Hüvasti, põlevkivielekter?!

Eesti Energia saatis aastal 2019 avalikkusele nii positiivseid kui negatiivseid signaale: hoiatas ühiskonda suurte koondamiste eest, kuid raporteeris ka erakordsest edust. Paratamatult tekib küsimus, mis tegelikult toimub? Mis on nende numbrite taga? Kirjutab kaasautor Paavo Kangur.

Mullu, 10. detsembri keskpäeval, avanes Eesti energeetika järgmine online pilt – Ida-Virumaale tuhises Soomest mööda veealust kaablit sisse elekter võimsusega 465 MW ja Lätist võimsusega 70 MW. Tallinna suunast läks 10 MW elektrit Soome hinnaga 50 eurot MWh (vaata ka elering.ee). Seejuures oli Eesti tarbimine 1300 MW ja Eesti oma tootmine 576 MW, mis on neli korda väiksem kui 2016. aasta rekordtase. Suure tõenäosusega tuhises meile Ida-Soomest sisse Vene elekter, aga enda ühendused panime kinni, sest nii tundus soliidsem. 13. detsembri hommikul tuhises Soomest sisse ligi 800 MW ja 327 MW läks edasi Lätti.

„Põlevkivist elektri tootmine on aga kõrgest CO₂ heitmekvoodi hinnast ja ebaausalt konkureerivast Vene elektrist tingituna jätkuvalt tugeva surve all. CO₂ turuhind on aastaga kasvanud enam kui kaks korda, küündides kvartali keskmisena 22 euroni tonni eest. Seejuures prognoosid lähiajal CO₂ odavnemist ei näita. Läti valitsus on teatanud valmisolekust kehtestada Venemaa elektrile imporditariifid,“ ütles Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter kevadel I kvartali vahearuandes. Suvekuudel läks olukord veel keerulisemaks.

Eesti Energia tekitas 8,7 TWh tootmiseks 11,3 miljonit tonni CO₂ 2018. aastal. Tänaste heitmehindade juures maksab see 282 miljonit eurot. Kui siit edasi arvutada, saame teada, et 0,760 TWh põlevkivi elektri tootmine tekitab miljon tonni CO₂ ja selle eest tuleb tasuda tänaste heitmehindade juures 25 miljonit eurot.

Eesti Energia ekspertide hinnangul on saavutatav suhe, et põlevkivist ühe megavatt-tunni (MWh) elektri tootmisel tekib keskmiselt ligikaudu tonn CO₂. See tähendab, et ühe TWh elektri tootmiseks peab ostma 25 miljoni euro eest kvooti. „Kolmandat kvartalit iseloomustasid ümberkorraldused meie suurenergeetika valdkonnas. Omaniku täpsustatud ootuse kohaselt peame aastani 2023 tagama juhitavat tootmisvõimsust 1000 megavati ulatuses. Sellega tagame, et Eestis on igal ajal piisavalt tootmisvõimsust keskmise elektritarbimise katmiseks.

Oleme järginud pikka plaani ja lõpetanud tootmise oma kõige vanemates tootmisüksustes – ettevõtte CO₂ emissioon on sel aastal võrreldes 2018. aasta sama perioodiga vähenenud ligikaudu 50 %. See tähendab, et Eesti CO₂ koguemissioon väheneb käesoleval aastal umbes viie miljoni tonni ehk veerandi võrra ning Eesti on peagi täitmas juba 2030. aastaks seatud riiklikku eesmärki vähendada emissioone võrreldes 1990. aastaga 70 protsenti. „Viimastel kuudel oleme juba lähedal ettevõtte enda 2023. aastaks seatud strateegilisele eesmärgile toota 45 protsenti elektrist taastuvatest või alternatiivsetest allikatest. Kolmanda kvartali keskmisena oli vastav näitaja 41 protsenti. Meie taastuvenergiaettevõte Enefit Green on kasumlik ning varasemad suured investeeringud tuuleenergiasse on end õigustanud,“ teatas Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter kevadel 2019 III kvartali vahearuandes ja kordas seda mõtet ka Maailma Energeetikanõukogu konverentsil.

Proovime selle jutu nüüd lühidalt kokku võtta. Kuna põlevkivi ei kannata põletada, siis panustakse taastuv- ja tuuleenergiasse. Kuna põlevkivi põletamine on vähenenud 50 protsenti, siis taastuvenergia osa on saanud kasvada 41 protsendini. Kuidas need muutused kajastuvad rahas? Vastus on, et ei midagi meeldivat.

Elektri tootmismaht langes aastavõrdluses 56,4 protsenti

Eesti Energia õudusunenägu algas 2018. aasta suvel, kui süsinikukvoodi tonni hind kerkis viielt eurolt 25 euroni, mis on uus reaalsus. Aasta 2019 seisuga saadakse hakkama, sest heitmekvoot on kokkuostetud varem odavate hindadega ja seda ehk õnnestub säästa isegi veidi aastaks 2020. Heitmekaubandussüsteemi kuuluvatel käitistel tuleb iga aasta märtsi lõpuks oma CO₂ heitkoguste kohta esitada erapooletu audiitori tõendatud aruanne ja selle põhjal loovutada eelmisel aastal paisatud emissiooni kogus. Kui oletada, et Eesti Energia paiskas õhku 2019. aastal 6 miljonit tonni CO₂, tuleb see kogus 2020. aasta märtsis loovutada. Kontserni CO₂ emissioonikvootide positsioon 2019. aastaks oli 9,4 miljonit tonni, mis omandatud keskmise hinnaga 11,3 eurot/tonn. Kuid CO₂ heitmekvootide keskmine hind on kahekordistunud aprillist alates ja oli 2019. aasta III kvartalis 26,9 eurot/tonn, mis tähendab, et uut kvooti pole hakatud ostma.

Eesti Energia kolmanda kvartali tulemused reedavad, et ollakse suundumas kohanduvale säästurežiimile. Eesti Energia elektri hulgimüük oli tasemel 1,9 TWh ja tootmismaht 1 TWh (täpsemalt 951GWh elektrienergiat, millest 241GWh oli taastuvenergia) kvartalis, kusjuures tootmismaht langes aastavõrdluses 56,4 protsenti.

Seejuures oli Eesti Energia müügitulu 2019. aasta kolmandas kvartalis korralik 206 miljonit eurot, kuid ärikasum oli selges languses 42 miljonit eurot ja erakorraliste ümberhindamistega muudeti see 9,5 miljoni euroseks puhaskahjumiks. See ongi ilmselt uus reaalsus ja võib ennustada, et käesoleva ehk 2020. aasta tootmismaht on 4 TWh põlevkivi elektrit aastas ja sama palju on Eesti Energia sunnitud sisse ostma naabritelt. Muresid pole ainult Eestis, löögi all on ka pruunsöe elektrijaamad Euroopas.

Oligarh Daniel Křetínský eksimus

Aastal 2016 müüs Rootsi riiklik energiahiid Vattenfall neli suurt Ida-Saksamaa pruunsöe (ligniidi) elektrijaama Tšehhi oligarhile Daniel Křetínskýle. Veel aastal 2014 olid need jaamad 2,3 miljardi euro äri, mis tõid Vattenfallile sisse 647 miljonit eurot kasumit. Daniel Křetínský sai veelgi kuulsamaks aastal 2018, kui ostis tükikese Prantsuse ajalehest Le Monde. See pole hetkel oluline, kuid huvitav on küsida, kas aastal 2016 teadis Rootsi Vattenfall, mis hakkab juhtuma aastal 2019, kui noor rootslanna, kliimaaktivist Greta Thunberg pidas oma kuulsa kõne.

Googeldades sõna lignite (ligniit) leiab Eesti Elektroenergeetika Seltsi (EEES) veebileheküljelt ingliskeelse analüüsi, mis viitab, et juba aastal 2013 oli üldjoontes teada või vähemalt aimatav, mis põlevkivi ja pruunsöe majanduses lähiaastatel võib juhtuma hakata. 2005. aastal käivitati heitmekogustega kauplemise süsteem, et saavutada Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika eesmärke. Ehk heitmekoguste vähendamiseks seati CO₂ heitmekogustele hind iga emiteeritud tonni kohta. Eesti eesistumise ajal võeti Euroopa Liidus vastu otsus, et vabaturul kaubeldava süsinikkvoodi hulk hakkab ajas vähenema, mis tõi kaasa spekulantide massiivse huvi heitmekvoodi turu vastu.

„On uuritud, kes on selle heitmekvoodi hinnatõusu taga ja on paljastatud mitmeid spekulatiivseid investoreid, kes on süsteemselt kvoodi hinda üles ajanud, nende hulgas on ka energeetikas tegutsevaid inimesi. Mõned superrikkad on leidnud hea võimaluse teenida veel rohkem raha. See on tekitanud olukorra, mis sunnib meid väga kiiresti reageerima ja ei anna aega atra seada,“ ütles Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter loo autorile Paide arvamusfestivalil. 

Balti elektrijaama territooriumil valmis jäätmepuidu purustamise kompleks

Narva elektrijaamade koosseisu kuuluvad Eesti, Balti ja Auvere elektrijaam. Nende maksimaalne tootmisvõimekus vastab Eesti vajadustele ja jätkub ka ekspordiks. Statistikaameti andmetel toodeti Eestis 2018. aastal elektrit 12 TWh (teravatt-tundi) ja ülejääk müüdi välja. Samuti osteti elektrit Soomest ja müüdi edasi Lätti.

Kuid aastal 2018 polnud PÕXIT-ist ehk põlevkivivabast energeetikast veel juttugi. Suures pildis toodeti siis põlevkivist 84 protsenti elektrienergiast. 2019 aasta lõpus oli selge, et põlevkivi põletamine kateldes on langenud kaks korda. Milline pilt võiks avaneda aastal 2020? Tõenäoliselt on Eesti vajadus jätkuvalt 8 TWh-d ja lõunanaabrid Läti ja Leedu tahavad ka osta vähemalt 2 kuni 3 TWh elektrit. Seejuures on Eesti omatootmine kukkunud alla 5 TWh peale. Tõenäoliselt tuleb sisse osta ehk eksportida seega vähemalt 6 TWh elektrit või siis hakata kiirkorras tuuleenergiat arendama. Põhjala riikide tootmismaht on 400 TWh ja piirkonnas elektripuudust ei ole. Küll on probleeme ühendustega. Norras (32 eurot MGh) ja Rootsis (35,9 eurot MGh) maksab elekter vahel ligi kaks korda vähem kui Poolas (57,1 eurot MGh). Soome ja ka Baltikum on defitsiidis ilma põlevkivi elektrijaamadeta.

„Viimase kolme aasta jooksul on elektri import Venemaalt ja Valgevenest rohkem kui kahekordistunud,“ ütles Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts. „See kahjustab edasi nii olemasolevat elektritootmist, kui ka uute taastuvenergia võimsuste arendamist. Elektrikaubandus Venemaa ja Balti riikidega toimub Baltimaade süsteemioperaatorite (Eestis Elering) kokkuleppe kohaselt Leedu piiril Venemaaga ja Valgevenega. Samuti Venemaal toodetud elekter siseneb Soome ja Baltikumi regiooni elektriturule ka Soome kaudu (2018. aastal ostis Soome 8 TWh elektrit Venemaalt, mis vastab Eesti aastasele elektritarbimisele).

Mis puutub 2020. aasta võimalikku tootmiskogust, siis meie prognoos ei näita, et lähemas tulevikus elektri turuhind ega CO₂ hind oluliselt muutuks. Narva elektrijaamade puhul on tegemist soojuselektrijaamadega, mis saavad kütusena kasutada põlevkivi kõrval ka teisi energiaallikaid. Näiteks põlevkiviõli tootmisel tekkivat põlevkivigaasi, turvast ja biomassi. Biomassi põletamisel toodetud elektri näol on tegemist taastuvenergiaga, mille eest CO₂ kvooti ostma ei pea. Seega, mida rohkem suudame puidujäätmeid kõrge CO₂ hinna tingimustes kasutada, seda konkurentsivõimelisemad elektriturul oleme.“ Seega Eesti Energia vastus muutustele on Balti elektrijaama territooriumile jäätmepuidu purustamise ja metalli eemaldamise kompleksi ehitamine, mis valmis 2019. aasta lõpus.

Kuhu investeerida ?

Eesti Energia heitmepositsioon 2020. aastaks on 0,9 miljonit tonni, mis koosneb peamiselt tasuta saadavatest CO₂ emissioonikvootidest, märkis ettevõte raportis. Suur küsimus on, kas hakatakse ostma hirmkallist heitmekvooti või ka tegelikult tahetakse investeerida tuuleenergeetikasse või piirdutakse saavutatud tasemega. Kas see tähendab, et omanik peab unustama dividendid ja hakkama kaasa mõtlema?

Riiklike taastuvenergia eesmärkide täitmiseks vajab Eesti aastaks 2030 vähemalt üht meretuuleparki, märgib Eesti Energia kvartali raportis. Neil on sihikul tuulepargid Liivi lahte ja Hiiumaa rannikule. Kui tuulepargid on äärmiselt politiseerunud teema, sest taastuvenergia tasude pärast käib Eestis sõda. „Tuuleenergeetika on kahtlemata Eestile hea võimalus asendada vähenev põlevkivist toodetud elekter tuulest toodetud elektriga. Loomulikult ei ole tuulikute näol tegemist juhitavate elektritootmisvõimsustega, mida peab samuti elektrisüsteemi toimimiseks olema. Kuid usume, et salvestustehnoloogia, paindlik elektritarbimine, ülekandevõimsuste suurenemine suudab selle probleemi lahendada,“ ütleb Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts. „Viimane suurem tuulepark rajati Eestisse 2013. aastal. Tuuleparkide areng on viimastel aastatel seisnud erinevate piirangute taga: keskkonnaalased, riigikaitsealased, väga suured arenduste võrgukulud, NIMBY (mitte minu tagaaeda), Venemaal toodetud turgu solkiv elekter, aga ka taastuvenergia toetusskeem. Kui Eesti Energia soovis 2016. aastal ammendunud Tootsi turbarabasse rajama hakata tuuleparki, siis üritasid konkurendid seda kohtuvaidluste kaudu igati pidurdada, et neile säiliksid tarbijate poolt kinnimakstavad taastuvenergia toetused senises mahus. Kaotajaks on olnud aga ühiskond, kuna Eesti suurima tuulepargi rajamine on aastaid veninud ja tuulest toodetud taastuvenergiat ei ole juurde tulnud. Eesti Energia tervitab valitsuse plaane nendele probleemidele lahenduste leidmiseks.“ Kokku saavad taastuvenergia toetusi 616 inimest ja ettevõtet, kuid koore riisuvad taas suured. Taani suurima tuulepargi rajamise otsustas ja kinnitas parlament, kas Riigikogu on valmis suureks otsuseks?

Faktid :

Eesti Energia 2018

Käive 875 miljonit eurot  

Puhaskasum 106 miljonit eurot

Müük 9,248 TWh elektrienergiat

CO₂ heide 11,3 miljonit tonni

Toodang 

9,132 TWh elektrit, sealhulgas 0,481 TWh taastuvenergiat

411 000 tonni vedelkütuseid

391 GigaWh soojust Narva linnale

16 miljoni tonni kaevandatud põlevkivi

Tasutud maksud (keskkonnatasud, tööjõumaksud, tulumaks jne) 105,8 miljonit eurot

Kogutud maksud (käibemaks, aktsiis jne) 118,6 miljonit eurot

Kontserni maksujalajälg Eestis 224,4 miljonit eurot

1 teravatt-tund = 1000 gigavatt-tund = 1000 000 megavatt-tund