Fortaco Eesti: raskeinseneeria tipptegija Narvast

Narva linnasüdame läheduses asetsevad Baltijetsi-nimelise tehase tootmishooned, mis kuuluvad täna raskeinseneeria ehk raskemasinaehituse tootmisteenuseid pakkuvale Fortaco Groupile. Kui Fortaco on uus nimi Soome äritaevas, siis ettevõtte kliendid on ülituntud: Volvo, Komatsu, Sandvik, Atlas Copco, Hiab, Wärtsilä ja teised, kirjutab Inseneeria kaasautor Paavo Kangur.

„Narvas liigub nõnda mitut sugu natsioone, et kogu Rootsi kuningriigis pole ühtki linna, kus kuuldaks kõneldavat nii mitut sugu keeli, kui selles ja nimelt on tähendatud linnas rootsi, saksa, soome, eesti, poola, vene ja inglise keel sedavõrd kasutusel, et asjaarmastajal on piisavalt võimalust õppida nendest, seda, mis talle meeldib,“ kirjutas Christian Kelch oma teoses „Liefländische Historia“ (eesti keeles „Liivimaa kroonika“), mis ilmus esmakordselt aastal 1695 Tallinnas.

Viibides aastal 2017 metallitööstustehase Fortaco Eesti avapeol Narvas on tunne, et palju pole muutunud. Kui pressikonverentsil kõlas loomulikult inglise, vene ja eesti keel, siis tehase hoovides kostis külaliste suust ennekõike rootsi ja soome keelt, kuid kohal olid ka poolakad ning hispaanlased.

Pärast külaliste tervitamist peeti kõnesid ja tõmmati lipud masti ning kõlas Gustav Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm“. Seejärel tuli juba lindilt ABBA ja „The Winner Takes It All“ – kahtlemata on Fortaco kliendid selle maailma võitjad.

Direktriss kavandab laiendust

Fortaco Group tutvustab end ingliskeelse lausega „Europe’s leading manufacturing partner for the engineering industry“, mida võib tõlkida kui Euroopa juhtiv tootmispartner inseneeriatööstusele.

Kui vanasti oli Narva tüüpiline tehasedirektor karmi olekuga ja tahtejõulise lõuaga meessoost tehnokraat, kes jagas tootmistehnoloogiat üksipulgi, siis skandinaavlased ja soomlased usaldavad Narvas just pika- ja heledajuukselist naist. „Minu ülesanne on leida ja paigutada õiged inimesed õigetele kohtadele. Terase keevitamise üksikasjad usaldan ennekõike meestele,“ ütleb Fortaco Eesti peadirektor Larissa Šabunova.

„Täna on meie eesmärk ehitada juurde 10 000 ruutmeetrit tootmispinda ja võtta tööle 200 uut töötajat. Ehitusprotsess kulgeb kahes etapis – esimene etapp valmib 2018. aasta suvel ning teine etapp 2019. aasta alguses,“ lisab ta.

Šabunova on sündinud Narvas, lõpetanud Narva kolledži pedagoogina ja alustanud karjääri tehases juba taanlaste käe all 1997. aastal. Ta on teinud MBA EBS-is (Estonian Business School) ja õpib nüüd ärijuhtimist Aalto ülikoolis Helsingis.

„Ma alustasin tööd Balti ES-is ja olen käinud läbi kõik need muudatused, mis on toimunud 20 aasta jooksul. Oleme suurim ja kasumlikum tehas Fortaco grupis ning seega oleme neile väga tähtsad. Nende aastatega on väga palju õpitud ja lisandunud on uued tellijad. Meie toode võib väliselt näha välja lihtne, kuid tegemist on äärmiselt keerulise tootmisega. Tahame laieneda ja õitseda. Oleme kolmas suurim tööandja piirkonnas Narva linna ja Eesti Energia elektrijaamade järel. Meil on hea imagoga ettevõte, noored tahavad siia tööle tulla ja kasvada koos tehasega. Meie peakontor on Helsingis. Soomlastega on väga hea koos töötada, nad kuulavad ära, aitavad, toetavad ja panustavad tehase arengusse,“ hindab Šabunova.

Fortaco Eestis töötab hetkel ligi 460 inimest ja ettevõtte käive on 41 miljonit eurot. Peamisteks toodeteks on kraanade ja kaevandusmasinate detailid ja muu üle 500-kilone terasest kraam.

Kogu investeering uude tootmisse on 10 miljonit eurot. „Fortaco Estonial on pikaajaline kogemus terase töötlemisel. Meie Narva tehas on üks Fortaco terastoodete ettevõtetest, mis toodab rasketööstusele keevitatud ja freesitud kõrgekvaliteetsest terasest tooteid (massiga kuni 5 tonni). Uus investeering võimaldab Fortacol edasiselt äri kasvatada ning meie kliente toetada,“ lisab Fortaco Groupi president ja juhatuse esimees Lars Hellberg, kes alustas oma karjääri Volvos ja töötas hiljem kõrgetel kohtadel Saabis, General Motorsis ja Wärtsiläs.

Ringkäigul tehases, kus kõik said omale kollased vestid ja kaitseprillid, jäi silma palju metalli ja keevitusrobotpinke. „Keevitusmasinad on väga kallid ja kliendid äärmiselt nõudlikud, kvaliteet peab olema parim, tarne õigeaegne ja hinnad konkurentsivõimelised. Oleme sel alal Euroopa suurimad ja meil on Euroopas üheksa tehast. Konkurents on tihe nii turu kui ka keevitajate pärast. Head keevitajad on üle Euroopa defitsiitsed. Poolakatele ja ungarlastele on avatud Saksamaa tööturg ja seda tunneme oma Ungari ja Poola tehastes pidevalt. Seega on Narva meile hea paik, sest siin on metallitööstuse traditsioonid au sees,“ räägib Fortaco Groupi asepresident finantsalal Kimmo Raunio. Grupi toodangust läheb 53 protsenti ettevõtte Soome ja Rootsi ettevõtetele. Grupi käive on üle 200 miljoni euro ja töötajate arv üle 2000.

Märkamatult jõuab rahvusvaheline seltskond kohani, kuhu peab vana tootmishoone asemele kerkima uus. Seal askeldab ringi Alutaguse karu suurune mehitamata robotminiekskavaator, mis taob terava kollase nokaga tellisseina. „See masin on projekteeritud ja ehitatud Narvas,“ kiidab möödaminnes insener Denis Kopõlov Fortaco Eestist.

Fortaco Eesti sünnilugu

Fortaco Eesti DNA-st võib leida nii Soome suurfirma KONE kui ka Baltijetsi-nimelise Narva suurtehase elemente.

Lifti ja elevaatori tehast KONE (60 000 töötajat 52 riigis) peetakse pärast Nokia langemist kõige võimsamaks Soome firmaks. Alustati Helsingi tagasihoidlikus puumajas masinate kauplusena aastal 1910 ja pakuti ka Rootsi päritolu mootoreid ning lifte ja nende paigaldust. Tööd väga palju ei olnud ja nii tuli firma tehnikadirektor Walter Jakobsson koos oma naise Ludovikaga olümpiavõitjateks iluuisutamise paarissõidus 1920. aastal.

Kuid majandus kasvas ja peagi alustati kraanade ja liftide tootmisega ning aastaks 1939 oli toodetud 3000 lifti ja ligi 200 kraanat. Aastal 2005 jagunes KONE kaheks börsifirmaks: KONE ja kraanade tootja Cargotec.

Samal ajal, kui õitsesid Soome firmad, närtsis Narva võimsaim masinatehas Baltijets, mis tootis nii kooliarvuteid Juku kui ka tuumaelektrijaamade sisseseadet ja kosmosetehnoloogiat. NSVL-i lagunemise ajal kaotas tehas turu ja ettevõte likvideeriti juulis 1993. aastal Eesti Vabariigi Valitsuse otsusega. Endise kuulsusrikka tootmiskoondise hoonetes jäid tegutsema ettevõtted AS Balti ES, RD Electronic, MP & Partners Engineering OÜ ja muud.

1. aastal omandas Taani kontsern A.P. Moller – Maersk (88 000 töötajat 130 riigis) AS-i Balti ES erastamise käigus.

Balti ES suurimaks tellijaks sai eelnimetatud Cargotec, mille tüüpiline toode oli kraanaga veoauto. Kui juba üle poole narvakate tootmismahust läks Cargotecile, siis ostis suurim tellija ettevõtte aastal 2007 ja pani sellele nimeks Hiab Balti ja hiljem muutis nime Cargotec Estoniaks.

Narva ehitati uus tootmishoone ja investeeriti kaasaegsesse masinaparki. Mõne aja pärast müüs Cargotec tehase omakorda allhankijale Komas Gruppile ja tehase nimi muutus Komas Estoniaks. 2013. aastal Komas Grupp ja Ruukki Engineering liitusid ja tekkis uus firma Fortaco ning tehase nimeks sai Fortaco Estonia.

Kilde Fortaco Estonia ajaloost

Fortaco Estonia eelkäijaks loetakse katsetehast, mille ehitamise käskkiri sai allkirja 19. mail 1947. aastal. Salastatud sõjatehas (1947–1966 oli ametlikuks nimeks „Postkast nr. 22”) oli esialgselt Sillamäe tehase katselaboriks ja arenes sellest NSVL-i aatomienergiatööstuse tooraine (haruldaste metallide) ümbertöötlemise tehnoloogiliste lahenduste pooltööstuslike katsetuste tehaseks.

*1962. aastast algas „Baltijetsi” tehases mittestandardse sisseseade ja aparaatide väljatöötamine ja tootmine käivituvate NSVL-i aatomienergiatööstuse ettevõtete ning teaduslike instituutide tarbeks.

*„Baltijetsi” tehas oli nõukogude ajal kuulus oma kõrgtehnoloogilise sisseseade poolest, millele polnud Eestis võrdset. Muuhulgas toodeti tehases ka esimesed NSVL-i kooliarvutid „Juku” (1985).

*2005. aastal omandas tehase Cargoteci kontsern.

*2013.aastal liitus ettevõte Fortaco Groupiga, saades uueks nimeks Fortaco Estonia OÜ. Täna on Fortaco Group kaheksast erinevates Euroopa riikides töötavatest ettevõtetest koosnev kontsern.

*Fortaco Estonia OÜ toodangust valmib 75–80% endiselt Cargoteci kontserni tellimusel.

*Tänane Fortaco Estonia OÜ on 460 töötajaga Eesti juhtiv masinatööstusettevõte, tootes kõrgekvaliteedilisest terasest 0,5–5-tonniseid seadmeid ja seadmete osi paljudele maailma juhtivatele masinatööstuskontsernidele logistika, ehituse, metsatööstuse ja kaevandusmasinate valdkondades.

*Iga päev töötleb Fortaco Estonia 20–25 tonni lehtterast (paksusega 2-30 mm), aastas ca 10 000 tonni.