Järgmine laine: kas ultraviolettlambid ja osoon aitavad viirust hävitada?

Koroonaajastul tekib paratamatult küsimus, mismoodi end edaspidi viiruste eest kaitsta? Hiinas liiguvad haiglates ringi desinfitseerimisrobotid, mis kiirgavad ruumide igasse nurka ultraviolettvalgust ja nurga taha, kuhu valgus ei ulatu, osooni. On neist abi? Mis seadmeid võiksime ise tööle ja koju muretseda? Kirjutab Kaido Einama.

Sarnaselt maskidega on ka ultraviolettlampidega seoses pealtnäha palju teadmatust. Kuigi hiinlased neid koroonajärgselt palju kasutavad, ei ole teadus veel sajaprotsendilist garantiid andnud, et need aitavad. Kuid äkki siiski aastakümneid kasutatud meditsiinitehnoloogia sobib?

UV-kiirgus on tuntud viirusetapja

Lihtsustatult võib öelda, et oleme ajaloos sellist tõrjemeetodit kohanud juba pea terve sajandi. Isegi nõukaajal olid müügil tumesinise klaasiga pirnid, n-ö kvartslambid, mille kuppel ei olnud klaasist, vaid ultravioltett- ehk UV-kiirgust läbilaskvast kvartsist. UV-lampidega valgustati põsekoopaid, et põletikku leevendada. Toime oli kahekordne – kuumus ja kiirgus, mis leevendasid põletikku ega meeldinud viirustele.

Paraku on uusimate teadusuuringute järgi selline iseenda või ninakoopa UV-kiirgusega kiiritamine ohtlik ja seda tuleks vältida.

Kuid UV-kiirgus tapab viirust hästi ka tühjas ruumis, kuhu inimesed peagi sisenevad või kust on (võimalikud haigusetekitajad) just lahkunud. UV-desinfitseerijad reeglina nii töötavadki: pärast sisselülitamist jääb mingi kindel aeg, näiteks 30 sekundit, et saaksid ruumist lahkuda, kui seade lambi sisse lülitab. UV-kiirguse käes pikaajaline viibimine tekitab nahapõletust, nii nagu liiga kaua ereda päikese käes rannas „praadimine“, sellepärast ei saa desinfitseerimise ajaks ise tuppa jääda.

Mida ütleb teadus?

Teadus ütleb üldiselt seda, et valgus on teatud lainepikkustel väga tõhus mikroorganismide tapja. Sealhulgas pole erandiks ka COVID-19. Kuid sel on üks oht, nagu juba mainitud. Need lainepikkused ei ole ka inimesele kuigi head, sest lisaks võimalikele nahakahjustustele mõjub kiirgus halvasti nägemisele.

Ka World Health Organization (WHO) on hoiatanud, et inimeste puhul ei tohiks UV-kiirgust desinfitseerimiseks otse kasutada – pigem peaks käte puhastusvahendiks kasutama endiselt kõrge alkoholisisaldusega geele.
Rannas päevitades lähtub päikesest UV-A ja UV-B kiirgus. Esimene neist on päikeselisel päeval igal pool, kus satume otsese päikese kätte ja see pruunistabki nahka. UV-B on karmim ja tungib sügavamale naha alla, kahjustades mõnikord naharakkude DNA-d ning põhjustades põletust ja ka nahavähki.

Mänguasjades, milles on UV-A ja UV-B kiirgust kiirgavad „neoonlambid“, mis näiteks pimedas panevad mõned valged pinnad sinakalt helendama, ei ole mingit viirust tapvat toimet ja ka nahale ei tee need midagi, kuna pole kuigi võimsad.

Inimesele on kõige ohtlikumad lainepikkused vahemikus, mida nimetatakse UV-C (200–280 nanomeetrit). See lühilainekiirgus on ohtlik kõigile geneetilistele materjalidele. Viirused ei olegi eriti midagi enamat kui valgupakendis geneetiline kood, mis üritab teiste organismide kaudu levida ja paljuneda, seega hävitab UV-C tõhusalt neidki.

UV-C võib tappa kuni 99,99 protsenti kõigist bakteritest ja viirustest. Päikeselt seda meile ei jõua, sest neid lainepikkuseid blokeerib atmosfääris osoonikiht.

Kunstlikult aga on võimalik UV-C kiirgust tekitada nüüd juba ka tehnoloogiaga, mis muudab vastavad lambid kergeks ja kompaktseks. Sellised seadmed tarbivad juba nii vähe energiat, et võiksid ka akudelt üsna pikalt toimida. UV-lambid hävitavad põledes nii õhust kui pindadelt kõik ohtlikud mikroorganismid ja lõpetavad kiirelt nende paljunemise.
IUVA ehk rahvusvaheline ultraviolettkiirguse assotsiatsioon kirjeldabki oma soovituses COVID-19 tõrje kohta (siin: iuva.org/IUVA-Fact-Sheet-on-UV-Disinfection-for-COVID-19), et selle kiirgusega on juba palju aastakümneid desinfitseeritud nii vett, õhku kui meditsiiniseadmeid ning see töötab ka COVID-19 puhul.

Lisaks on mitmed katsed tõestanud, et piisava võimsusega UV-lambid aitavad. Bostonist pärit pulmonoloog Edward Nardell katsetas seintele kinnitatud UV-C desinfitseerimislampe, mis puhastasid ringlevat õhku Lõuna-Aafrika tuberkuloosilaboris. „Katsejänesteks“ olid merisead, kes hingasid sisse UV-desinfitseerijatega puhastatud õhku. Nemad nakatusid tuberkuloosi 80% vähem.

Kus UV-C lampe kasutatakse?

Hiinas on koroonaviiruse järgselt võetud avaliku ruumi puhastamist eriti tõsiselt. Seal desinfitseeritakse võimsate UV-C lampidega praegu näiteks pangaautomaatidest väljastatavat raha, busse, metrood, eskalaatorite käepidemeid ning loomulikult ka kõiki meditsiiniasutuste ruume. Kuid kõike seda tehakse siis, kui samas ruumis ei viibi inimesi. Eskalaatori ringlevaid käepidemeid saab aga näiteks desinfitseerida masina sisemuses. Nüüd on müügile ilmunud ka palju laiatarbe-desinfitseerimisseadmeid, mis on mõeldud näiteks kinnises karbis oma ehete ja pisielektroonika (nutitelefonide, nutikellade) desinfitseerimiseks. Tuppa saab jätta suurema lambi, mis ruumi valgust kiirgab või pumpab õhku läbi UV-lambiga valgustatud toru. Valgustamine on siiski natuke ebatäpne väljend, sest õiget UV-C kiirgust me ei näegi. See sinakas valgus, mis neist seadmetest paistab, on lekkinud nähtava valguse osa, mis paratamatult tekib.

Edward Nardell soovitab oma uuringutulemuste põhjal, et COVID-19 vastu aitaks väga hästi näiteks ostukärude hoiuruum, kus kärusid hoitakse UV-C valguse käes. See tagab, et ostukärude käepidemed on alati viirusevabad. Kuid muidugi käib desinfitseerimisprotseduur eesriide taga, et inimesed kiirguse kätte ei satuks.

Liiga palju usaldada ei saa

Kui Hiinas sõidavad palatist palatisse robottolmuimejate sarnased autonoomsed masinad, puhastades UV-kiirguse ja osooniga iga nurgataguse, siis sama tehnoloogiaga odavad lambid, mida e-poest saab vähem kui paarikümne euro eest, ei pruugi olla imevahendid igal pool viirusest vabanemiseks. Nagu ikka hoitakse väga odavate seadmete puhul kõiges kokku ja lambid, mida neis kasutatakse, võivad olla liiga nõrgad. Mõned tootjad tunnistavadki, et pisikesed kaasaskantavad seadmed mõjuvad vaid mõne meetri kaugusele. Teinekord sellest piisabki – kui paned lambi näiteks oma kööginurka või autosalongi.

Kui aga lubatakse, et pisikene seade teeb sekunditega imet, siis ei tasu sellist juttu väga uskuda. 99,9% viirustest ja bakteritest saavad otsa siiski alles umbes kümneminutise kuni pooletunnise kiiritamise käigus. Enamik lampe nii töötavadki: lülitad sisse, antakse aega 30 sekundit ruumist lahkumiseks ja siis töötab seade üksi ca 15–30 minutit, lülitades end pärast automaatselt välja. Kuid on muidugi ka võimsamaid ja profimaid seadmeid.

UV-desinfitseerijad, mis kasutavad ka osooni

Selleks, et igaüks saaks kas oma kodus, kontoris või avalikus kohas pindadelt nakkusohtlikke viiruseid või baktereid kõrvaldada, on olemas hulk laiatarbeseadmeid. Põhiline, et seadme võimsus oleks piisav ja juhendisse oleks märgitud õige kasutusaeg, mille jooksul lamp suudab viirused hävitada. Lisavõimalusena on igati hea, kui kasutatakse ka mõnda muud meetodit, näiteks osooni, millega muide puhastatakse ka kraanivett veepuhastusjaamas. Osooni suudab desinfitseerimisaparaat tekitada ise õhust samal ajal, kui UV-lamp põleb. Osoon on gaas ja selle eeliseks on kogu ruumi täitmine. Nagu teame keskkoolifüüsikast, täidab gaas pikapeale kogu ruumi ja tungib ka nurgatagustesse ja pimedatesse kohtadesse, kuhu lamp ei paista. See tagab täiendava kaitse. Samas ei pruugi liiga väikese võimsusega osoonigeneraator tekitada piisavalt desinfitseerivaid osakesi, mis jõuaksid iga pinnani.

Siin on mõned näited seadmetest, mis oma tööd viiruse surmamisel nii pindadel kui õhus kiirelt teevad. (Fotod tootjatelt ja autorilt)

Laiatarbekasutuseks on mugavad nutitelefonide desinfitseerijad. PhoneSoap pakubki selliseid kaanega vutlareid, millest mõned on ka akudega ja desinfitseerimise ajal laevad juhtmevabalt telefoni. Hea mugav võimalus mobiili siis, kui ei kasuta, kindlas kohas hoida.

CleanslateUV on juba võimsam ja profikasutuseks sobiv aparaat. See on mõeldud näiteks meditsiiniasutuse sissepääsudesse, toidutöötlemise ja muudesse puhtust nõudvatesse asutustesse, kus sisenemisel puhastatakse geeliga käed, samal ajal kui telefon on UV-C kiirguse käes. Kolm telefoni puhastatakse 20 sekundiga, mis on just käte pesemiseks kuluv aeg. Kodukasutaja jaoks jääb masin liiga kalliks.

Tundmatu tootja üliodav (15-eurone) UV-lamp, mis desinfitseerib väidetavalt 360 kraadi ümberringi ja lisaks tekitab ka natuke osooni. Tööaeg on 15 minutit ja ühe akulaadimisega saab mitu desinfitseerimis-seanssi. Peab märkima, et lamp on väga õrn ja autori tellitud seade oli Hiinast kohale saabudes juba katki läinud.

Hiina üks suurimaid mobiilitootjaid Xiaomi teeb kõike mikrolaineahjudest kõrvaklappideni. Muuhulgas ka UV-C lampe, mis desinfitseerivad nii UV-kiirguse kui osooniga. Xiaoda on uue põlvkonna masin, mis tuli äsja välja ning seda soovitatakse ka reisile kaasa võtta. 30 minutiga hävitab see 99,99% bakteritest ja viirustest. Aku peab vastu 4–5 desinfitseerimise pooletunnist seanssi.

Midagi veel suuremat ja tõsisemat? Selleks sobib näiteks kogu korteri või toa õhupuhastaja Oransi Finn, mis maksab küll tunduvalt rohkem (250 eurot), kuid see-eest töötleb pidevalt toas ringlevat õhku, laseb sellele paista tugeval UV-C kiirgusel ning lisaks peetakse kõik suuremad osakesed kinni meditsiinilises HEPA filtris. Plussiks on suur jõudlus, miinuseks ilmselt väike tekitatav ventilaatorimüra ja muidugi ka kõrge hind.