Estonian Cell: uusi investeeringuid peletab eemale ülikallis elekter

Haavapuitmassi tootev Estonian Cell AS on meie suurim elektritarbija ja kõrgeima tööviljakusega tööstusettevõte, ometigi pole supernäitajad teinud omanikke õnnelikuks ega rikkaks. Piltlikult öeldes muudab maailma ühe efektiivseima tehase kahjumlikuks maailma kõrgeimate hulka kuuluv elektri hind, kirjutab Inseneeria kaasautor Paavo Kangur.

Norralane Roar Paulsrud tuli mõttele väärtustada haavapuitu ja toota sellest Eestis pleegitatud termomehhaaniline puitmass ehk Bleached Chemi Thermo Mechanical Pulp (BCTMP). Haab kasvab metsades jõudsalt, aga enamus puid on südamemädaniku tõttu kasutatavad vaid paberipuuna. Haab sobis varem vaid ekspordiks või küttepuuks ja väikeses koguses ka ehk saunalauaks. Kuna Eestis haaba paberipuuna ei kasutatud, siis madala hinna tõttu ei tasunud seda tihti metsast isegi välja tuua.

Norralase ideed kõikusid kasutatud tehasest kuni uue supertehaseni. Lõpuks sündis selle hetke maailma võimsaim üheliiniline tootmisüksus, kui investoritena liitusid Austria paberihiid Heinzel grupp ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD). Idee sünnist 1999. aastal läks tehase avamiseni kuus aastat. 2004. aastaks saadi paberid korda ja 9. detsembril pandi nurgakivi uuele tehasele.

Puitmass on nagu tsellulooski paberi algtooraine, kuid tootmistehnoloogiad on erinevad. Tehases haavahake pestakse, peenestatakse, jahvatatakse ja immutatakse, millele järgneb uus jahvatus ja pleegitamine, misjärel toimub peenjahvatus, järelpleegitus ja vee väljaaurutamine helveskuivatites, pressimine ja pakkimine. Saadud toode meenutab pressitud kujul väliselt veidi elevandiluuvärvi briketti. Loomulikult on tegemist energia- ja veemahuka protsessiga, sest märg puit tuleb kolmekordse jahvatamisega muuta imepeeneks jahutaoliseks massiks ja see omakorda tuleb pleegitada, kuivatada ja kokku pressida.

„Tselluloositehases puitu keedetakse, aga meie purustame puitmassi mehhaaniliselt ning ei kasuta väävlit ja kloori, vaid tarvitame looduses iselagunevat pleegituskemikaali peroksiidi,“ ütleb juhatuse liige Siiri Lahe.

Kokku investeeriti Eesti majandusse 153 miljonit eurot, mis on suurim toimiv välisinvesteering Eestisse. Samal ajal, kui tehas valmis – aprillis 2006 – tuli valitsus mõttele lappida riigieelarve puudujääki elektriaktsiisiga. Nii on juhtunud see, et ettevõte on kogunud 16 miljonit eurot kuhjunud kahjumit ja kümnekonnast tegevusaastast olnud kasumis vaid kolmel. Kuna kolmest investorist vaid üks säilitas usu jätkusuutlikkuse taastamisse, siis läks Kunda tehas täielikult Austria perefirma Heinzel Grupi omandusse. Grupil on kaks paberi- ja tselluloositehast Austrias ja üks paberitehas Saksamaal, mis kasutab vanapaberit.

Kogu valmistoodang eksporditakse, seejuures kolmandik laevaga Kunda sadamast, kolmandik veoautodega Kesk-Euroopa paberitehastele ning kolmandik Muuga või Sillamäe sadamast merekonteineritega Aasiasse.

Ülikallis elekter pärsib arengut

Puitmassi tootmine on energiamahukas, kusjuures kuludest kolmandiku moodustavad elekter ja gaas. Just seetõttu on nende hinnad tootmise efektiivsust silmas pidades väga tähtsad.

„Estonian Cell pidi algsete plaanide kohaselt olema maailma efektiivseim ühe liiniga tootja, kuid ettevõtte äriplaan pole täitunud ja omanik pole oma investeeringust sentigi tagasi saanud. Dividende ei saa omanik enne, kui kuhjunud kahjumist on saanud kasum,“ kommenteerib Siiri Lahe. Millal see juhtub, on etteennustamatu, sest Eestis on elekter suurtööstusele võrreldes Lääne-Euroopaga ülikallis. Selle teevad kalliks ennekõike võrgutasu, taastuvenergia tasu ja elektri aktsiisimaks. Nii loobusid omanikud ka enam kui 100 miljoni eurosest investeeringust Eesti paberitehasesse. Viimane ehitati Kunda asemel Austriasse.

Aastal 2016 tehtud hindade võrdlusest selgub, et suurtööstuse jaoks on Eestis elekter 1,6 kuni 1,8 korda kallim kui Rootsis, Saksamaal, Soomes või Austrias. „Kokkuvõttes tähendab see, et sarnase ettevõtte elektrikulud on Rootsis 6 miljonit eurot ja Saksamaal 5 miljonit eurot väiksemad,“ lausub juhatuse liige Lahe.

„Meil on suurepärased naturaalnäitajad, aga see ei kajastu finantsaruandes. Projektijärgne tootmisvõimsus 140 000 tonni saavutati 2009. aastaks. Hetkel on tootmisvõimsust suurendatud pudelikaelte likvideerimisega 170 000 tonnini aastas. Tehase tootmisvõimsust saaks investeeringutega kasvatada üle 200 000 tonni, kuid omanik ei luba energiamaksude tõttu hetkel rohkem investeerida. Haavapuidu täiendavast väärindamisest võidaks nii omanik kui riik. Tööstuse maksustamine tuleks üle vaadata, et tagada Eesti majanduse konkurentsivõime. Oleme viimase nelja aasta jooksul rääkinud kolme valitsuse ja kahe riigikogu liikmetega. Liites kohtumised ettevõtlusorganisatsioonide ja ametnikega, oleme pidanud kokku üle 200 kohtumise ja oleme jõudnud olukorra teadvustamiseni. Loodame, et esimese sammuna pannakse elektriaktsiisile lagi.“

Biogaasitehas muudab reovee kütuseks

Estonian Cell tarbib lisaks elektrile ka suurtes kogustes maagaasi. Maagaasi asendamiseks biogaasiga investeeriti 11 miljonit eurot Eesti suurimasse biogaasitehasesse, mis muudab ettevõtte puidupesuveed ehk reovee väärtuslikuks kütuseks. Kõigepealt eraldatakse reoveest puiduosakesed ja toimub jääkperoksiidi lagunemine. Seejärel läheb reovesi bioreaktorisse, kus väiksed bakterid ehk biograanulid muudavad orgaanilise aine süsihappegaasiks ja metaaniks. Euroopa suurim ühemahutiline reaktor võimaldab asendada 5 miljonit kuupmeetrit maagaasi biogaasiga (biometaaniga) aastas.

„See on imeliselt lihtne, kuid väga uudne meie tööstusharus. Oleme esimene taoline biogaasitootja puitmassi tehase kõrval Euroopas. Tootmise käimasaamine võttis terve aasta ja ei läinud valutult. Me pidime reaktori ümber ehitama ja tänu meie inimeste õppimisele ja kogemustele saime reaktori edukalt tööle aastal 2015.“

Äsjased investeeringud pudelikaeltesse ja efektiivsusse ning kõrge maailmaturu hind on võimaldanud ettevõttel kahel viimasel aastal kasumit teenida.

„Biogaasi tootmisse tehtud investeering on märkimisväärne, kuna see on isetasuv ja pole saanud ei investeeringu- ega elektritootmise toetust. Kuna kasutame kogu biogaasi maagaasi asenduseks, siis me toetust ei saa. Samal ajal maksab ettevõte aastas 2,4 miljonit eurot teiste taastuvenergiaprojektide toetuseks,“ selgitab Siiri Lahe tänase maksulaeta süsteemi ebakõlasid.

Loomulikult ei ole Estonian Cell püssi põõsasse visanud ja uued investeeringud on kaalumisel. Kui valitsus peaks leidma lahenduse konkurentsivõimet halvavatele energiamaksudele, siis on tehase omanik valmis alustama investeeringuid tootmismahu suurendamiseks.

Uitmõtteid Emajõe-äärsest tehasest

Estonian Celli tehas asub Kunda jõe kaldal ja kuna tegemist on lõhe ja forelli elupaigaks oleva veekoguga, suunatakse jõest võetud vesi süvamere väljalasketoru kaudu 2,5 kilomeetri kaugusel kaldast merre.

Grupp investoreid, Margus Kohava juhtimisel, reklaamib täna Emajõe-äärset tehast, kus ei ole võimalik reovett otse merre suunata, vaid see tuleb tagasi lasta Emajõkke, kus see voolab Peipsi järve. „Keskkonnakaitse ja tööstusinvesteeringute puhul ei tohi lähtuda pelgalt emotsioonidest. Tuleb sõnastada eesmärk, millistele standarditele peab puhastatud reovesi vastama ja arutada, kuidas seda saavutada, mitte emotsionaalsel tasandil võimalusi eitama,“ arvab Siiri Lahe.