Erik Teder: inseneri elukutse on prestiižne ja toob leiva lauale

Eesti Inseneride Liidult aasta tehnikaüliõpilase aunimetuse pälvinud Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilane Erik Teder (25) naudib probleemide lahendamist ehitusvallas ja soovib tõsta inseneeria populaarsust noorte seas. Ta on veendunud, et pädevad insenerid ei kannata kunagi tööpuuduse all. Kirjutab Mari Kamps. 

„Teadsin, et sellist autasu välja antakse, kuid ei olnud kursis, millal täpselt. Ka ei olnud mul aimu, et keegi minu kandidatuuri üldse esitas,“ tunnistab ta. „Autasu pälvimine tuli suure üllatusena: sain sellest teada Facebooki postituse kaudu. Olin meeletult rõõmus.“

Teder kinnitab, et tiitel on tähendusrikas ja näitab, et tema tegevusi on märgatud ja neid hinnatakse. „See omakorda annab mulle juurde palju energiat ja motivatsiooni veelgi suuremalt edasi minna. Tegemist on tõeliselt võimsa kinnitusega, et olen liikumas õiget teed pidi ja teen õigeid asju.“

Erik lõpetas Viljandi Gümnaasiumi aastal 2015 matemaatika-füüsika suunal, õppimise ajal osales matemaatika- ja füüsikaolümpiaadidel ning seda nii maakondlikul kui vabariiklikul tasandil.  

„See kool on kindlasti minu aktiivse eluhoiaku ja paljude tegevuste, mida ka praegu teen, algus. Viljandi Gümnaasium suutis minus äratada väga palju huvisid – näiteks tegin keemiateatrit, olin õpilasesinduse ja kohaliku noortevolikogu esimees, osalesin aktiivselt Mudel-Euroopa Parlamendi sessioonidel ja korraldasin neid ka mitmel korral Viljandis,“ loetleb ta.

Aasta tehnikaüliõpilane 2020 pole üksnes reaalainete fänn: näiteks gümnaasiumis meeldis talle väga ajalugu, huvi pakkusid meedia ja päevapoliitika, kus osales mitmetel olümpiaadidel ja võistlustel. „Kõige omapärasem humanitaarne tegevus oli ilmselt gümnaasiumi ajal Betti Alveri luulevõistlusel osalemine. Tegelesin veidi ka spordiga ja eriti meeldis mulle talviti lumelauaga sõitmas käia.“

Pärast gümnaasiumi lõpetamist otsustas Erik teha õppimisse pausi ja minna Kaitseväkke. Põhjuseks ikka see, et ei peaks hiljem õpingutesse pausi tegema ja saaks 100-protsendiliselt keskenduda kõrghariduse omandamisele ning tööle. „Ajateenistuse läbimine oli minu jaoks huvitav väljakutse. Tagantjärele pean kinnitama, et sain sealt palju uusi ja põnevaid kogemusi ning teadmisi. Lisaks arenesin inimesena väga palju.“

Ülikooliks tehnikaülikool

Edasiõppimisele mõeldes oli ehitus Eriku esimene mõte, kuna ka tema isa tegeleb selles valdkonnas. „Ehitusvaldkond on mulle väiksest peale väga huvipakkuv olnud ja olen sellega palju kokku puutunud. Ilmselt seetõttu on antud eriala mind koguaeg enda poole ka tõmmanud.“ 

Gümnaasiumis läks aga otsuse langetamine raskeks, sest uusi huvisid tuli juurde ja lõpuks oli valik väga kirju. „Kaalusin näiteks ka infotehnoloogiat, millega gümnaasiumi vabaainete raames palju tegelesin. Samuti olid pikalt kaalukausil ärindus, füüsika ja matemaatika ning ajalugu,“ meenutab ta. „Lõpuks langetasin otsuse väga ratsionaalsetel ja insenerlikel kaalutlustel: kuna matemaatika, füüsika ja kujutav geomeetria olid gümnaasiumis minu tõelised tugevused, siis otsustasin valida eriala, mis seob neid kõiki. Mulle tundus, et see on ehitus ja kuna olen valdkonnaga ka pere tõttu väga lähedalt seotud, siis on seal ilmselt ka suurim võimalus läbi lüüa.“

Erik õpib viiendat aastat tööstus- ja tsiviilehitust, kusjuures talle on enim meeldinud tehnilisemad ained nagu tugevusõpetus ja ehitusmehaanika. „Mulle meeldib lahendada probleeme, see tuleb tõesti iseenesest ja ladusalt välja. Muidugi on väga huvitavad olnud just viimaste aastate erialalised konstruktsioonide ained, sest tegemist on teemadega, millega ma igapäevaselt ka tööl kokku puutun ja mis tõesti on keerulised ning huviäratavad.“

Kui rääkida õppejõududest, siis mainib ta kohe ehitusmaterjalide loenguid Tanel Tuisu ja Eneli Liismaga ning ehitustehnoloogiat Irene Lillega, kuna need olid huvitavad ained tõeliselt heade õppejõududega ning motiveerisid kohe ülikooli alguses palju. „Nendes loengutes oli mul tõesti põnev ja sain aru, et olen õppimas väga köitvat eriala tõeliste ekspertide käe all ning see sundis mind rohkem pingutama.“

Ettekujutus inseneriks õppimisest langes tegelikkusega enam-vähem kokku. „Inseneriks õppimine on suhteliselt keeruline ja nõuab palju aega ning pingutust, kuid seda uskusin ja arvasin juba ka gümnaasiumis. Samuti arvasin, et ülikoolis on põnev ja vahva ning ka see läks väga hästi tegelikkusega kokku.“ 

Väga huvitavaid kogemusi on Erik saanud tudengielust: Inseneriteaduskonna Üliõpilaskogu ja selle juhtimine on õpetanud tohutult palju ning andnud uusi sõpru ja lõbusaid mälestusi. „Lisaks kõikvõimalikud häkatonid ja võistlused, mis annavad suure energiasärtsu ning tihti ka vahva võimaluse oma teadmisi praktikas või võistlustel kasutada.“

Õppetööväliste kohustuste hulka kuulub ka Eesti noorte inseneride esindamine organisatsioonis European Young Engineers. Tehnikaülikoolis aitab Erik esmakursuslastel mõista füüsika ja matemaatika saladusi ning on ka mentor. 

„Saladuskatte all võin öelda, et ka minul on tegelikult 24 tundi ööpäevas. Arvan, et selle taga on lihtsalt hea ajaplaneerimise oskus ja palju motivatsiooni. Ajaplaneerimisega sain juba gümnaasiumis hästi sina peale. Kindlasti on kasu olnud ka sellest, et valisin eriala oma tugevuste järgi. Seetõttu omandan osasid aineid koolis üsna valutult ja kergesti, saades lisaaega muude tegevuste jaoks.“ 

Erik tunnistab, et kõik positiivsed ja vahvad õppetöövälised tegevused annavad erakordselt palju motivatsiooni ja energiat ning seetõttu ka tahtmist veelgi rohkem teha ja uusi kohustusi võtta. „See tundub naljakas suletud ring: iga tegevusega olen palju arenenud, saanud väga positiivse kogemuse ja emotsiooni ning seetõttu tekibki kohe tahtmine üha uusi asju ette võtta,“ selgitab ta. „Rebaste ja teiste tudengite aitamine on tore. Aeg-ajalt kedagi õpetada on väga huvitav kogemus, mida soovitan kõigil proovida. Üliõpilasesindus ja üliõpilaskogu on andnud mulle palju kogemusi ja sõpru ning see on kindlasti tegevus ülikooliajast, mida ma millegi vastu ei vahetaks.“

Erik nendib, et TalTechi teenetemärk ja aasta tudengi tiitel on väga tähtsad tunnustused ning andnud palju energiat. Ülikooli arengusse panustab ta veel ka läbi erinevate nõukogude ja otsustuskogude tudengeid esindades. 

Noor insener ja inseneeria

Erik töötab kooli kõrvalt Ehitusekspertiisibüroos, kus teeb juba sisuliselt konstruktori tööd. „Igapäevatööks on projektidele arvutuste teostamine, nende mudeldamine ja lahendamine. Töö meeldib mulle väga, sest huvipakkuvaid probleeme on pidevalt ja nende lahendamine on mulle alati meeldinud. Samuti on tore, et mulle on usaldatud palju vastutust ja huviäratavaid ülesandeid, seega igav just tihti ei hakka,“ räägib ta. „Projekteerimine annab väga hea ülevaate noore ehitusinseneri võludest ja valudest. Nimelt on töö väga põnev, kuid iga päevaga saan ma üha rohkem aru, kui vähe tegelikult tean ja kui palju on pärast kooli võimalik ja ka vajalik edasi õppida.“

Erik on varem töötanud ehitusettevõttes AS-is YIT Eesti, toimetades eelkõige ehitusplatsil, kus talle samuti väga meeldis. „Platsil ringi siblimine, probleemide lahendamine ja protsesside juhtimine ning jälgimine olid tõesti väga huvitavad ja väljakutseid pakkuvad.“

Sellele, kas põnevam on ehitusplatsil või büroos arvuti taga, ta üheselt ei vasta. „Arvan, et see sõltub inimese iseloomust: kas talle meeldib istuda paigal ja lahendada tehniliselt väga keerukaid ja erialaseid probleeme või on ta pigem aktiivne ning tahab korraga hallata palju erinevaid ja mitmekülgseid tegevusi ning probleeme,“ mõtiskleb ta. „Minule on mõlemad valdkonnad väga meeldinud, nii keerukate tehniliste probleemide lahendamine kui ka organiseerimine, korraldamine ja inimeste juhtimine. Arvan, et mõlemal pool on oma rõõmud ja mured.“

Inseneriks õppimise puhul on kindel see, et tööpuudust ei tule kunagi. „Pädevaid insenere otsitakse pidevalt, pakkumisi tuleb uksest ja aknast,“ nendib ta. „Elukutse teine pool on see, et õppimine ja ka tegelikult hilisem töö on tõeliselt väljakutseid esitavad ja rasked.“ 

Inseneri elukutse on Eestis Eriku sõnul väga prestiižne. „Tegemist on hinnatud ja tarkade inimeste ning spetsialistidega, palgad on meil üldiselt kõrged ja ühiskonnas sõltub inseneridest väga palju. Eriala on keeruline ja ilmselt hinnatakse insenere seetõttu, et nad on võtnud eesmärgiks keeruline teekond läbida ja sellega ka hakkama saanud.“ 

Noorte seas võiks inseneeria aga olla oluliselt populaarsem. „See on paljude jaoks kuidagi vanamoodne ja igav, mis on viinud selleni, et noori tuleb inseneeriat õppima vähem, kui tegelikult vaja oleks. Loodan, et see tulevikus muutub ja üha enam inimesi näeb seda valdkonda kui ühiskonda edasiviivat jõudu ja võimalust arendada midagi uut ja teha tõeliselt tähendusrikkast tööd.“ 

Tulevik on inseneerias

„Tulevik on hetkel veel täitsa lahtine, kuid eesmärk on lõpetada kool suurepäraste tulemustega ja seejärel end erialaliselt täiendada ja areneda. Teen lõputööd, kus uurin plaatvundamente TTÜ professori Aldur Partsi juhendamisel. Teema on minu jaoks huvitav ja väljakutseid pakkuv ning protsess ise väga paeluv.“ 

Seda, kus ta võiks olla 10–15 aasta pärast, Erik prognoosida ei taha. „Kindlasti tahan olla pädev insener ja oma ala ekspert ning terve selle aja vältel palju areneda. Muidugi loodan, et ka kõik mu teised huvid ja hobid ei ole kustunud ning tegelen lisaks ehitusele ja inseneeriale ka muude ägedate ja põnevate asjadega.“