Kätlin Alvela: juhtimine on looming

 Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela vajab väljakutseid, uue avastamist, muutusi… See motiveerib ja annab inspiratsiooni, mida saab omakorda jagada oma töötajatele. Küsis Erik Samel.

Mida tähendas teie keskusele hiljutine Lõuna-Eestit tabanud torm?

Me käivitasime oma kriisiplaani, kutsusime välja lisatöötajad. Kõnede arv kasvas sel päeval tunduvalt. Tavaliselt on päevas umbes 2700 kõnet, millest umbes pooltel juhtudel saadame kas kiirabi, politsei või päästjad välja. Tormi ajal aga kasvas see arv 6000ni. Meile teadaolevalt ei jäänud vastamata ükski kõne, mille puhul kellegi elu või tervis oleks kannatanud. Tavaolukorras vastame 95% kõnedele vähem kui kümne sekundiga, kriisi puhul võib see aeg pikeneda ja siis palume inimestel olla kannatlikud ning oodata.

Kui palju ressurssi kulub nn sarihelistajate kõnedega tegelemise peale?

Üsna palju. Neil inimestel on enamasti sotsiaalsed probleemid, kas terviseärevus, üksindus, vaimne tervisemure vms, ja nad otsivad korduvalt-korduvalt lihtsalt kontakti, et kellegagi rääkida. Nendega hakkasime hiljuti ka eraldi tegelema. Augusti lõpus valisime välja 10 kõige rohkem kõnesid teinud inimest. Üks neist helistas meile eelmisel aastal koguni 6000 korda! Enamikul juhtudel pole need inimesed abi vajanud, kuid on siiski juhtunud ka vastupidi. Igal juhul kulus nende kümne inimese abivajaduse väljaselgitamiseks eelmisel aastal 147 töötundi. Probleemi lahendamiseks võtsime kontakti kohaliku omavalitsuse töötajatega, politseiga ja perearstidega. Esimesed tulemused on juba käes: kaks-kolm inimest 10st pole meile enam helistanud. Kokkuvõtte aga teeme järgmise aasta alguses. Samas on see projekt osa meie uuest strateegiast, mille raames hakkame üha enam kasutama kogutud suurandmeid. Seni on big data töötlemine, kasutamine ja analüüsimine meil alles lapsekingades.

Millised olulisemad teemad veel praegu töös on?

Kõige olulisem ongi uue strateegia koostamine aastani 2024. Teeme seda koos partneritega (pääste, politsei, kiirabi) ning Milton New Nordicsi konsultantidega. Plaanis on selle aasta lõpuks kokku leppida, kuidas visiooni poole edasi liikuda. Oleme kokku leppinud, et meie strateegilised eesmärgid aastateks 2020–2024 on:

• kogutud andmete nutikas kasutamine teenuse arendamiseks;
• abivajadusega inimeste klienditeekonna ja teenusedisain, sh lahendus strateegilisele väljakutsele;
• kuidas 112 = riik ehk kuidas saaks anda mitmekülgset abi ja infot ühest kohast;
• töötajate arendamine ja hoidmine vastavalt uue tööilma vajadustele;
• uute tööviiside ja -vahendite kasutuselevõtt;
• kriisiks valmisoleku võimekuse tõstmine, eriti olukorras, kus IKT meid ei toeta.

Minu arust on hästi oluline, et me avaliku sektori organisatsioonina pöörame näo kliendi poole ja teeme seda sellisel moel, nagu inimesed meilt tegelikult ootavad ja vajavad. Uue strateegia raames lepimegi oma partneritega kokku, kuidas me saame üheskoos seda teenust võimalikult hästi pakkuda. Me võime ju kõne vastu võtta, aga kui selle taga ei ole abiandjat või inimene ei saa seda abi nii, nagu ta ootab, siis on meist üksinda vähe kasu.

Mis seni teisiti oli?

Ma tulin siia organisatsiooni pöörama. Siseturvalisuse organisatsioonid on olnud üsna kinnised ja suletud selles mõttes, et meie ütleme inimesele, mida me pakume ja mida ta meilt saab. Minule meeldib see vaatepunkt, et ka avaliku sektori või siseturvalisuse organisatsioon peab olema kliendikeskne ning küsima inimeste käest, mida nemad tahavad; mida neil on vaja. Ma olen siin töötanud kaks ja pool aastat ja eks seda on igal juhul olnud keeruline teha. See tähendab kogu organisatsioonikultuuri, juhtimispõhimõtete muutmist ja nii suured muutused inimestes ei toimu üleöö.

Häirekeskus on oma tehnoloogiliste arenduste ja lahenduste poolest (nt mobiili täpse asukoha määramine) praegu Euroopa tipus. Järgmiseks kevadeks plaanime valmis saada prototüübi, et oleksime tehnoloogiliselt valmis vastu võtma videokõnesid. Kui see õnnestub, oleme sellega jälle maailmas esirinnas. Tuleb proovida, riskida, katsetada, õppida.

Ma olen hästi tänulik oma  inimestele, kes on nende suurt pingutust nõudvate muudatustega kaasa tulnud. Meie eesmärk on pakkuda oma partneritele ja  koos nendega inimestele võimalikult head teenust. Tänu sellele kasvab ka Häirekeskuse atraktiivsus tööandjana, mis kindlasti on üks meie suurtest eesmärkidest. Me kõik teame, et väga häid töötajaid on Eestis praegu keeruline leida. Häirekeskuse juhina tuleb mul luua selline organisatsioon, kuhu inimesed tahavad tööle tulla.

Kuidas te uusi töötajaid otsite?

Aastaid on meil toimunud 10-kuuline väljaõpe Sisekaitseakadeemias, aga me näeme ka, et see mudel ei toimi hästi. Me soovime endale tööle saada elukogemusega ja empaatilisi inimesi, kes on valmis panustama, aga neid on väga raske saada päevasesse õppesse 260-eurose stipendiumiga. Otsustasime, et teeme eksperimendi korras (koos Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudiga) ise töökohapõhise õppevormi. Võtsime uued inimesed kohe tööle, esialgu nii, et nad on juhendajate kõrval ning jälgivad-õpivad. Kogu väljaõpe peaks kestma 5–6 kuud. Kui eksperiment järgmise aasta veebruaris lõpeb, siis vaatame, kuidas edasi liigume, et paindlikum õppevorm ka akadeemias rakenduks.

Kas uus strateegia toob kaasa ka uued väärtused?

Kui ma siia tulin, oli meil viis väärtust, aga kõigil polnud selge, mis on nende taga. Tegelesime väärtuste teemaga aktiivselt pool aastat ja praegused kolm väärtust – kiirus, inimlikkus, asjatundlikkus – on nüüd kõigi töötajatega läbi arutatud ja kokku lepitud. Protsess oli pikk, sest meil on neli regioonikeskust (Tallinn, Tartu, Pärnu, Jõhvi) ja vahetustega töö, ehk et me pidime igal pool käima topelt.

Mida tähendab näiteks selline väärtus nagu kiirus? Tuleb panustada enesearengusse, osata väga hästi kasutada infosüsteeme, tunda regioonide eripärasid jne. Põhimõtteliselt on kõik, mis me teeme, seotud meie väärtustega. Me värbame neid väärtusi järgivaid inimesi. Meilt lahkuvad inimesed, kellele need ei sobi.

Kui suur on inimeste hulk, keda te nimetate oma meeskonnaks?

Me tegime just struktuurimuudatuse ja mul on nüüd üheksa otsealluvat. Aga ma olen ka selline juht, kes ei poolda hierarhilist juhtimist. Seetõttu võin öelda, et minu meeskond on palju laiem. Üksuste nimetus või ametipositsioon ei ole takistuseks suhtlemisel või eesmärkide poole liikumisel. Siseturvalisuse valdkonnas on see varasemaga võrreldes teistsugune lähenemine.

Kui paljud nendest üheksast olete ise tööle võtnud?

Kuus. See oli väga keeruline muudatuste periood. Kõigile ei pea alati sobima uue tippjuhi juhtimispõhimõtted ja siis on väga normaalne, kui inimene teeb valiku mitte jääda ja liigub edasi.

Päästekorraldajate töö on väga stressirohke. Kuidas te aitate neil sellega toime tulla?

Me püüame selleks oma töötajatele luua üha uusi võimalusi. Näiteks liitusime SportID süsteemiga – töötajad saavad iga kuu 30 eurot ja valivad ise, kuidas seda kasutavad: kes tahab massaaži, kes ujumas käia jne. Kuus korda aastas on neil võimalik saada nõustamist Sensuse psühholoogidelt. Lisaks muud hüved, mida siseturvalisuse asutused võimaldavad (prillid, üritused, tervisekontroll jne). Aga süsteemi arendamine, kuidas kõige paremini hoida meie oma inimesi, et neil oleks tugevust teisi aidata, on meil järgmisel aastal üks oluline fookusteema.

Kui suur on teil tööjõu voolavus?

Kui ma kandideerisin Häirekeskuse peadirektoriks, siis oli vabatahtlik tööjõu voolavus 16–18%. Minu mandaadi üheks osaks, mille toonane minister mulle andis, oli see, et pean viie aastaga viima päästekorraldajate vabatahtliku voolavuse 8% peale. Saavutasime selle juba 2019. aasta alguseks. Selleks et niisugust taset hoida, värbasime hiljuti väga ägeda personaliosakonna juhataja, kes hakkab oma tiimiga toimetama lisaks selle nimel, et pingelist tööd tegevaid päästekorraldajaid hoida.

Mis teil töö juures sära silmis hoiab?

Tööl peab olema tähendus, mingi suurem eesmärk, mis hoiab sind kirglikult pühendununa. See peab olema vaheldusrikas, põnev ja täis väljakutseid. Kõige parem on tunne, kui saan koos meeskonnaga midagi ägedat ära teha. Tööd tehes peab olema võimalus olla loominguline, samas teadlikult suurt eesmärki silmas pidades. Mul oli nii kriminaal- ja korrakaitsepolitseis kui on ka praegu võimalus teha niisugust tööd, kus saan panustada millessegi suuremasse – luua ühiskonnas turvalisust.

Motiveerida saab ikka ja ainult iseennast! Välisel motivatsioonil (palk, töötingimused, hüved) on üsna väike roll sisemise kõrval. Kõik algab ikka inimesest endast, tema mõtetest.

Mulle meeldib elu ja tööd võrrelda muusikaga. Eesmärk ei ole jõuda kiiresti suure sihtmärgini, eduni, lõpuni. Elu ja tööd tuleb võtta mänguliselt, vabalt, loominguliselt. Sa ei ütle ju, et töötad kitarriga, vaid sa mängid kitarri. Sa ju ei kiirusta muusikapala viimaste helide kuulmiseni, vaid naudid muusikat iga hetk, oled lummatud igast helist. Kuulasin just hiljuti Alan Wattsi inspireerivat loengut sel teemal. Nii hoian ka mina motivatsiooni – pean saama nautida oma teekonda. Minu töö ja eraelu on omavahel läbi põimunud ja kui vahel on ühel või teisel poolel raske, siis leian rõõmu kas tööst või eraelust. Mulle meeldib olla teel, kiirel ja kurvilisel, kus sa ei tea kunagi, mis järgmise kurvi taga ootab.

Mida teete, et akusid laadida?

Suvel sõidan tsikli ja jalgrattaga või lähen jõusaali. Mulle meeldib ka reisimas käia – siis saab vaadata asju perspektiivist ja n-ö kiirrongilt maha astuda. Kas või näiteks mõelda selle üle, kui väga mul on vedanud; kui õnnelik ja tänulik ma olen selle üle, et mul on võimalik teha nii ägedat tööd.

Mul on olnud väga raskeid perioode ja kindlasti on neid ka tulevikus. Oluline on see, et sul on kõrval õiged inimesed. Ütlen alati, et kõige olulisem investeering, mida elus üldse teha saab, on investeerida sotsiaalsesse kapitali.

Mis on aga juhtimises kõige olulisem?

Olen kindel coach’iva juhtimise pooldaja ja ise korduvalt elus kogenud, et sellest on palju abi.

Kui ma PPA peakontoris tööle asusin, tulles kõige väiksemast, Lääne prefektuurist, siis järsku olid minu arendada üleriigilised korrakaitse- ja kriminaalpolitsei teenused. Ühe programmi raames õnnestus mul kokku puutuda Riina Vartsiga ja temast sai minu coach. Riina on olnud nagu võlur, võludes vastused minu seest välja. Mul on olnud selliseid vau-elamusi ja -kogemusi, et kas tõesti need vastused on mus sees olemas ja kas tõesti mina suudan ja saan need tegelikult ellu viia. Sealt on tulnud julgust, enesekindlust, eneseleidmist, oskust oma juhtimisstiili kujundada. Hiljem, kui minust sai tippjuht, siis olin jällegi uues rollis. Keegi ei anna ju sulle kaasa manuaali, kuidas tuleks tippjuhina tegutseda. Ka siis aitas mind palju coaching.

Kuna coaching’ust on mulle endale tohutult kasu olnud, siis otsustasin ise ka seda võlukunsti õppida ja selle aasta kevadel sain EBSist Excecutive Coach’i diplomi. Nii et lisaks Häirekeskuse juhtimisele on mul pidevalt ka 2–3 coachee’d (hoopis teistest valdkondadest kui mu enda töökoht), et aidata neid eneseavastamise põneval teekonnal. Kõige suuremat rõõmu ja rahulolu juhina pakubki see, kui näed, kuidas oma meeskonnaliikmed kasvavad, avastavad ennast ja uusi horisonte ja kasutavad oma tõelist potentsiaali ja väge – see on suurim tunnustus, mida juhi (või coach’ina) kogeda saad!

Ma valin  inimesi nende oleku, isiksuse alusel. See on eriline tunne, mis sees ütleb, et just tema sobib minu tiimi. Mulle meeldib ütlemine, et juhtimine on kunst ning iga juht loob oma käekirja, oma stiili. Ja selle aluseks on tema kogemus, areng, vigade tegemine ning nendest õppimine.

Mulle meeldib loovus, vabadus, loomingulisus. Valdkond, kus ma olen juhina tegutsenud, on küll väga reguleeritud, aga tegelikult on siin palju võimalusi teha teisiti, mitte nii, nagu alati on tehtud. Oma meeskonnaliikmed valingi selle järgi, et nad julgeksid katsetada, proovida, otsiksid ise lahendusi, oleksid avatud. Ma usaldan uut inimest alati kohe 100%. Selle põhimõtte sain ühelt oma õpetajalt Mats Soomrelt. Kui ise valin uue inimese oma meeskonda, siis tal on olemas kõik eeldused olla parim: tema väärtushinnangud ja isikuomadused on just need, mis vaja; ta on tark, äge ja säravate silmadega tegija! Siis tuleb mul teda alates esimesest tööpäevast usaldada ja anda talle võimalus oma potentsiaali rakendada. Edasi sõltubki siis kõik juba inimesest – ma loon tingimused ja ei hakka talle ette ütlema, mida ja kuidas ta iga päev tegema peab.

Sellel usaldusel põhineb ka delegeerimine. Mu kogemus näitab, et kui olen teinud sisetunde järgi õige valiku, siis jääb see 100% usaldust püsima – paljudest kolleegidest on saanud ka sõbrad. Paraku on olnud ka teistsuguseid näiteid, kus inimene kuritarvitab seda usaldust või hävitab selle oma tegevuse/tegevusetusega. Nendel kordadel olen pidanud leidma koha, kus tegin vea, ning sellest õppima.

On teil eeskujusid?

Ma alustasin juhina Lääne prefektuuris ja kasvasin erinevatel juhikohtadel üle 10 aasta. Kogu selle aja oli prefektiks Priit Suve, praegune Tallinna Ülikooli avaliku juhtimise dotsent. Priidult õppisin väga palju, temalt sain palju väljakutseid, aga see panebki pingutama ja viib edasi. Ta on mind ka hiljem palju toetanud ja inspireerinud. Muu hulgas rõhutas ta, et uus juht peab mõistma organisatsiooni ajalugu: mis oli enne ja miks on asjad just nii, nagu nad on. See aitab ka mõista, miks inimesed praegu niimoodi käituvad ning kuidas seda organisatsioonikultuuri ja käitumist saaks muuta.

Ja mind inspireerib alati ka Steve Jobs oma keerukuses, geniaalsuses ja vastuolulisuses.

---

Kätlin Alvela

Alates 2017. aasta märtsist Häirekeskuse peadirektor. Varasem kogemus: Politsei- ja Piirivalveameti arendusosakonna ennetuse ja süüteomenetluse büroo juht, Lääne prefektuuri teabebüroo juht, kriminaalbüroo kriminaalteabetalituse juht ja koordinatsioonibüroo analüüsiteenistuse juht; Tartu Ülikooli õppejõud.

Lõpetas 2019. aastal  EBSi coach’i diplomiga. Õppinud Tallinna Ülikoolis riigiteadust ja Tartu Ülikoolis sotsiaaltöö korraldust.

Hobid: reisimine, lugemine, fitness, mäesuusatamine, tsikliga sõitmine.

Häirekeskus:

• 1 000 000 kõnet aastas (2700 ööpäevas)
• ligi 500 000 sündmust (65% kiirabi, 30% politsei, 5% pääste väljakutsed)
• 230 inimest töötab regionaalsetes keskustes, abistades numbrile 112 helistajaid
• 14–21 päästekorraldajat võtab kõnesid vastu 24/7 üle Eesti ühel ajahetkel
• pakub abi- ja infoteenust numbritel 1524 (päästeinfo), 1313 (keskkonnainfo), 1510 (maanteeinfo)

---