et väljakutsetest nende töös puudust ei ole. „Minu varasemad töökogemused olid ju puhtalt korralduslikud, juriidilised ja teoreetilised, otseselt ma lastega kokku ei puutunud. Töö tasand oli ministeeriumid, riigikogu, organisatsiooni liikmed. Koolis on kõik vastupidi – mind ümbritseb samatasandiline elusorganism: lapsevanemad, õpetajad, töötajad, õpilased. Näen läbilõiget ühiskonnast, iga õpilase mure on ka kooli mure ja rõõm on kooli rõõm,“ mõtiskles Medar. Koolijuhi töö ei ole tema sõnul ühegi teise tööga võrreldav, sest suhtlemise koormus ja intensiivsus on hoopis teine.

See-eest Sootla hinnangul on üldises plaanis juhtimine võrreldav: tuleb seada eesmärgid, luua keskkond ja tingimused, et meeskond saaks eesmärgid saavutada. „Kooli edukus sõltub juhist. Põhiprotsessi juhtimiseks ja muutuste läbiviimiseks on vaja mõista, kuidas õpilase arengut toetada ja mida on selleks iga päev vaja teha. Väga palju on eri huvidega osapooli, mistõttu usalduse loomine ja ühise eesmärgi seadmine võtab aega,“ sõnas ta.

Nii Kink, Medar kui Sootla tunnistavad, et kool on konservatiivne süsteem, kus laeva üleöö ei pööra. Ja see on hea, sest kaalul on ikkagi sadade laste haridus ja tulevik.

„Olen aru saanud, et iga lapse jaoks on tema koolitee unikaalne ning kooli mõju on määrava tähendusega. Eelkõige mõjutab koolijuht ja õpetaja lapsi oma olemise ja eeskujuga. Iga päev tuleb mõelda, mida teed, kuidas käitud ja oled ning mida lastele ütled,“ tõi Kink välja. Medaril oli kooli tööle minnes peas palju plaane, aga õige pea sai ta aru, et nii lihtsalt ei käi midagi. „Nii ikka ei ole, et täna otsustan ja homme teen. Tuleb huvigruppidega läbi rääkida, arvestada seadusandluse, õpilaste ja õpetajatega. Läbirääkimine on peen kunst, mis eeldab kaasamist, mõjutamist ja edu võtme näitamist, mida üks või teine muudatus endaga kaasa toob,“ selgitas ta.

Teoreetilist pagasit saab iga koolijuht ka iseseisvalt täiendada, aga märksa enam on abi oskusest reaalsetes olukordades toime tulla. „Koolijuhina peab sul olema oskus tegutseda ka siis, kui ühestki kehtivast mõttest, seadusest ega ideest pole enam kasu. Sa pead suutma lahenduse ise välja mõelda; leidma kompromisse,“ lausus Medar.

Kriitikat ei tohi karta

Ometi on kogemus nii positiivne, et keegi oma endist karjääri taga ei igatse. „Ma ei tea ühtegi teist ametit, kus ka aastaid hiljem tuleb keegi sind tänama hea töö eest,“ ütles Kink. „Juhina võid ju mõelda, kui töö ei õnnestu, et „küll on kehvad alluvad“, ja on võimalus otsida paremaid töötajaid, aga lastega ju nii ei saa. Tuleb kogu aeg peeglisse vaadata ja mõelda, mis on valesti läinud ja kuidas saaks paremini.“

Medari ja Sootla hinnangul on töö koolis see „päris töö“, kus kriitikat karta ei tohi – õpilased ja õpetajad on vahel valusalt ausad. „Oluline on oskus suhelda iga vanuseastmega. Kui oled jäik, ajad inimesed omavahel nugadele,“ kirjeldas Medar.

Ja lõpuks – on kaks kuupäeva, mis ei anna üheski teises ametis nii võimast emotsionaalset laengut: 1. september, kui särasilmad oma tuleviku sinu hoole anna annavad, ja lõpuaktus, kui saadad noored ja kihvtid inimesed ellu!

 

KOLM MÕTET

Aule Kink, Häädemeeste keskkooli direktor  

1. Olen personalijuhina toetanud mitmeid juhte ja nüüd saan aru, kui palju kergem on teistele nõu anda, kui ise nõuannete järgi käituda.
2. Koolijuht on juht peamiselt õpetajatele, aga õpetaja on oma olemuselt samuti juht. Seega peab koolis oskama olla juht paljudele juhtidele.
3. Lisaks õpetajatele on koolis õpilased ja kaudselt ka lapsevanemad ning kõik see kokku teeb koolijuhiks olemise palju põnevamaks ja vastutusrikkamaks, kui tavajuhi töö on.

Martin Medar, Kose gümnaasiumi direktor

1. Töö koolis õpetab konkreetsust – otsustes ei saa olla ümmargune, sageli tuleb lahendus kiiresti leida. Vahel ei saa teha järeleandmisi.
2. Kui eraettevõtluses on eesmärk teenida kasumit ja teha seda võrdlemisi kliendikeskselt, siis koolis on erinevad väljundid: õppekava, valikainete süsteem ja huvitegevused. Omaette kunst on panna ligi 700 inimest igapäevaselt ühte jalga käima.
3. Suurim tarkusetera, mida varasemast elust kaasa võtsin, on olla inimlik ja mõistev; püüda leida parimaid lahendusi. Laulu- ja tantsupeo korraldamisel olen õppinud, kuidas kõike organiseerida, ja lisaks tean, et võimatuid asju pole olemas. Mulle ei meeldi olukord, kus keegi pöörab rohkem tähelepanu sellele, kuidas ei saa teha, sest alati saab. Tuleb leida lahendus!

Margo Sootla, Väätsa põhikooli direktor

1. Mõistan direktorina palju paremini, kui tugev mõju on organisatsiooni kultuuril muudatuste läbiviimisel ja kui oluline on sel hetkel töö meekonnaga toetaja ja eestvedaja rollis.
2. Kooli edukus sõltub juhist. Põhiprotsessi juhtimiseks ja muutuste läbiviimiseks on vaja mõista, kuidas õpilase arengut toetada ja mida on selleks iga päev vaja teha.
3. Koolis töötamiseks on vaja kirge, püsivust ja julgust.